Luup peale | Ühtne Vaprus puterdas ootamatus kohas, ent jättis lõpuks ikkagi hoopis Kuressaare tühjade pihkudega (galerii!) (0)
Pärnu Vaprus kirjutas teenitult tabelisse sel hooajal teistkordselt kolm võidupunkti, alistades kodupubliku rõõmuks 3:1 FC Kuressaare.
Vaprus võttis initsiatiivi enda kätte avaminutitest peale, kuid kohe katkestas mängu mõneks hetkeks Kuressaare karistusalas juhtunu – keskkaitsjad Markus Allast ja Magnus Villota hüppasid kõrge palli pärast võideldes peadpidi kokku ning vajasid tohterdamist. Mõlemad vajasid tohterdamist, kuid etteruttavalt võib öelda, et see juhtum mõjutas mängu edaspidigi.
Kuressaare püüdis kontrolli mängu üle enda kätte saada, kuid pärnakad jätkasid peamiselt ühe plaaniga ning see toimis. Palli üritati mängida vasakule äärel Amar Yunis Abdallahile ja kui Levadiast laenul oleva noore austraallase paar esimest spurti õnnestus Kuressaare kaitsjatel peatada, siis 19. minutil seda enam ei suudetud. Martin Kase andis tagaliinist pika söödu, Abdallah võttis palli esimese puutega omaks ja saatis teisega nii terava kaarpalli võrku, et Kuressaare postide vahel seisnud Kristen Lapa peaaegu ei liigutanudki – 1:0.
Saarlastel tekkisid seejärel viigistamiseks poolvõimalused, Silver Alex Kelder sai löögile peaga ning üritas seejärel ka käärlööki, kuid täpsust polnud kummalgi. Teises väljaku otsas pääses jälle jooksu Abdallah, ent lõi seekord otse Lapale sülle. Samamoodi polnud Lapa jaoks liiga raske Sander Sinilaiu kauglöögi püüdmine, 37. minutil hiilgas Kuressaare väravavaht aga instinktiivse jalatõrjega, kui viielt meetrilt oli löögile pääsenud Kevin Kauber.
Kaks minutit enne esimese poolaja täis tiksumist sähvatas Vaprus uuesti. Kuressaare kaitsjad jäid hätta palli oma karistusalast minema löömisega ning sellele reageeris esimesena Virgo Vallik, kes mängis palli endale mugavamalt ette ja saatis selle siis madala löögiga posti kõrvale – 2:0.
Vaprus näis olevat teinud kõik selleks, et minna puhkama kaheväravalises eduseisus, kuid Kuressaarel oli veel üks üllatus varuks. Hendrik Vainu püüdis aega nulli veeretada, oodates palli kätte võtmisega viimase hetkeni. Oma võimalust varitsenud Otto-Robert Lipp tegi aga ootamatult kaks üliteravat sammu, näppas Vainult palli ja lükkas selle võrku – 2:1!
Kui rumalalt sisse lastud värav ka Vaprust muserdas, siis pausilt naastes seda välja ei näidatud. Kerge kontroll mängu üle püsis pikalt võõrustajate käes, enne kui tasapisi aina meeleheitlikumaks muutunud Kuressaare kaalukausse enda poole hakkas kallutama. Eemalt proovis Sander Laht – mööda. Kohe toodi tema asemele Joonas Soomre, ent Kuressaare rünnakutes nappis jätkuvalt meeskondlikkust. Vaprus korraldas vastase väljakupoolele üksikuid, ent samas alati poolohtlikke reide ning veidi enam kui kümmekond minutit jäi minna, kui Kauber ja Abdallah ühe sellise nii heade seinasöötudega lahendasid, et Kauberi madal löök lõpetas postis.
80. minutil saadi aga oma tahtmine. Vallik hoidis kolme kaitsja vahel esmalt karistusalas hästi palli ning lükkas selle siis Abdallahile, kes leidis keskelt vabaks unustatud kaaslase. Sander Sinilaiule tuli pall nii hästi ette, et erinevalt Vapruse kahest esimesest väravast ei vajanud ta isegi kontrollivat puudet, vaid saatis oma löögi Lapale püüdmatult lati alla – 3:1.
