Inglismaa Premier League'i nädalavahetuse oodatuimas kohtumises alistas meistrivõistluste liider Manchester City võõrsil 4:1 tiitlikaitsja Liverpooli. Võtmetegelaseks osutus kahe ränga prohmakaga Cityle otsustavad väravad kinkinud Alisson.

Võit tiitlikaitsja üle on alati meeliülendav sündmus, aga nädalavahetuse muutis Man City jaoks eriti meeldivaks üldpilt – ühest esikuuiku liikmest said nad ise jagu, ülejäänud neli (Manchester United, Leicester City, West Ham United, Everton) piirdusid viigiga. Seega Man City edu tabeli tipus kasvas.

Kohtumisele andis fooni võistkondade viimase aja vorm. Kui Liverpool oli eelmisest kaheksast Premier League'i kohtumisest teeninud kaks võitu, kolm viiki ja kolm kaotust, siis Manchester City tuli väljakule üheksamängulise (!) võiduseeria pealt. Nad olid liidrid ja edestasid Liverpooli seitsme punktiga.

Muuseas, kui meeskonnad sel hooajal esimest korda kohtusid (8. novembril 2020, seis jäi 1:1) tuli mängule tabeliliidrina Liverpool, kuna Man City tabelikohaks oli 10. Vahepealse kolme kuuga oli olukord täielikult muutunud, sest keskkaitsjatest ja enesekindlusest ilma jäänud Liverpool vajas tiitlilootuste säilitamiseks igal juhul võitu.

Esimesel veerandtunnil tundis end mugavamalt City, aga seejärel sai ka Liverpool end korralikult käima ning jõudis ka väravavõimalusteni. 24. minutil lõi Sadio Mane peaga lähedalt, aga äsas üle. Viis minutit hiljem kõmmutas karistusala joonelt Roberto Firmino, aga Ederson tõrjus kindlalt.

Kahe tippmeeskonna mängule omaselt ei suutnud kumbki kohtumist kaua endale sobivas sängis hoida, vaid see mäsles siia-sinna. Pärast Liverpooli võimalusi hakkas juhtuma platsi teises otsas. Man City ähvardas esmalt paari kontrarünnakuga, mille võõrustajad peatasid, aga 36. minutil oli kuri karjas.

Raheem Sterling sai väga lihtsalt mööda Trent Alexander-Arnoldist ja murdis karistusalasse, kus vigastuslaine tõttu keskkaitses mängiv poolkaitsja Fabinho talle vea tegi. Kindel penalti. Lööma asus Ilkay Gündogan, kes küttis aga ristnurgast üle.

Saksamaa koondislane paikas vea teise poolaja alguses, kui viis meeskonna 49. minutil juhtima. Jällegi sai kõik alguse sellest, et Sterling tegi Alexander-Arnoldile ära nagu part konnale ning murdis trahvikasti. Sööt Phil Fodenile, kelle löögi Alisson tõrjus, aga tagasipõrkunud pallini jõudis esimesena Gündogan, kes viis City juhtima.

Liverpool reageeris kaotusseisu jäämisele asjalikult, nagu tšempionile kohane. Ei mingit paanikat ega lootusetust, vaid alustati jahti viigiväravale. 58. minutil murdis karistusalasse Curtis Jones, aga tema madal löök läks tagumisest postist napilt mööda. Viis minutit hiljem oli aga seis viigis tänu Mohamed Salahi penaltile, mille egiptlane ise teenis.

Hooaja eel 68 miljoni euro eest Lissaboni Benficast ostetud Man City keskkaitsja Ruben Dias eksis esmalt palli klaarimisel ja tegi siis Salahile vea. Penalti realiseeris egiptlane erinevalt Gündoganist kindlalt ning olukord oli Liverpooli jaoks hoopis parem.

