Luup peale | Vassiljev kindlustas, et Flora pääseb saarelt ka seekord kuiva jalaga koju (galerii!) (0)
Nagu viimastel aastatel tavaks saanud, võttis FC Flora FC Kuressaare vastu kuiva ja suureskoorilise võidu. Premium liiga kümnenda vooru mängu lõpptulemus 4:0 ei räägi siiski kogu lugu.
Flora surus esimestest minutitest peale Kuressaare sügavale kaitsesse, aga saarlaste kaitseblokk toimis organiseeritult ja tulemuslikult. Florakad olid esialgu võimaluste loomisega suhteliselt hädas, olgugi et paar head olukorda neil pooltunniga ikkagi tekkisid. Kolmas olukord tõi ka tulemuse, kui Markkus Seppik suunas 35. minutil peaga väravasse Markus Poomi nurgalöögi.
Viigiseisul oli Kure vajunud nii madalale, et isegi kui neil avanesid head võimalused vasturünnakuteks, siis jäi distants vastase väravast kaugeks ja ründajad olid nii isoleeritud, et sellest ei tulnud midagi välja. Pärast skooriluku murdumist hakkas aga ka Kure julgemalt rünnakule suunduma ning 38. minutil jõudsid nad viigistamisele väga lähedale, kui Matvei Igonen tõrjus Sander Lahe karistuslöögi enda ette ning Flora puurilukk pidi õnne tänama, et Mattias Männilaan seejärel palli ei tabanud.
Flora domineeris seisusele kohaselt ka teisel poolajal, aga Kuressaare pidas hästi vastu, hoidis vahet minimaalsena ja muutus ise üha uljamaks. Tiitlikaitsja pääses pinge alt alles paarkümmend minutit enne lõppu, kui vahetusest sekkunud Konstantin Vassiljev sooritas lühikese aja jooksul kõigepealt ise täpse kauglöögi ja andis seejärel väravasöödu Sergei Zenjovile. Lõppseisu vormistas lõpu eel Rauno Sappinen. Soccernet.ee tähelepanekud:
1. Tere, muru!
Flora mõningast konarlikkust mängu algfaasis võib mingil määral vabandada sellega, et tegemist oli hooaja esimese kohtumisega looduslikul murul. Eelkõige paistis see välja just rünnakute otsustavas faasis, kui vaja läinuks täpse tunnetusega sooritust, aga ikka ja jälle näis pallikäsitlemine ründajatele probleeme valmistavat.
Kuressaare tavatult konservatiivne taktika oli selles mõttes igati mõistlik, et lubamata Florale ruumi ja sundides neid palle võitluse peale mängima, aitas väljakukate füüsilisele kaitsetööle veel parajalt kaasa. Mitte et Kuressaare linnastaadioni murul midagi häda oleks, aastaaega arvestades on see igati viisakas seisus, aga üleminek kunstilt pärismurule tekitab alati parajalt kohmetust ja frustreerib pigem neid meeskondi, kes rohkem palliga luua üritavad.
2. Kelder pani keskvälja lukku
Kuressaare peatreener Roman Kožuhhovski üllatas tänases kohtumises sellega, et kasutas Silver Alex Kelderit keskväljakolmiku kõige alumise mehena, samas kui tavaliselt mängib ta vastupidi kõige ülemist kohta. See lüke osutus üsna geniaalseks, sest Kelder nägi seal välja kui buldooser, tõrjudes edukalt Flora mängujuht Henri Väljat või kes iganes talle parajasti ette sattus, samal ajal kui Oliver Rass ja Sander Seeman hoolitsesid teiste keskväljameeste eest.
Flora keskväli õnnestuski rünnakute ehitamisel sisuliselt lukku panna, nii et põhiroll jäi äärtele, kus Sergei Zenjov ja Henrik Ojamaa olid küll pidevalt pildis, aga valdavalt sunniti florakad tsenderduste peale, kus kolm keskkaitsjat ja Kelder isukalt kahevõitlusi võitsid.
Teise poolaja keskel viigiväravat jahtides korraldas Kožuhhovski keskvälja uuesti ümber, saates Kelderi tagasi tuttavale positsioonile ründajate all. Sealgi paistis ta silma positiivsest küljest, aga paraku jäi selle tulemusel kaitseliin haavatavamaks ning Vassiljev kasutas tekkinud ruumi halastamatult ära.
3. Kure vägiteod Flora vastu kaovad unustuse hõlma
Tänane tulemus kinnitas kurba reeglit: üheteistkümnes omavahelises ametlikus mängus järjest ei ole Kuressaare suutnud Florale väravat lüüa ning on alati enda võrgust välja korjanud vähemalt kolm palli. Niivõrd ühte auku vajunud seeria teeb sellest Premium liiga viimaste aastate kõige ühepoolsema vastasseisu.
Flora ülemvõim ulatub tegelikult veel palju kaugemale, sest ühtekokku on nad võitnud Kuressaaret koguni 21 mängus järjest. Viimati õnnestus Kurel Florat hammustada 2012. aasta 31. märtsil, kui Märten Pajunurme värav neile 1:0 võidu tõi. Üheksa aastat on pikk aeg ja üsna vähe on alles jäänud osalisi, kes veel mäletavad, kuidas Kuressaare Florale peavalu on suutnud valmistada. Pajunurm on ainus tolles Kure võidumängus väljakul käinud mängija, kes tänagi Kure särki kannab, kuigi pingilt vaatas toonast vägitegu ka Sander Seeman. Flora poolelt on siiani rivis Rauno Alliku.
4. Mängu parim - Konstantin Vassiljev
Ligi kolmenädalase mängupausi lõpetanud vanameister näitas, et väike paus ega looduslik muru ei jäta tema pallitunnetusele plekkigi. Suurepärane kauglöök, sama hea läbisööt Zenjovile ja mäng oligi sisuliselt tehtud. Mänguseisu turvaliseks muutmine, mille nimel kogu meeskond oli tund aega higistanud, käis tema käes justkui imelihtsalt. Muidugi olid talle seejuures abiks ka väsinud vastased ja tekkinud ruum, aga fakt jääb faktiks: Kostja tuli, nägi ja vabastas meeskonna pingetest.
Protokoll:
30. aprillil kell 19.00 Kuressaare linnastaadionil
FC Kuressaare - Tallinna FC Flora 0:4 (0:1)
35. Markkus Seppik, 70. Konstantin Vassiljev, 71. Sergei Zenjov, 85. Rauno Sappinen
Väravasöödud: 35., 85. Markus Poom, 70. Henrik Ojamaa, 71. Konstantin Vassiljev
Hoiatused: 40. Sander Seeman - 66. Markkus Seppik
Mänguolud: +7, päikesepaisteline tuuline ilm; muruväljak rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajad: 0, pole lubatud
Peakohtunik: Juri Frischer
Abikohtunikud: Riivo Stolts, Anni Rahula
Neljas kohtunik: Tomi Rahula
Kuressaare: Magnus Karofeld, Rasmus Saar, Mairo Miil, Ranon Kriisa, Märten Pajunurm, Michael Schjönning-Larsen, Sander Seeman (57. Rauno Tutk), Oliver Rass (71. Artjom Jermatšenko), Silver Alex Kelder, Sander Laht (57. Joonas Soomre), Mattias Männilaan.
Varus: Kristen Lapa, Tanel Neubauer, Rauno Tutk, Joonas Soomre, Artjom Jermatšenko, Aleksander Iljin, Sten Penzev.
Flora: Matvei Igonen, Kristo Hussar (73. Marco Lukka), Markkus Seppik, Märten Kuusk, Michael Lilander, Markus Poom, Martin Miller, Sergei Zenjov, Henri Välja (61. Konstantin Vassiljev), Henrik Ojamaa (79. Daniil Kuraksin), Rauno Sappinen.
Varus: Karl-Romet Nõmm, Marco Lukka, Rocco Robert Shein, Daniil Kuraksin, Konstantin Vassiljev, Rauno Alliku, Sten Reinkort.
Tabeliseis:
