Finaalidel on tagajärjed. Mitte ainult skoori ja sellest tulenevate pidustuste, vaid jalgpalliajalugu kujundavate narratiivide tekkimise näol. Mida olulisem finaal, seda suurem ja kandvam on sellega kaasnev müüt. Meistrite liiga finaalil jagub rammu ajastute defineerimiseks. Mida tähendaks Manchester City võit? Aga mida Milano Interi oma?

• Ennusta finaali tulemust!

Täna õhtul Istanbulis, Atatürki staadionil mängitav 68. Meistrite liiga finaal kätkeb endas mitmeid kujundlikke vastasseise. Näiteks on vastamisi Inglismaa Premier League ja Itaalia Serie A, kes on vastavalt Euroopa klubijalgpalli tippriikide viimase kolme aastakümne suurim võitja ja kaotaja.

90ndate alguses etaloniks olnud Serie A võim on taandunud, Interi 2010. aasta Meistrite liiga on viimane Itaalia klubide võidetud eurokarikas. Premier League on aga järjekindla töö tulemusel tõusnud vaadatavuselt ja finantsvõimekuselt Euroopa ja maailma kõige võimsamaks jalgpalliliigaks. Eurosarjade tulemuste põhjal koostatavat UEFA edetabelit juhib Inglismaa suure edumaaga.

Euroopa mandri äärel – Atatürki staadion asub Istanbuli Euroopa-poolses osas – peetav finaalkohtumine on ka vastasseis rünnaku ja kaitse vahel. Man City on senise 12 Meistrite liiga kohtumisega löönud 31 väravat, Inter on finaali jõudnud 19 tabamusega. Itaalia klubi edu võtmeks on olnud raudkindel kaitse – tosinast kohtumisest kaheksas on oma värav puutumatuna hoitud (olgu lisatud, et Man City oma seitsme nullimänguga jääb vastasele alla minimaalselt).

The best of the best on the ultimate stage 🇹🇷 #UCLfinal x @Dan_Draws pic.twitter.com/NEUtT0jsFv — UEFA Champions League (@ChampionsLeague) June 10, 2023

Need seitse nullimängu näitavad, et Manchester City ei lähtu kunagisest sambajalgpalli printsiibist "lööge teie, palju tahate, me lööme igal juhul rohkem", vaid nende tõhus rünnak algab kindlast kaitsest, mis omakorda algab vastase väga oskuslikust pressimisest. Ent tõsi on ka see, et kui Man City on keerulises olukorras, siis on nende ridades oivaline valik väga meisterlikke mängijaid, alustades maailma võimsaimast ründajast Erling Haalandist.

Ja kui temal juhtub olema halb päev, tõuseb otsustajaks keegi teine. Näiteks eelmisel laupäeval Wembleyl mängitud Inglismaa karikafinaalis Manchester Unitedi vastu oli selleks poolkaitsja Ilkay Gündogan kahe suurepärase kauglöögiga. Meistrite liiga poolfinaali avamängus Real Madridi vastu pälvis aga suurimaid kiiduavaldusi keskkaitsja Ruben Dias. Manchester City läbiv kvaliteet on väga kõrge.

Interi puhul sarnasest staariparaadist rääkida ei saa. Jalgpall on mäng, mis võimaldab püüda edu mitmel erineval moel. Interi valemit passivad kirjeldama omadussõnad sitkus, tihedus ja kannatlikkus. Inter ei lähe närvi, kui pall püsib vastase käes, vaid usub vankumatult oma võimesse kontrollida matše läbi kaitsetegevuse. Tüünuse ja järjekindlusega kulutatakse vastase energiat ning luuratakse hoolikalt enda šanssi, mille jaoks on edurivis Lautaro Martinez, Edin Džeko ja Romelu Lukaku.

"Lautaro Martinez on viimase 13 mänguga löönud 11 väravat. 37-aastane Edin Džeko on 37 aastat vana, aga endiselt efektiivne, intelligentne ja alahinnatud tipuründaja. Romelu Lukaku pakub vahetuspingilt ettearvamatust," kirjutab The Guardianis jalgpallitaktika spetsialist Jonathan Wilson. "Kaasaegsed keskkaitsjad lähevad ründepaaridega vastamisi harva. Ühe ründaja puhul saab üks katta mängijat ja teine turvata. Aga kui mõlemad peavad ühte mängijat katma, on väljakutse erinev."

Wilson toob välja, et lõppenud Premier League'i hooajal mängiti Man City vastu kahe ründajaga 8 kohtumises 38-st. Man City võitis neist mängudest viis, viigistas ühe ja kaotas kaks, aga enda värav hoiti neist kaheksast matšist puhtana kõigest kahel puhul (25%). Ülejäänud 30 kohtumises, kus kahe ründajaga vastamisi ei mindud, oli selleks näitajaks 36,7%. Seega statistiliselt valmistab kahe ründaja vastu tegutsemine Man City kaitsele mõningat ebamugavust. Kindlasti on see harjumatu(m).

Friends first 🇧🇪#UCLfinal pic.twitter.com/JAhZUcy7O0

— UEFA Champions League (@ChampionsLeague) June 9, 2023

Ennekõike tekitab selles valguses huvi John Stonesi roll. Man City on läbi kevade kasutanud süsteemi, kus keskkaitsja Stones liigub ründefaasis keskväljale, et pakkuda kaaslastele sillapead, mille kaudu söödumänguga vastast lahti harutada. Poolfinaali kordusmängus Reali vastu sündis Man City avavärav olukorrast, kus keskkaitsja Stones oli positsioonirünnaku raames liikunud vastase nurgalipu lähistele ja rebestanud sellega Reali kaitseliini tühimiku, kust resultatiivselt nõelati.