Aga siis lagunes kõik koost, sest nii 73. kui ka 76. minutil eksis jämedalt väravavaht Alisson. Mitte pealelööke näppude vahelt sisse pudistades, vaid nii nagu moodsa aja väravavahile kohane – jalaga mängu avamisel. Man City kasutas Alissoni kingitused ära, väravate autoreiks olid Gündogan ja Sterling.

Ning 83. minutil näitas Foden, et halb päev polnud ainult Alexander-Arnoldil, vaid ka tema vasaku ääre kolleegil Andy Robertsonil. Foden tantsis šotlasest elegantselt mööda ja tulistas palli üle Alissoni Liverpooli värava katusesse. 4:1 võit Anfieldil ei jätnud üles mingit küsimust, kes on hetkel Inglismaa jalgpallis kõikvõimas boss – selleks on Pep Guardiola juhitud Manchester City. Soccernet.ee tähelepanekud:

Inglismaa jalgpalli sõpradel on kindlasti meeles Massimo Taibi. Kui Manchester United ta 1999. aasta sügisel Itaalia klubist FC Venezia 4,5 miljoni naela eest ostis, oli ta lihtsalt üks väravavaht. Pärast Southamptoni vastu sisselastud väravat, kus Matthew Le Tissieri pealelöök ta jalge vahelt läbi ludises ja rahulikult võrku veeres, oli aga sündinud (negatiivne) legend.

Toonane jalgpall oli iseloomult säärane, et kui väravavaht eksis, siis lööki sisse pudistades või tsenderdust pillates või karistusalast väljatulekuga eksides. Aga Pep Guardiola muutis seda kõike. Just tema juhendatud FC Barcelonas sai väravavahist ründemängus osaleja.

Muidugi sooviti Victor Valdesilt ka tõrjeid, aga kuna pall oli enamiku mängust Barca valduses, pidi ta palju rohkem tegelema palli söötmisega kaaslastele. Dispetšeritööga, sest pika palli ettepeksmist Guardiola ei lubanud, oli Valdesil kanda võtmeroll, et Barcelona suudaks tagant lühikese sööduga keskväljale jõuda. Täna pidas Guardiola Liverpoolis kunagise innovatsiooni lõikuspidu.

See, mis 2000ndate lõpus Valdesi esituses novaatorlik, on praeguseks standard. Väravavahid peavadki olema alumised mängujuhid, jagama jalaga kvaliteetselt nii pikki kui ka lühikesi passe. Ainult tõrjeoskustega väravavaht enam läbi ei löö, ka jalaga mäng peab olema tasemel.

Jalgpallitaktika(aja)kirjanik Michael Cox märkis mõned minutid enne kohtumise algust Twitteris: "Viimaste aegade Liverpool – Man City kohtumistes oleme näinud üpris palju väravavaht-palliga-hädas intsidente (keeper-sweeper incidents), sest mõlemad kaitseliinid armastavad kõrgele tõusta. See võib täna tähtsaks osutuda."

Päris prohvetiks teda pidada ei saa, sest kaitseliini taha mängitud pallid polnud need, mis kohtumise saatuse määrasid, aga kaasaegse väravavahimänguga kaasnevatele ohtudele pani Cox näpu täpselt peale küll.

Nii 73. kui 76. minutil sündisid Man City väravad põhjusel, et Alisson eksis sööduga. Kas jämedalt või rämedalt, on maitse küsimus. Aga eksis nii, et andis palli karistusalast veidi väljaspool oodanud vastasele täpselt jalale. Man City ei jätnud võimalusi kasutamata ja Liverpooli (tiitli?)lootused löödi põrmu.

Säärastes olukordudes leidub – tõsi, aasta-aastalt üha vähem – jalgpallikonservatiive, kes teatavad müristava häälega, et "vanasti, kui väravavahid palli ära lõid, säärast muret polnud ja need uue aja kombed tähendavad, et ega see jalgpall pole enam üldse nii hea kui toona".

Täpselt nagu muudes eluvaldkondades, pole minevikus kinni jõlkuvatel ja vanu häid aegu igatsevatel tegelastel õigus ka jalgpallis. Vanad ajad ei tule tagasi ja väga hea, et ei tule. Väravavahid peavadki nüüd elegantsemalt mängima. Lihtsalt eksida ei tohi. Alissoni prohmakad täitsa Loris Kariuse mõõtu välja ei andnud, aga meelde tõid õnnetu sakslase küll.

2. Alexander-Arnold ja Robertson sümboliseerivad Liverpooli hooaega

Just nende kahe mehe kindlus, hoog ja ambitsioon andsid Liverpooli mängule vormi, mis muutis nad täiesti pidurdamatuks. Kui äärekaitsja seksikaks positsiooniks muutmise projekti alustasid aastate eest brasiillased Roberto Carlos ja Dani Alves, siis Alexander-Arnold viis selle lõpule. Äärekaitsja olla on nüüd lahe!

Täna ei olnud. Vähemalt mitte Liverpooli ridades. Sterling kooris Alexnader-Arnoldit seitse nahka, möödudes temast kui postist nii penalti-olukorras kui ka 1:0 värava eel. Ning et valitseks tasakaal, tegi Foden 4:1 värava eel konkreetselt ära ka Robertsonile. Mullu säranud äärekaitsjate ebakindlus sümboliseerib paraku tervet Liverpooli hooaega.

Võib-olla jõudnuks Manchester City võiduni ka ilma Alissoni prohmakateta, sest Manchester City oli pärast Liverpooli viigiväravat isukamaks muutunud. Aga võib-olla ei oleks kah. Ning sel juhul võetuks luubi alla Pep Guardiola meeskonna statistika penaltipunktilt, sest Gündogani esimese poolaja eksimust ei saa kuidagi nimetada juhuslikuks.

Alates hooaja 2019-20 alguses on Manchester City kasuks Premier League'is määratud 17 penaltit, millest nad on suutnud väravasse toimetada aga ainult üheksa ehk 52,94%. Jalgpallis on penaltite tavapärane realiseerimisprotsent 80 kandis …

4. Anfeldi kindluse vallutamisega lõppes 18-aastane seeria

Liverpool polnud kodusel Anfieldil kaotanud 68 Premier League'i mängus järjest, kuni 21. jaanuaril saadi 0:1 lüüa Burnleylt. Lõppenud nädal kinnitas, et see polnud juhus, sest 1:0 võiduga lahkus Anfieldilt ka Brightoni meeskond. Ning kaks ei jäänud kolmandata, sest Manchester City pani kodumeeskonna paika skooriga 4:1. Anfieldi kindlus on vallutatud.

Ning Manchester City lõpetas tänase kohtumisega enda jaoks ühe väga pentsiku seeria – viimati olid nad Premier League'is võõrsil Liverpoolist jagu saanud … 2003. aasta 3. mail. Toona viis Milan Baroš Liverpooli juhtima, aga 74. ja 90. minuti tabamustest võitis Man City 2:1. Nende kahe värava autoriks oli … Nicolas Anelka.

Liverpooli põhikoosseisu kuulusid selles ligi 18 aasta eest peetud mängus näiteks Sami Hyypiä, Jamie Carragher, Steven Gerrard ja Michael Owen, peatreeneriks oli detsembris manalasse läinud Gerald Houllier. Kevin Keegani juhendatud Man City väravat kaitses Peter Schmeichel, platsil käisid näiteks Joey Barton ja Robbie Fowler.

5. Mängu parim – Raheem Sterling

Ääreründaja on tõusmas tagasi vormi, mille toel Manchester City tunamullu Inglismaa meistriks tuli.

Tulemus:

Liverpool - Manchester City 1:4 (0:0)
63. pen. Mohamed Salah - 49., 73. Ilkay Gündogan, 76. Raheem Sterling, 83. Phil Foden

Realiseerimata penalti: 37. Ilkay Gündogan (Manchester City)

Tabeliseis: