Luup peale | Oeh. Valgus, mis oli tunneli lõpust vaikselt kumama hakanud, kadus taas - Soccernet.ee

Luup peale | Oeh. Valgus, mis oli tunneli lõpust vaikselt kumama hakanud, kadus taas

20. NOVEMBER 2023 00:48

Laura Jaansen, Stockholm

Mäng Rootsiga oli Eesti jaoks raske, kuigi tulemus 0:2 oli eelmisest korrast etem. Foto: Brit Maria Tael

Rootsi ja Eesti koondised pidasid EM-valiksarjas viimase mängu. Kui kodused said ametist lahkuva peatreeneri Janne Anderssoni ära saata võidukalt, siis eestlaste juhendajale Thomas Häberlile erilist põhjust rõõmustamiseks ei antud.

Vaata ka Brit Maria Taela galeriid kohtumisest siit või artikli lõpust!

Pall oli esimestest minutitest peale rohkem Rootsi mängida. Eks see oli oodatav, sest initsiatiiv ja domineeriv mäng välistab selle, et vastane (antud juhul Eesti) tuleks ise tormi tekitama. Näiteks nagu juhtus neljapäeval, kui kuuendaks minutiks oli Rootsi juba 0:2 kaotusseisus.

Seekord tõi kuues minut rootslastele hoopis mingis mõttes häid uudiseid. Mänguvahend jõudis paremale tiivale Albin Ekdali jalale, sealt edasi Karl Jakob Heina valvatava värava alla. Pallile jõudis esimese mehena Viktor Gyökeres, kes lõi ühe puutega, osati õnnestunult, osati ebaõnnestunult. Pall kruttis näiliselt üliaeglaselt Eesti värava suunas, nii, et Hein sai selle lennutrajektoori kullipilgul mõõta, kuid sekkuda ei ulatanud. Sellele vaatamata põrkas pall latti ja tagasi väljakule, kust proovis õnne ka Viktor Claesson - ka latti! Ja siis jõudis Markus Poom ka jaole ning klaaris ohu.

Rootsi jätkas surumist nii, et kohati olid kõik kümme väljakumängijat Eesti kolmandikul. Aeg-ajalt eksles tavapärane keskkaitsjast kapten Victor Lindelöf koguni poolkaitsjate vahel, olles kui vana rahu hetkel, mil tundus, et äkki võiks Eesti mingitki ohtu vastu kujutada. Manchester Unitedi mees oli enesekindel - kui midagi juhtub, küll tegeletakse sellega siis.

17. minutil käratas Rootsi taas, kui Jens Cajuste kasti tagant hirmsa juraka teele lasi. Maksim Paskotši sirutas jala vahele ning rikošetis läks pall postist napilt mööda. Järgenud Ludwig Augustinssoni nurgalöök külvas segadust juurde: Hein astus ebaõnnestunult väravast välja ning sai meestesummas pisut vigagi. Eestlaste õnneks sai näole haiget saanud esikinnas mänguga ikkagi jätkata.

Viis minutit hiljem maksid vead aga juba kätte. Augustinsson mõõtis kriminaalselt täpse palli värava alla, Karol Mets hüppas napilt palli alt läbi ning ka Artur Pikk jäi Claessonist liiga kaugele - 1:0!

Rootsi jätkas survestamist, kuigi aeg-ajalt anti palli ka Eestile mängida. Pooltunni täitumise järel lausa näis, et külalistel lubatakse koguni karistusalani välja jalutada, erilist vastupanu osutamata. Mõnetine passiivsus viis Eesti väheke lubavama hetkeni, kui Oliver Jürgens napilt enne otsajoont kõrge tsenderduse teele sai lasta. Adressaat tuli samas liiga kaugelt – teisest äärest Rasmus Peetsoni näol - ja kuna selleks hetkeks oli Rootsi taas kohtadele jõudnud, ei hakanud temagi keerulisest positsioonist peale lööma.

Avapoolaja lõpus kombineeris Rootsi taas hästi. Pall sokutati kaitseliini taha tormanud Dejan Kulusevskile, kes toimetas selle küll teravalt penaltipunkti lähistele, kuid jätkajat polnud. Järgmisel minutil ebaõnnestus Joonas Tamme tsenderduse klaarimine ning kastist lahkumise asemel kerkis mänguvahend hoopis kõrgemale õhku, jaol oli Ekdal, kelle peanupp värava keskel püsinud Heina üllatada ei suutnud.

Esimesel üleminutil polnud üllatajat ka Artur Pikast, kes ootamatult vasakul äärel vabadusse lubati. Vasakäär sai aru, et ega olulisi seltsili ole ning tasub peale lüüa - esimene ristnurk jäi paraku leidmata.

Avapoolajaga üheväravalise eduseisu kätte saanud Rootsi alustas matši teist poolt uue jõulisusega. Esimeste hetkedega muudeti Eesti karistusala kui läbikäiguhooviks, millel polnud kohati ei ühtki piiret. Tagasilööke tekitati endale vaid ise, kuid löögid jäid ebatäpseteks või madalad söödud jõudsid valgete jalapaaride ette. Pea iga eestlane pidi valmis olema mistahes klaarimiseks, mistahes kehaosaga.

Eestil oli raskusi rootslaste tempos püsimisega. Foto: Brit Maria Tael

48. minutil mängis Kulusevski kaaslastega kenasti kokku, tekitades sellega endale paraja sööduruumi. Terav pall jõudis värava alla ning selleni küündida üritanud Claesson libises Metsa kaasabil löögi hetkel siruli. Nii ei saanud pall just kõige rohkem jõudu taha, kuid piisavalt, et ohustada Eesti väravasuud. Hein sekkus viimasel hetkel, lükates palli kodust eemale. Järgenud klaarimine küll ebaõnnestus, aga Eesti õnneks rammis Jens Cajuste palli julmalt üle värava.

Viis minutit hiljem oli Heina sekkumist uuesti vaja, kui Augustinssoni terava söödu järel pääses lähilöögile ka Emil Forsberg. Saksamaal mängiva poolkaitsja isu sellega vaid kasvas, selgus kaks minutit hiljem. 32-aastane Forsberg tantsiskles läbi keskvälja Eesti karistusalasse, lükkas tiimikaaslastega seinasööte ning lippas Joonas Tamme ja Paskotši keskelt läbi - paganama ilus ja liiga lihtne 2:0!

Viimane pooltund tõi kirkamaid hetki ka Eestile. Tõsi, pidi punnitama, et neid ära lugeda. Näiteks 74. minutil sai Markus Poom lasta karistuslöögist palli kasti, tagumises toonis olnud Mets kõksas selle värava alla, kust omakorda sai pea vahele panna ka Peetson. Pall teab mis ohtlikult küll Rootsi värava suunas ei läinud ning Robin Olseni püüdmine oli kergete killast.

Üleminutitel saadi üsna lihtsalt kätte ka esimene ja ainus nurgalöök. See maandus tsoonis, mille vastane oli eeskujulikult kokku pakkinud, ka kasti tagust turvanud Vlasi Sinjavski rootslasi ehmatada ei suutnud. Kokkuvõttes mugav 2:0 võit Rootsile, kes saatis selle mänguga ära nii peatreener Janne Anderssoni kui pikaaegse koondislase Albin Ekdali. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

Rootsi jaoks oli mäng korraga ülimalt eriline ja võidukas. Foto: Brit Maria Tael

1. Oliver Jürgens alustas põhikoosseisus

See, et 20-aastane Jürgens võiks mahtuda algrivistusse, oli mingis mõttes loodetav-eeldatav. Kui noor ründaja tegi oma esimesi samme Ungaris Ujpestis, näitas ta, et on julge ning võib olukordadesse minna ka siis, kui pallivõitmise protsent jääb kasvõi viie juurde. Kui on vaja mistahes kaitsjale kasvõi niisama keresse hüpata, on ta igal juhul käpp.

Seda näitas ta ka Stockholmis, ehk et kui esimese kümnekonna minutiga polnud Jürgens mitte ühtegi korralikku pallipuudet teinud, oli ta juba suutnud endast mingisuguse märgi maha jätta. Otseloomulikult puutub Victor Lindelöf igapäevaselt kordades ebameeldivamate ründajatega kokku, teisalt näitas ta mängus Aserbaidžaaniga, et võib surve all murduda küll. Rootslane oli neljapäevast õppinud.

2. Mängijad küsivad ise vahetust - on see hea või halb?

Neljapäeval, mängus Austriaga, palus põhikoosseisu kuulunud Bogdan Vaštšuk ise vahetust. Krampides olid mängu lõpuks ka Markus Poomi jalad, kelle asemel rassis viimased minutikesed Rasmus Peetson.

Sel korral hakkas mehi langema juba 62. minutil: esmalt saatis pingile signaali Oliver Jürgens, sekundid hiljem istus maha ka Joonas Tamm. Oli aru saada, et neist kumbki ei saa mänguga jätkata. Matši järel kinnitas peatreener Thomas Häberli, et mõlema jalad tõmbasid krampi, mistõttu polnud mänguga jätkamine kas mõistlik või isegi võimalik. Hiljem oli krampidega hädas ka Artur Pikk.

Joonas Tamm pole üldiselt see mees, kes enne lõpuvilet platsilt lahkuks. Foto: Brit Maria Tael

See, et mõlemas kohtumises on tulnud ette sarnaseid episoode, kust võtavad osa erinevad mängijad, on muret tekitav. Paneb pärima, kas mängijate füüsiline tase pole piisav, klubides ei jaotata koormust piisavalt hästi või on asi väheses mängupraktikas (sellisel tasemel)? Olgu, näpuga võiks saada näidata ka väljakute suunas - A. Le Coq Arena polnud neljapäeval kindlasti oma tipptasemel - samas tingimused Friends Arenal tundusid olevat ideaalilähedased.

Samas ei saa ka öelda, et mängijad oleksid pehmekesed või mökud. Vaevalt soovib keegi vabatahtlikult vahetusse minna - kui võetakse see otsus saata pingile vastav signaal, peab mure olema suur. Iga tiimisportlane peab usaldama oma otsust ja seda mängijat, kes on pingilt võtta.

3. Kaks väravat pole katastroof, aga ...

Thomas Häberli rääkis mängu eel, et taga proovitakse ajada ilusat mängu. Kohtumise järel sai küsitud, et saab täna, mil seis on eelmise korraga võrreldes etem, mängu ilust rääkida? Šveitslase hinnangul mitte, sest kaotus on kaotus.

Tulemus oli justkui parem, aga mäng mitte. Foto: Brit Mari Tael

Kui meenutada, mis tunde tekitasid Rootsilt ja Belgialt saadud 0:5 kaotused, ja võrrelda seda praegusega, siis tunne on enam-vähem sama sant. Tõsi, toona sai rääkida meeletust lagunemisest, seekordne kannatamine nõnda palju väravaid ei toonud. Samas tundus ka, et kuna Rootsil polnud sarnaselt Eestiga enam midagi püüda vaja, võeti ka mängu tavalisest rahulikumalt.

Oleme värskelt näinud, et 0:2 saab olla ka vähem sünge. Sest mängus Austriaga näidati kohati väga veenvat kokkumängu ja enesekindlust, mis mõjus päris usutavalt. Nüüd, Rootsis, meenub põhimõtteliselt vaid üks tore seik, kus vastase pead hetkeks segi aeti. Muus osas, nagu mõni asjaosaline isegi nõustus, oli mäng paras kannatamine.

4. Mis saab edasi?

Naljalt ei ole nii, et mängija, kes teeb debüüdi, kuulub järgmine kord juba põhikoosseisu ning jääb sinna ka pidama. Nii on justkui läinud vaid mõneti (!!) olude sunnil Martin Vetkali ja Oliver Jürgensiga, kes nii-öelda ideaalstsenaariumi järgi pidanuksid mõlemad põhikoosseisus alustama. Tegemist on vastavalt 19- ja 20-aastaste mängijatega, kellel on hetkeseisuga kahe peale kokku viis koondisemängu.

Mis saab koondisest, mis on värskelt saanud Oliver Jürgensi võrra rikkamaks, edasi? Foto: Brit Maria Tael

Võib-olla on see kuidagi liialt pinnapealne, aga kui Vetkal ja Jürgens on nõnda head, siis miks pagan neid varem välja ei toodud? Mis talente veel kuskil kardinate taga peidetakse ja miks? Jah, teame, et Häberli jaoks on oluline, et mängijad suudaksid igapäevaselt madistada ka meestetasandil. Aga äkki, kui valim on niigi nii väike, võiks mingid reeglid kuskil vabamaks lasta?

Fakt on see, et kolme mänguga juba kaks Tauno Kangro taiest koju viinud Vetkal pidanuks Rootsi vastu alustama. Et ta seda haigestumise tõttu teha ei saanud, valmistas Häberlile tõelist pettumust. Äkki tasub mingid asjad üle vaadata? Muidugi, igasugu asju saab veel üle vaadata. Ja seda usutavasti ka tehakse.

Protokoll:

19. novembril kell 19.00 Stockholmis Friends Arenal

Rootsi - Eesti 2:0 (1:0)
55. Emil Forsberg, 22. Viktor Claesson

Hoiatused: 72. Filip Helander - 69. Märten Kuusk, 90+1. Markus Poom
Mänguolud: -3, muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 11 201
Peakohtunik: Fabio Maresca
Abikohtunikud: Daniele Bindoni, Alberto Tegoni
Neljas kohtunik: Matteo Marchetti
VAR: Gianluca Aureliano
AVAR: Daniele Chiffi (kõik Itaalia)

Rootsi: Robin Olsen, Ludwig Augustinsson, Filip Helander, Victor Lindelöf, Emil Krafth, Jens Cajuste (84. Kristoffer Olsson), Albin Ekdal (71. Hugo Larsson), Dejan Kulusevski, Emil Forsberg (71. Mattias Svanberg), Victor Claesson (84. Robin Quaison), Viktor Gyökeres.
Varus: Viktor Johansson, Kristoffer Nordfeldt, Isak Hien, Marcus Rohden, Ken Sema, Linus Wahlqvist, Hjalmar Ekdal, Hugo Larsson, Samuel Gustafson, Mattias Svanberg, Kristoffer Olsson, Robin Quaison.

Eesti: Karl Jakob Hein, Artur Pikk (84. Alex Matthias Tamm), Joonas Tamm (62. Märten Kuusk), Maksim Paskotši, Karol Mets, Rasmus Peetson, Mattias Käit, Markus Poom, Georgi Tunjov (55. Sergei Zenjov), Bogdan Vaštšuk (55. Vlasi Sinjavski), Oliver Jürgens (62. Henri Anier).
Varus: Matvei Igonen, Karl Andre Vallner, Märten Kuusk, Mark Oliver Roosnupp, Henri Anier, Sergei Zenjov, Alex Matthias Tamm, Michael Lilander, Martin Miller, Edgar Tur, Vlasi Sinjavski.

Standings provided by Sofascore