Kahte tabamust vajanud Kuressaarel tekkis lõpuminutitel võimalus vaid ühe löömiseks, kuid Lipp suunas Kelderi tsenderduse peaga väravast mööda. Lõpuvile märkis Vapruse võitu, kolmes viimases mängus ise kolme punktiga platsilt lahkunud Kuressaare jäi aga tühjade kätega. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
Paidel kuus väravat lüüa lasknud Vaprus kiusas eelmises voorus kõvasti Nõmme Kaljut, kes lahkus Pärnust lõpuks penaltist saadud napi 1:0 võiduga. Pärast neljandas voorus Tallinna Kalevi alistamist oli see neile seitsmes järjestikune lüüasaamine, kuid igal juhul tehti nüüd oma senise hooaja kõige küpsem ja tasakaalukam mäng.
Seejuures tuli Dmitrijs Kalašnikovsil mängu käigus taas teha soovimatuid lükkeid, sest avaminutitel kõva obaduse saanud keskkaitsjast meeskonna liider Villota teiseks poolajaks enam platsile ei tulnud. Tema asemel nihutati rünnakult keskkaitsesse Kristjan Kask ning eesliini tuli täiendama Enrico Veensalu, kes käib praegu koduklubi aitamas ajateenistuse kõrvalt. Sellest hoolimata suudeti Kuressaare ründajaid hästi vaos hoida ning kui Vainu poleks ise vääratanud, olnuks nullimäng igati loogiline.
Ka ründetegevusega ei ole Pärnul praegu asjaolusid arvestades muret. Abdallah sai kirja oma esimese tabamuse Premium liigas, mullu pildile tõusnud Vallikule oli värav samuti tänavuse hooaja esimene ning ründavate mängijate enesekindlusega teeb kasvõi korra sihtmärgile pihta saamine teinekord imesid. Kokku on Vapruse eest sel hooajal skoorinud juba seitse meest, 12 mänguga löödud 13 väravat on tabeli tagumise otsa meeskonna kohta aga igati kiiduväärt näitaja.
Nagu kogenud Sinilaid pärast lõpuvilet märkis, oli meeskonnal sedapuhku olemas plaan, millest suudeti ka kinni pidada. Rünnakul nägi see ette peamiselt teravate ääreründajate otsimist ja lõpuks survestati neis tsoonides Kuressaare kaitsjaid piisavalt palju, et nad eksima sundida. Eduseisus pole Vaprus saanud sel hooajal kuigi palju mängida, aga seegi sobib neile väga hästi, sest vasturünnakuteks on kasutada piisavalt kiired ja osavad ründajad.
Vaevalt kolm järjestikust võitu Kuressaare mängijates üleolekutunnet tekitasid, kuid meeskondlikkusest jäi seekord puudu küll. Kui Vaprus kaotas avapoolaja järel Villota, siis Kuressaare jäi enne mängu ilma haigestunud Michael Schjönning-Larsenist ja Mattias Männilaanest, kes on tavapäraselt algkoosseisumehed. Kui viimase kohta suutis Lipp tublilt täita, siis Larseni äär ei suutnud rünnakut piisavalt toetada. Rauno Tutk pole lihtsalt omadustelt sama tüüpi mängija, kedagi muud Roman Kožuhhovskil aga sellele äärele ka panna polnud.
Mõnevõrra ootamatu käiguna võttis Kožuhhovski juba 68. minutil platsilt ära Sander Lahe, kes on tavaliselt saarlaste rünnakute üheks käivitavaks jõuks. Abi polnud sellestki lükkest, ühtsust ei suutnud Kuressaare saavutada kuni mängu lõpuni.
Mängu vastuolulisim episood leidis aset esimese poolaja üleminutitel. Nagu Otto-Robert Lipp kohtumise järel antud intervjuus tunnistas, märkas ta juba varakult, et palli maksimaalselt kaua enda käes hoidnud ja sellega tempot alla lüüa üritanud Hendrik Vainu viivitab kohati isegi liiga kaua. Ilmselt oli Lipp kursis ka vana jalgpallitõega, mille kohaselt on meeskond alati kõige haavatavam siis, kui on ise värava löönud – tähelepanu võib hetkeks hajuda ja emotsioonid üle pea kokku lüüa.