Kas Stones julgeb sääraseid manöövreid teha ka olukorras, kus Inter hoiab ees kahte ründajat ning äärte pealt on valmis nõelama väga kiired Federico Dimarco ja Denzel Dumfries? "Kaitses püsides saab Man City tuju ära võtta, kui Haaland ei domineeri õhuruumi, kui äärekaitsjad kontrollivad oma seljatagust (Realist saadi jagu just nii, et Bernardo Silva keeras sõlme Eduardo Camavinga) ja kui kontrarünnakud kujutavad vähemalt mingisugust reaalset ohtu," resümeerib Wilson.

Inglismaa jalgpalliajakirjaniku lähenemine pole erandlik, vaid tänast Meistrite liiga finaali käsitletakse pea igal pool maailmas samas võtmes – millised on Interi variandid favoriidi Man City alistamiseks. Sest Manchester City on selle kohtumise ilmne soosik. Tõsi, mitte nii suur, kui viitavad kihlveokontorite koefitsiendid, mille järgi on Inglismaa klubi võidušanss 80% või üle selle. Aga soosik Pep Guardiola juhendatav meeskond kindlasti on.

Glasgow Celtic 1967, Amsterdami Ajax 1972, PSV Eindhoven 1988, Manchester United 1999, FC Barcelona 2009 ja 2015, Milano Inter 2010, Müncheni Bayern 2013 ja 2019. Ja kõik. Rohkem Euroopa klubimeeskondi, kes on suutnud saavutada kolmiktriumfi ehk võita samal hooajal meistritiitli, karikasarja ja Meistrite liiga, ei olegi.

Tegemist on väga haruldase saavutusega, sest selle püüdmisel antakse andeks väga vähe. Üks ebaõnnestunud esitus kas karikasarjas või Meistrite liigas, ja ongi kõigel kriips peal. Või kui meistrivõistlustel lähevad mõned matšid natuke nihu põhjusel, et karika- ja eurokohtumised on meeskonna emotsionaalsest energiast tühjaks nõretanud, on mäng samuti läbi.

Eksimisruum on minimaalne ja seetõttu on kolmiktriumfini ka nii harva jõutud. Aga Manchester City on sellest nüüd ühe võidu kaugusel, sest Inglismaa meistritiitel kindlustati maikuu alguses ning karikafinaalis pandi nädala eest kotti derbirivaal Manchester United. Ning tõik, et ainsa Inglismaa klubina on seda seni suutnud Man United, paneb ažiotaažile veel mitu vinti peale.

🏆 The grandest prize on the line in Istanbul...#UCL pic.twitter.com/yr2zBAyUPq

— UEFA Champions League (@ChampionsLeague) June 10, 2023

Säärased haruldased saavutused tagavad jalgpallis surematuse. Unitedi 1999. aasta kevadest räägitakse legende siiani. Celticu 1967. aasta meeskond on Glasgow's müütiline tegelane. Sama staatus kuulub ka 1950. aastal vastu kõiki ootusi maailmameistriks tulnud Uruguaile või 2016. aastal Inglismaa meistritiitli võitnud Leicester City'le.

Jalgpall on üllatustulemustele aldis, sest skooriühikute arv on võrreldes teiste võistkondlike pallimängudega väga väike. Aga kuskil jalgpallisõprade hinges jookseb tunnetuslik piir, mille ületamisel sünnivad aastakümneid kestvad legendid. Man City viimaste aastate ülemvõim kodumaal on olnud tohutu, aga see pole täiuslik, sest Meistrite liigas pole sihini jõutud. Pep Guardiola meeskonnal on täna Istanbulis võimalik vajutada oma ajastule ametlik surematuse ja vägevuse tempel.

Simone Inzaghi juhendataval Milano Interil on aga võimalus saada kangelaslikuks kantsiks. Just neile on praeguses olukorras langenud vastutus anda viimane ja otsustav lahing Manchester Cityle, kes paljude arvates sümboliseerib kõike seda, mis on valesti kaasaja tippklubijalgpalliga.

Araabia Ühendemiraatide spordipesuprojekt on kulutanud meeskonna ehitamisele röögatuid summasid ning rikkunud selle käigus finantsilise ausa mängu reegleid. Selle eest on nad UEFA-lt karistada saanud. Premier League'i vastav uurimine kestab ning Man Cityt võivad oodata uued karistused. Nende saavutuste aususes on seetõttu üleval põhjendatud kahtlused.

Keegi ei vaidle, et Pep Guardiola on üles ehitanud fantastilise jalgpallimasina. Tegu on innovaatori ja viimase 15 aasta jooksul tippjalgpalli enim mõjutanud treeneriga. Muidugi ihkavad maailma parimad jalgpallurid kuuluda tema meeskondadesse, sest lisaks võitmisele saavad nad osa unikaalsest protsessist. Aga kas see kõik on üles seatud kehtivaid reegleid järgides või mitte?

Kui Inter suudab üllatada ja tänase finaali võita, jääb ära suur ports arutelusid Man City triumfi eetiliste aspektide üle, sest tähelepanu kuulub ikkagi ennekõike võitjale. Nagu hakatuseks öeldud – finaalidel on tagajärjed.

* * *

Meistrite liiga finaal Manchester City - Milano Inter avavile kõlab Istanbulis kell 22.00, otsepilti näitab Viaplay. Soccernet.ee vahendab sündmuseid tekstipõhise LIVE-ülekande vahendusel.

* * *

Eeldatavad põhikoosseisud: