Luup peale | Polnud see RFS midagi nii hirmus. Jällenägemisel peab Levadia käigu juurde panema - Soccernet.ee

Luup peale | Polnud see RFS midagi nii hirmus. Jällenägemisel peab Levadia käigu juurde panema

8. JUULI 2025 23:44

Heiti Heli

Levadia näitas RFS-ile hambaid. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Eurosuvi sai avapaugu A. Le Coq Arenal, kui Meistrite liiga esimeses eelringis startinud valitsev Eesti meister Tallinna Levadia võttis kodumurul lätlaste RFS-i käest vastu napi 0:1 kaotuse. Viimastel aastatel Euroopas mehetegusid teinud külaline osutus 2895 pealtvaataja ees kardetust leebemaks, mis annab lootust, et kordusmängus võib juhtuda kõike.

Vaata Katariina Peetsoni fotogaleriid mängust artikli lõpust!

Kohtumine algas kompivalt, sest kumbki meeskond ei soovinud kõiki kaarte kohe lauale panna. Siiski oli mängu algfaasis paremaks võistkonnaks RFS, kui külaliste ründetuusad Janis Ikaunieks ja Darko Lemajic proovisid Karl Andre Vallneri väravat ohustada.

Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas Levadia üles ärkama ja vastaste dikteeritava tempoga kohanema. Korra proovis Ernest Agyiri lätlaste kindameest Jevgenijs Nerugalsi ernestagyiriliku löögiga üllatada, kõmmutades keskjoonelt peale, aga pall maandus lõpuks värava kõrval.

Mõlemad tiimid said esimesel kolmveerandtunnil kirja ühe raamilöögi, kui Til Mavretici pehme kaugüritus maandus Nerugalsi süles ning Ikaunieksi terava nurga alt sooritatud virutusele jäi tõrjega ette Vallner. Riietusruumidesse liiguti võrdsete lahingule omaselt väravateta viigiseisul.

Esimese poolaja statistika:

Pallivaldamine 47:53
Pealelöögid 4:4
Raamilöögid 1:1
Nurgalöögid 0:1

Teine poolaeg algas Levadia jaoks ärevalt. Esmalt läks vaja Vallneri reaktsioonitõrjet, et eemale hoida Lemajici lähilöök. Mõni minut hiljem hakati teise olukorra osas kuulama, mida räägitakse VAR-ruumis. Nimelt tabas 51. minutil Roberts Savalnieksi läkitatud kaarpall Mihkel Ainsalu väljasirutatud asendis oleva parema käe varrukat. Walesist pärit peakohtunik Tom Owen lasi mängul esialgu jätkuda.

54. minuti esimestel sekunditel otsustas Owen siiski suunduda ekraani juurde. Riiast kohale sõitnud võõrsilfännid nõudsid penaltit, kodupublik lootis, et reegleid ei rikutud. Minuti jagu korduseid vaadanud vilemees määras RFS-i kasuks 11 meetri karistuslöögi.

Penalti põhjustanud Ainsalu: kohtuniku arvates oli see käsi

Palli taha asus 32-aastane Serbia poolkaitsja Stefan Panic, kes veeretas kera 55. minutil vasakusse alla nurka, Vallner hüppas paraku paremale — 0:1 ja RFS sai kätte tähtsa võõrsilvärava, mis andis neile vaimujõudu.

Mängu ainus värav sündis 55. minutil penaltist. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Kaotusseisu jäänud Levadia ei lehvitanud valget lippu, vaid püüdis iga hinna eest viiki taastada. Viie minuti pärast tekkis Mark Oliver Roosnupul kuldne šanss, et pall võrku panna, ent Nerugals säras tähtsa tõrjega. Teine samaväärne võimalus sündis alles 90. minutil, kui külaliste väravavaht pareeris esmalt Agyiri kauglöögi, seejärel blokeeris ta Robert Kirsi lähiürituse ning siis jäi Roberts Veips ette Aleksandr Zakarljuka katsele.

Vaatamata Levadia pingutustele minnakse nädala pärast toimuvale korduskohtumisele vastu 0:1 kaotuse pealt.

Teise poolaja statistika:

Pallivaldamine 67:33
Pealelöögid 6:7
Raamilöögid 3:3
Nurgalöögid 1:2

Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Kapteni puudumine ei tekitanud probleeme

Levadialt tuli kohtumise eel ootamatu teade: kapten Rasmus Peetson puudub koosseisust. Veel möödunud nädala reedel vigastuspausilt naasnud keskkaitsja sai koduliigas Paide Linnameeskonna vastu kirja täismängu. Paraku noppis Peetson seal mängus omale uue trauma, mis jätab ta eemale kaheks kuni neljaks nädalaks ehk kordusmatšis ei pääse ta samuti murule.

Levadia kapten Peetson on taas nädalateks audis. Curro Torres: see mees on hull!

Seega moodustasid kodumeeskonna keskkaitsepaari 23-aastane Tanel Tammik ja 20-aastane Victory Iboro. Mõlema jaoks olid need esimesed ristsed eurosarjas. Võis ju arvata, et rahvusvaheliste madinatega karastunud Peetsoni puudumine jätab oma jälje. Aga ei. Tammik ja Iboro tekitasid tunde, et nad on selliste suurte lahingutega harjunud — null pabistamist või väristamist nende poolt.

Euroopas debüteerinud Victory Iboro tegi küpse esituse. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Kui need mehed täna õhtul koju jõuavad, leiavad nad taskust tänavu Virsligas 17 väravat löönud Lemajici ja 7 korda täpne olnud Ikaunieksi, kes näiteks asus kaheksandal minutil Vallneriga üks-ühele, ent Iboro sekkus viimasel hetkel efektiivse spaagega, röövides palli omale ja likvideerides ohu.

2. Kas RFS räägiti liiga suureks?

RFS-i vägitükke ei saa mitte kuidagi pisendada. Baltikumis pole ühtegi klubi, kes oleks sarnaselt neile osalenud nii Konverentsiliiga kui Euroopa liiga põhiturniiril, kus lömastati jaanuarikuisel Daugava staadionil Hollandi hiid Amsterdami Ajax. Aga Levadia ei löönud vägevate juttude peale põnnama, vaid näitas külalistele hambaid.

Statistikaga teatavasti ei mängita jalgpalli, aga nii mängupilt kui andmed näitavad, et tegu oli võrdsete lahinguga. Lõpuminutite surve järel oli Levadia pallivaldamine suurem, kuid pealelöögid olid lõpuks 11:10 RFS-i kasuks, raamilöögid aga 4:4 viigis. Nagu Vallner lõpuvile järel märkis, võinuks see mäng lõppeda ka hoopis 1:0 Levadia kasuks.

Suure mängu elevust nautinud Vallner: 1:0 võinuks olla ka vastupidi

Tavaliselt saavad sedavõrd pingeliste mängude puhul otsustavaks üksikud momendid. RFS-il sai sedapuhku positiivses võtmes määravaks penalti, mis oli võõrustajate poolt vaadates väga õnnetu. Levadial jagus samuti variante, mida ei suudetud sel korral kahjuks väravaks vormistada.

3. Kadunud ei ole veel midagi

1:0 või 0:1 — kuidas igaüks tahab seda vaadata — on selline seis, millega pole tehtud veel midagi. Uue nädala teisipäeval algab justkui teine poolaeg, kui 90 minuti jooksul on võimalik seis viigistada või isegi enda kasuks pöörata. Välistada ei saa ka lisaaega ega penaltiseeriat, aga vara veel. Jah, RFS on jätkuvalt edasipääsu osas soosik, aga Levadial ei ole mitte midagi kadunud.

RFS on edasipääsu osas soosik, kuid Levadia jaoks pole veel midagi kadunud. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Kui lõunanaabrite kalendris ei muutu midagi, ootab RFS-i sel laupäeval ees karikavõistluste kaheksandikfinaal võõrsil Jelgavaga, keda juunis napilt 1:0 võideti ja kellega mais 2:2 viiki mängiti. Kahtlemata on eurolahing riialaste jaoks tähtsam kui karikamäng, kuid ehk õnnestub Jelgaval teha väikene teene Levadiale, kes saab nädal aega haavu lakkuda ja uut plaani paika panna.

Rohesärgid saavad kodust kaasa võtta ühe mõtte: rünnakul tuleb tegutseda kiiremalt ja otsustavamalt.

4. Levadia parim — Ernest Agyiri

Veebruaris Levadiaga laenulepingu alusel taasliitunud Agyiril kulus aega, et Maarjamaal uuesti hoog sisse saada. Pärast Enock Otoo vigastust pildile tõusnud ghanalasel on Curro Torrese poolt antud vabad käed, sest ta parimad omadused tulevad esile siis, kui ta saab vabadust. Agyirit jagus RFS-i vastu kõikjale, lisaks tekitas ta Levadia meestest vastase väravale söötude ja löökide näol enim ohtu.