Nii läkski, sest kui Vainu taas palli kättehaaramisega viimase hetkeni venitas, tegi lähedale hiilinud Lipp paar kiiret sammu, varastas palli ja lükkas selle võrku. Ent kas värav pidanuks lugema?
Telekordused sajaprotsendilist vastust ei andnud, kuid pigem ei olnud pall Lipu puute hetkeks Vainu kontrolli all. Meenutagem – reeglite järgi ei tohi ründava meeskonna mängija palli mängida, kui "pall on väravavahi käte või tema käe ja muu pinna vahel". Kas Vainu, kes hoidis käsi kahel pool palli, jõudis need ka nii palju palli külge panna, et mänguvahendit saanuks lugeda tema “käte vahel” olevaks? Nii peakohtunik Karl Koppel kui ka olukorrale head vaatenurka omanud abikohtunik Tauno Rämson leidsid, et vastus on: ei, Lipp oli oma varbasirutusega kiirem. Ning värav luges.
Igal juhul said nii Vainu ise kui ka kõik teised väravavahid selge õppetunni, mille võib lühidalt kokku võtta nii: tulega ei tasu mängida. Praegu võinuks Vainu apsakas minna Vaprusele maksma ülihinnalised punktid, samas kui nii äärmuslikuks venitamiseks puudus tegelikult põhjus – aega saab viita ka oluliselt riskivabamal moel.
Nagu eespool juba öeldud, oli Vapruse võit eelkõige meeskondlikkuse triumf. Kuid Abdallahi väravast ja väravasöödust on raske mööda vaadata. Lisaks tasub rõhutada, et noor mängumees pidas oma usust tulenevalt aprillikuus ramadaani ehk paastus terve kuu jooksul, mis jätab paratamatult füüsilisele vormile oma jälje. Nüüd, kui väravatearve nii Vapruse eest kui ka Premium liigas avatud, võib terav ründaja pärnakatele senisest veelgi tõhusamaks relvaks osutuda.
Protokoll:
6. mail kell 19.00 Pärnu Rehepapi kunstmuruväljakul
Pärnu JK Vaprus - FC Kuressaare 3:1 (2:1)
19. Amar Yunis Abdallah, 43. Virgo Vallik, 80. Sander Sinilaid - 45+1. Otto-Robert Lipp
Väravasöödud: 19. Martin Kase, 43. x, 80. Amar Yunis Abdallah - 45+1. x
Hoiatused: 48. Markus Allast, 86. Joonas Soomre
Mänguolud: +14, päikesepaisteline ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 267
Peakohtunik: Karl Koppel
Abikohtunikud: Tauno Rämson, Silver Suup
Neljas kohtunik: Jagnar Jakobson
Vaprus: Hendrik Vainu, Virgo Vallik, Magnus Villota (46. Enrico Veensalu), Martin Kase, Uku Kõrre, Reno Mark, Sander Sinilaid, Anton Krutogolov, Kevin Kauber, Amar Yunis Abdallah (90. Ronaldo Tiismaa), Kristjan Kask.
Varus: Ahti Strati, Robin Mõtt, Ranet Ristikivi, Kairo Kiltmaa, Robin Limberg, Markus Miiter, Enrico Veensalu, Ronaldo Tiismaa.
Kuressaare: Kristen Lapa, Rauno Tutk, Markus Allast, Moorits Veering, Märten Pajunurm, Oliver Rass, Sander Seeman (84. Tristan Toomas Teeväli), Silver Alex Kelder, Sander Laht (68. Joonas Soomre), Otto-Robert Lipp, Sten Reinkort.
Varus: Magnus Karofeld, Rasmus Saar, Sander Alex Liit, Kristjan Kurim, Sten-Egert Paap, Tristan Toomas Teeväli, Andri Rõõmus, Aleksander Iljin, Joonas Soomre.
Tabeliseis:
