Luup peale | Vaprus võitles tublilt, aga Levadia ehitas Zaka loodud vundamendile teisel poolajal ikkagi maja otsa (1)
Premium liiga naasis koondisepausilt Tallinna Levadia ja Pärnu Vapruse vahelise mõõduvõtuga. Ehkki punane latern Vaprus võitles kõvasti ja visalt, võttis Levadia klassi ja tasemega ikkagi oma ning võitis 4:1.
Levadia sai juba teisel minutil oma tahtmise esimest korda kätte. Artur Pikk tsenderdas vasakult äärelt palli karistusalasse, kus Vapruse kapten Magnus Villota ebaõnnestus seda omaks võttes ning puutus palli käega. Zakaria Beglarišvili realiseeris määratud penalti kindlalt, kõmmutades palli vasakusse nurka.
Ehkki värav võttis selgeks favoriidiks olnud kodumeeskonna õlult pinget selgelt vähemaks, ei tahtnud Vaprus seisuga leppida. Vaid neli minutit pärast Levadia juhtväravat maandus pall Vapruse standardolukorra järel vastase karistusalas Virgo Vallikule jalale, kes mänguvahendi täpse löögiga vasakusse alanurka saatis.
Edasise mängu vältel valdas palli pigem Levadia, kuid ka Vaprusel avanes omajagu ohtlikke võimalusi. Mitmel puhul pääsesid suvepealinlased vastase värava suunal jooksu ning valitseval meistril oli tükk tegemist, et nende rünnakuid tagasi lüüa.
Ehkki Vaprus pidas väga korralikult vastu, murdis Levadia avapoolaja viimase löögiga Ott Nõmme seljataguse ka teist korda lahti. Beglarišvili sai palli, konksutas end kahest vastasest mööda ning veeretas seisuks 2:1.
Teist poolaega alustas Levadia marulise survega ning jõudis kolmandat korda sihile 69. minutil. Vapruse kastis tekkis kõva segadus, mille käigus põrkas pall ette Rasmus Peetsonile, kes mänguvahendi võrku toksas ning seisuks 3:1 vormistas.
Ehkki Levadial avanes ka pärast kolmandat väravat mitmeid võimalusi, vormistati lõppskoor alles teisel üleminutil. Amir Yunis Abdallah tegi oma karistusalas äärmiselt tarbetu vea, kui tõmbas jalad alt Markus Jürgensonil, kelle suund oli tegelikult väravast eemale ning kes ei ohustanud väravat vähimalgi määral. Marko Putincanin realiseeris määratud penalti kindlalt ning kodumeeskond võttis klassiga oma. Soccernet.ee tähelepanekud:
1. Täpita i-d on tagantjärele teisejärgulised
Ehkki Levadia lõi neli väravat, mis on väga korralik tulemus, võinuks tabamusi vabalt olla kaks korda rohkem. Kaks Levadia väravat sündisid penaltist, mis võinuks sama hästi ka olemata olla, sest sündisid kaitsja märkimisväärse valearvestuse järel, kuid oma parimate rünnakuhakatustega Levadia vastase väravavõrku sahisema ei pannudki. Vaprus seisis kaitsefaasis korralikult, aga mäng keerles ikkagi suhteliselt läbivalt nende karistusala ümber.
Tavapäraseimaks liiniks vastase värava ette jõudmisel oli Levadia jaoks vasaku ääre kasutamine. Toda tiiba mehitas Artur Pikk, kes oli kohtumise vältel tõenäoliselt Levadia aktiivseim mees – kogu mängu peale andis ta oma äärelt värava ette vähemalt kümmekond palli, kui mitte rohkem. Adressaadi leidis aga vaid üks: too esimene, mida Magnus Villota käega mängis ning seega penalti põhjustas. Kui ründajad ja Pikk mõistnuks teineteist paremini, võinuks lõppskoor olla märksa suurem.
Aga võitjate üle kohut ei mõisteta. Levadia võitis 4:1, mis tähendab, et nemad olid parem meeskond väljakul. Ja täpselt nii ka oli. Vapruse ponnistused olid lubavad, kuid tulemuseks neist täna ei piisanud. Levadia oli klassi poolest lihtsalt liiga hea.
2. Vapruse vaprus
Pärnakad mängisid vapralt. Ehkki Levadia domineeris, seisid kollasärgid valdava osa mänguajast kaitses väga korralikult ega näidanud suure vastase osas üles vähimatki aukartust. Korralikult ei tegutsetud aga mitte ainult kaitsefaasis.
Mängupilt oli kohati päriselt võrdne (jah, pärast ühe meeskonna 4:1 võitu kõlab see veidralt, aga nii olukord enne Levadia kolmandat väravat oligi). See ei tähenda ilmtingimata seda, et meeskonnad sama palju palli oleks vallanud, aga Vapruse rünnakutaktikaks olnud kontravõimalused külvasid valitseva Eesti meistri leeris mitmel puhul korralikult segadust.
Kui tavapäraselt kestavad nõrgema meeskonna vastupanuponnistused heal juhul 10-20 minutit, siis Vaprus nende toime panemisega hakkama ka pikemas perspektiivis. Murdumine (ja isegi siis mitte lõplikult) leidis aset pärast Levadia kolmandat väravat, mil mängutempo silmnähtavalt aeglustus. Kodumeeskonna neljas värav teisel üleminutil oli tingitud kaitsemängija lohakusest, kuid üldplaanis sai Vaprus rahuldavalt hakkama.
Levadia elu tehti tihtipeale keeruliseks, mängiti kartmatult – vahel ka nahaalselt, samaga vastas ka Levadia – ning midagi kerget valitsevale meistrile ei antud. Esimesel poolajal tekitas kõvasti teravust Kevin Kauber, teisel avanes väga ohtlik võimalus Amir Yunis Abdallahile. Vaprus mängis hästi, kuid taaskord tuleb tõdeda, et parem meeskond võttis klassiga oma.
3. Ott Nõmme tagasitulek
Vapruse kindamees Nõmm mängis täna kõikide sarjade peale oma käesoleva hooaja esimese kohtumise. Ning sai üldplaanis väga hästi hakkama. Väravaolukordade osas pole talle midagi ette heita ning mitmel puhul sai ta hakkama eeskujuliku tõrjega. Märkimisväärseimaks kujunes 87. minuti olukord, mil Robert Kirss temaga peaaegu üks-ühele pääses, kuid 17-aastane pärnakas tõi palli lati alt välja.
Senise hooaja vältel on Vapruse esikindad kuulunud ainuisikuliselt Hendrik Vainule. Kas tõsiasi, et kohe pärast mängukõlblikuks saamist usaldati postide vahele hoopis Nõmm, võib seda hierarhiat muuta?
Püstitatud küsimusele annab mõistagi vastuse edasine hooaeg, kuid kõnekas on antud valiku juures eelkõige just too fakt, et Nõmm ei kuulunud naasmise järel ainsaski mängus isegi mitte pingile. Kohe postide vahele ehk jalgpalli mõistes külma vette.
Nõmm näitas oma esitusega, et milliseks iganes Kalašnikovsi valikud edaspidi ka ei kujune, siis tema on tulnud oma kohta kehtestama ja selle nimel võitlema.
4. Mängu parim - Zakaria Beglarišvili
Zaka ladus avapoolajal vundamendi, millele Levadia teisel poolajal seinad ja katuse peale ehitas. Ehkki kogu mängu lõikes ta liialt silma ei paistnud, tegutses ta esimesel kolmveerandtunnil omas elemendis eeskujulikult ja lõi kaks väravat.
Protokoll:
16. juunil kell 19.00 A. Le Coq Arenal
Tallinna FCI Levadia - Pärnu JK Vaprus 4:1 (2:1)
2. pen., 45. Zakaria Beglarišvili, 69. Rasmus Peetson, 90+2. pen. Marko Putincanin - 6. Virgo Vallik
Väravasöödud: 2. Artur Pikk, 45. Mark Oliver Roosnupp, 69. x, 90+2. Markus Jürgenson - 6. x
Hoiatused: 21. Maksim Podholjuzin, 72. Frank Liivak, 73. Marko Savic (peatreener), 84. Markus Jürgenson - 23. Dmitrijs Kalašnikovs (peatreener)
Mänguolud: +20, päikesepaisteline tuuline ilm; muruväljak väga heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 296
Peakohtunik: Reelika Turi
Abikohtunikud: Karolin Kaivoja, Kristjan Lukk
Neljas kohtunik: Karl Koppel
Levadia: Karl Andre Vallner, Artur Pikk, Maximiliano Ugge, Rasmus Peetson, Maksim Podholjuzin (46. Murad Velijev), Ernest Agyiri (71. Frank Liivak), Marko Putincanin, Ilja Antonov (71. Markus Jürgenson), Mark Oliver Roosnupp, Zakaria Beglarišvili (71. Nikita Vassiljev), Liliu (63. Robert Kirss).
Varus: Artur Kotenko, Frank Liivak, Markus Jürgenson, Robert Kirss, Murad Velijev, Nikita Vassiljev, Oscar Pihela, Artur Voilenko, Karl Rudolf Õigus.
Vaprus: Ott Nõmm, Martin Kase, Magnus Villota, Uku Kõrre, Virgo Vallik, Enrico Veensalu, Sander Sinilaid, Kristjan Kask, Amar Yunis Abdallah, Kevin Kauber (67. Markus Miiter), Ronaldo Tiismaa.
Varus: Hendrik Vainu, Mathias Villota, Ranet Ristikivi, Robin Limberg, Kairo Kiltmaa, Igor Ustritski, Markus Miiter
