Pingerida: millisel Meistrite liiga võitjal oli kõige keerulisem teekond tiitlini? (1)

Hooajal 1998-1999 pidi Manchester United Meistrite liiga võidu nimel rinda pistma teiste seas Barcelona, Juventuse, Milano Interi ja Müncheni Bayerniga. Foto: Scanpix / John Sibley / File photo / Action Images via Reuters

UEFA Meistrite liiga toimus esmakordselt selle nime alt hooajal 1992-93. Toona oli võistlustules kaheksa meeskonda, aastatega on osalejate arv kasvanud 32 peale. Selle aja jooksul on meistriks kroonitud 14 erinevat klubi, neist enim võitnud (kaheksal korral) Real Madrid. Karikaid näeme ajalooraamatutes ja klubide auhinnariiulitel, aga kelle teekond tiitlini oli kõige keerulisem? 

Teekondade keerukust pole võimalik 100-protsendilise täpsusega mõõta, sest meeskondade tugevust võivad teatud hetkedel mõjutada erinevad tegurid - näiteks vigastused, kehv vorm, halb sisekliima ja muu säärane. Ent loogilise pildi siiski saab.

Selleks tõttab appi klubide pingerida, mille paneb iga hooaja eel paika Euroopa Jalgpalli Liit (UEFA). Kuidas see sünnib? Selleks võtavad nad arvesse viimase viie hooaja klubide koefitsiendid, mis tuletatakse eelneva viie eurohooaja tulemustest. Kui klubi on kõik need aastad mänginud Euroopas, liidab UEFA nende teenitud reitingupunktid kokku. Samal ajal arvutatakse ka erinevate riikide koefitsiente. Iga klubi minimaalne koefitsient on oma riigi tulemusest 20 protsenti - alla selle ei saa kukkuda.

Koefitsientide punktid jagunevad eurosarjade peale järgmiselt:

Meistrite liiga punktid

  • Alagruppi pääsemine - 4 punkti.
  • 16 parima sekka pääsemine - 4 punkti.
  • Iga võit alates alagrupist - 2 punkti.
  • Iga viik alates alagrupist - 1 punkt.
  • Alates 1/8-finaalist järgmisesse ringi pääsemine - 1 punkt.

Alagrupiturniiri eel konkurentsist langemise korral klubid neid punkte ei saa, sest nad võivad pääseda Euroopa liigasse või Konverentsiliigasse, mille punktisummad erinevad.

Euroopa liiga punktid

  • Alagrupi võit - 4 punkti.
  • Alagrupi teine koht - 2 punkti.
  • Iga võit alates 1/8-finaalist - 2 punkti.
  • Iga viik alates 1/8-finaalist - 1 punkt.
  • Alates 1/8-finaalist järgmisesse ringi pääsemine - 1 punkt.
  • Alagrupiturniirile pääsemise boonus - 3 punkti

Alagrupiturniiri eel konkurentsist langemise korral klubid neid punkte ei saa, sest nad võivad pääseda Konverentsiliigasse, mille punktisummad erinevad.

Konverentsiliiga punktid

  • Esimesest kvalifikatsiooniringist langemine - 1 punkt.
  • Teisest kvalifikatsiooniringist langemine - 1,5 punkti.
  • Kolmandast kvalifikatsiooniringist langemine - 2 punkti.
  • Kvalifikatsiooni play-off 'ist langemine - 2,5 punkti.
  • Alagrupi võit - 2 punkti.
  • Alagrupi teine koht - 1 punkt.
  • Iga võit alates 1/8-finaalist - 2 punkti.
  • Iga viik alates 1/8-finaalist - 1 punkt.
  • Iga edasine voor alates poolfinaalist - 1 punkt.
  • Alagrupiturniirile pääsemise boonus - 2,5 punkti.

UEFA arvutab klubide punktid kokku ning sätib seeläbi paika nende klubikoefitsiendid, mille najal sätivad nad paika pingerea.

Kui liita kokku meistriks tulnud meeskondade vastaste (alates alagrupist kuni finaalini) kohad pingereas, saab teada, kelle teekond oli kõige keerulisem. Mida väiksem on vastaste kohtade summa, seda raskem oli kadalipp.

Fookuse all olid võitjad alates Meistrite liiga debüüthooajast, aga kuna esimesel kahel turniiril osales vaid kaheksa meeskonda, siis toonased meistrid Marseille' Olympique ja AC Milan selles arvestuses ei osale.

Hooaegadel 1994-95 kuni 1996-97 osales 16 klubi, 1997-98 kuni 1998-99 24 klubi. Sel ajal algasid sõelmängud veerandfinaalidega, mistõttu ei saa ka neid teekondasid täpselt hinnata. Sel ajal võitnud klubid on pingeritta lisatud kolme tärni ja helerohelise värviga, sest tekkinud augu täitmiseks tuli võtta kõigi meistrite 1/8-finaali vastaste keskmine koht.

Aga ka see pole turniirisüsteemi veidruste poolest kõik, sest hooaegadel 1999-00 kuni 2002-03 olid 1/8-finaali asemel neljaliikmelised vahegrupid. Nende aastate võitjad on tähistatud kahe tärni ja helesinise värviga, 1/8-finaali koha punktid tulenesid vahegrupi vastaste keskmisest kohast pingereas.

Kuna 10. juunil kroonitakse Meistrite liiga ajaloo 30. turniiri võitja, siis finalistid Manchester City ja Milano Inter esinevad arvestuses ühe tärni ja helelilla värviga.

Allolevas pingereas on kõikide hooaegade võitjate teekonnad UEFA klubide pingerea alusel lihtsaimast raskeimani.

UEFA Meistrite liiga karikas. Foto: Scanpix / Gabriel Bouys / AFP

30. Real Madrid (1999-2000) **

Hooaeg 1999-2000 oli esimene, mil Meistrite liigas mängis 32 meeskonda. Küll aga moodustati 1/8-finaalide asemel 16 meeskonnast neli neljaliikmelist alagruppi. Kui teine grupiturniir sai läbi, pääses igast alagrupist kaks meeskonda veerandfinaalidesse. Edasine turniiri käik oli juba tavaline.

Tšempioniks kroonitud Madrid heitles esimeses alagrupis Porto, Olympiacose ja Moldega. Alagrupikaaslaste pingerea positsioonide summa oli 267. Selle statistika järgi oli Los Blancos'e alagrupp konkurentsitult kõige kergem. Sama ei saa öelda aga vahegrupi kohta, kus neil seisid vastas Müncheni Bayern, Kiievi Dinamo ja Rosenborg. Vahegrupist väljusid nad Bayerni järel teisena, ees ootasid play-off 'id.

Veerandfinaalis alistas Madrid Manchester Unitedi. Poolfinaalis seljatasid hispaanlased varasemast tuttava Bayerni ning finaalis võtsid nad veenva 3:0 võidu Valencia üle. Kõikide vastaste pingerea positsioonide summa (koos vahegrupi kohtade keskmisega) tuli 353, mis paigutab Real Madridi 2000. aasta karikavõidu raskuselt viimasele reale.

29. Londoni Chelsea (2011-2012)

Londoni Chelsea 2012. aasta tiitlivõit on vastaste tugevuse poolest küll eelviimane, ent emotsionaalsuse poolest liigitub see üheks ajaloo võimsamaks. Koduliigas lõpetasid Sinised kuuendal real, poolelt hooajalt asus klubi juhendama abitreener Roberto Di Matteo.

Hooaega treeneritroonil alustanud Andre Villas-Boas juhtis oma meeskonna Leverkuseni Bayeri, Valencia ja Genki vastu alagrupi võitjaks. Algfaasi vastaste kohtade koondpunktid olid 223. 1/8-finaalis alistasid londonlased lisaajal Napoli. Kusjuures teise kohtumise eel sai Villas-Boas suusad. Veerandfinaalis võitis Chelsea juba Di Matteo käe all Benficat. Poolfinaalis võtsid nad pingerea teise meeskonna Barcelona skalbi ning finaalis võidutseti penaltiseerias Bayerni üle.

Vastaste 340 koondpunkti paigutab Chelsea 2012. aasta muinasjutulise tiitliteekonna pingerea eelviimaseks.

28. Amsterdami Ajax (1994-1995) ***

Amsterdami Ajaxi võiduhooaeg oli esimene, mil Meistrite liigas osales üle kaheksa klubi. Toona oli võistlustules 16 meeskonda, alagruppe oli neli. Ajax kuulus ühte AC Milani, Salzburgi ja Ateena AEK-ga, hollandlased lõpetasid esimesena.

Veerandfinaalis võitis Ajax Spliti Hajdukit. Poolfinaalis alistasid nad Müncheni Bayerni. Finaalis seljatas meistermeeskond varasema alagrupikaaslase Milani. Kui alagrupis võitis Ajax mõlemad matšid 2:0, siis finaalis piirdusid nad vaid ühe tabamusega.

Vastaste positsioonide summa oli 331, mis paigutab 1995. aasta Meistrite liiga võitja pingereas 28. kohale.

2016. aasta Meistrite liiga tiitel oli Toni Kroosi karjääris teine, Real Madridi särgis esimene. Tänaseks on ta seda karikat pea kohale tõstnud viiel korral. Foto: Scanpix / Alberto Lingria / Pressefoto Ulmer

27. Real Madrid (2015-2016)

Real Madridi 2016. aasta Meistrite liiga võit oli kolmese triumfirea esimene. Kaks aastat varem samuti meistriks kroonitud Real kuulus sel korral ühte alagruppi Pariisi Saint-Germaini, Donetski Šahtari ja Malmöga. Grupikaaslaste UEFA pingerea kohtade summa oli 174. Reali algfaasi saldoks jäi viis võitu ja üks viik, koht A-grupis oli esimene. Vaatamata edule lasti 2016. aasta jaanuaris lahti peatreener Rafa Benitez, tema koha võttis sisse Zinedine Zidane.

1/8-finaalis seljatasid nad kindlalt Roma. Veerandfinaalis kaotasid nad avamängus 0:2 Wolfsburgile, ent teise mängu 3:0 viis nad poolfinaali, kus võideti 1:0 Manchester Cityt. Finaal linnarivaali Atletico Madridi vastu läks penaltitele, Real väljus võitjana. Teekond karikani oli keskmisest dramaatilisem, aga mitte keerulisem - 309 punkti paigutab Reali 2016. aasta karika alles 27. positsioonile.

26. Porto (2003-2004)

2004. aasta Meistrite liiga triumf oli Jose Mourinho teine järjestikune imetegu - aasta varem võitis ta Portoga Euroopa liiga (toona UEFA karikas). Alagrupis lõpetas Portugali klubi Real Madridi järel teisena. Enda selja taha suutsid nad jätta Marseille Olympique'i ja Belgradi Partizani. Algfaasi vastaste koondkoht oli 175.

See hooaeg oli esmakordselt kasutusel nüüdisaegne turniirisüsteem. 1/8-finaalis lülitas Porto välja Manchester Unitedi. United oli nende play-off -teekonna tugevaim vastane, edasi läks pisut hõlpsamaks. Veerandfinaalis alistati Lyon, poolfinaalis võideti Deportivo La Corunat. Finaalis oli vastas AS Monaco, kellest Porto sõitis üle 3:0.

Porto tiitel on Meistrite liiga ajaloo üks suuremaid üllatusi, ent vastaste 263 koondpunkti paigutavad triumfi pingerea 26. positsioonile.

25. Müncheni Bayern (2012-2013)

Hooaeg varem Chelseale finaalis alla jäänud Bayern krooniti 2013. aastal Meistrite liiga võitjaks. Nad alustasid teekonda F-grupist koos Valencia, Barõssavi BATE ja Lille'iga. Vastaste kohtade summa oli 140, Bayern lõpetas esikohal. 1/8-finaalis alistasid nad võõrsil löödud väravate abil Arsenali, veerandfinaalis seljatasid kindlalt Juventuse. Poolfinaalis astus vastu toonane UEFA klubide pingerea liider Barcelona, kellest sakslased sõitsid üle koondskooriga 7:0.

Finaal oli Saksamaa siseasi - Bayernil oli vastas Dortmundi Borussia. Punasärgid läksid 60. minutil juhtima, ent Dortmund viigistas kaheksa minutit hiljem. Viigikursil liikunud matš sai lõpplahenduse 89. minutil, mil Bayerni legendaarne ääreründaja Arjen Robben sutsas palli värava eest võrku.

Kuigi Bayern kohtus oma teekonnal mitme suurklubiga, siis kõigi vastaste koondpunktideks jäi 255, mis paigutab hiilgava tiitlivõidu alles 25. positsioonile.

FC Barcelona 2006. aasta karikavõidu alustaladeks olid teiste seas legendaarsed Ronaldinho, Samuel Eto'o ja Carles Puyol. Pingilt tõstsid pead Xavi ja Anders Iniesta. Foto: Scanpix / Imago / Sven Simon

24. Barcelona (2005-2006)

Meistrite liiga eelkäija Euroopa meisterklubide karika vaid korra (aastal 1992) võitnud Barcelona krooniti esmakordselt Meistrite liiga tšempioniks 2006. aastal, mil klubi vedasid teiste seas Ronaldinho, Samuel Eto'o, Carles Puyol, Victor Valdes ja kaks aastat varem Portoga meistriks tulnud Deco. Alagrupis edestasid nad Bremeni Werderit, Udineset ja Panathinaikost, kelle kohtade summa oli 145.

1/8-finaalis lülitasid katalaanid välja Chelsea, veerandfinaalis Benfica. Poolfinaalis ristasid nad piigid AC Milaniga, kahe mängu kokkuvõttes võitsid nad vaid 1:0. Finaalis oli vastas toonane Mart Poomi koduklubi Arsenal, kes pääses avapoolajal Sol Campbelli väravast juhtima, ent 76. minutil viigistas Eto'o, neli minutit hiljem lõi võiduvärava Juliano Belletti.

Kuigi Arsenal ja Milan olid toona ühed võimsaimad klubid, siis üldiselt madala tasemega vastaste tõttu jäi kohtade summaks 235 punkti.

23. Müncheni Bayern (2000-2001) **

Pärast kuulsat 1999. aasta finaali kaotust Manchester Unitedile jäi Bayern üheks hooajaks finaalist kõrvale, 2001. aastal olid nad seal tagasi. Esimeses grupifaasis seljatati PSG, Rosenborg ja Helsingborg, kelle kohtade summa oli 180. Vahegrupis pistsid nad rinda Arsenali, Lyoni ja Moskva Spartakiga, taas lõpetadasid nad esimesena. Vahegrupi vastaste keskmine koht UEFA pingereas oli 67.

Veerandfinaalis oli kahe aasta taguse finaali kordusmatš - Bayern alistas kahe mängu kokkuvõttes Unitedi 3:1. Järgmisena seisis neil ees Real Madrid, sakslased võitsid taas 3:1. Finaalis kohtusid nad Valenciaga, Bayern triumfeeris penaltiseerias.

Vastaste 225 koondpunkti paigutab Bayerni pingereas 23. reale.

22. Milano Inter (2009-2010)

2010. aasta finaal oli Jose Mourinho Meistrite liiga vägitükkide kogumiku teine peatükk. Milano Inter, kes krooniti varem Euroopa meistriks hooaegadel 1963-64 ja 1964-65, võitis taas.

Alagrupis lõpetas Inter Barcelona järel teisena, kolmandal ja neljandal real lõpetasid Kaasani Rubin ja Kiievi Dinamo. Algfaasi vastaste summa oli 193.

1/8-finaalis võttis Inter Chelsea naha, veerandfinaalis said nad jagu Moskva CSKA-st. Poolfinaalis kohtusid Inter ja Barcelona taas. Kui alagrupis lõppes esimene mäng 0:0 ja teise matši võitis Barca 2:0, siis poolfinaalis väljus kahe matši kokkuvõttes 3:2 võiduga Inter. Finaalis lõi Interi argentiinlasest ründaja Diego Milito Bayernile kaks vastuseta väravat.

Interi play-off-teekond oli ajaloo üks raskemaid - vastaste kohtade koondpunktid olid kõigest 28. Sellele vaatamata kogunes lõpuks 221 silma, mistõttu seisavad nad 22. positsioonil.

Lionel Messi (vasakul) võitis 2011. aastal Wembley staadionil oma karjääri teise Meistrite liiga tiitli. Foto: Scanpix / Imago / Sportfotodienst

21. Barcelona (2010-2011)

Barcelona neljast Meistrite liiga tiitlist kolmas on keerukuse pingereas 21. kohal. Alagrupis edestasid nad Kopenhaagenit, Kaasani Rubinit ja Ateena Panathinaikost. Algfaasi vastaste tugevus oli üpris nõrk - nende koondkoht oli 183.

Kuigi algus oli keskmisest hõlpsam, siis play-off oli teist nägu. 1/8-finaalis astus neile vastu Arsenal, pärast avamängu kaotust võitis Barcelona kokkuvõttes 4:3. Järgmisena ristasid nad mõõgad Šahtariga, ukrainlased alistati 6:1.  Poolfinaalis kohtusid katalaanid El Clasico raames Real Madridiga, 3:1 triumf viis nad finaali. Lõppmatšis maadles Barcelona Manchester Unitediga, Hispaania klubi võitis Wembley staadionil 3:1. Punkte teenis tiitel 218.

20. Dortmundi Borussia (1996-1997) ***

Ainus kord, mil Saksamaa kollane hiid krooniti Euroopa meisterklubiks, oli 1997. aastal. Toonane tšempionaat oli viimane, kus osales 16 klubi. Dortmund kuulus B-gruppi koos Atletico Madridi, Lodzi Widzewi ja Bukaresti Steauaga (praegu FCSB). Sakslased väljusid algfaasist teisena, vastaste koondkoht pingereas oli 154.

Kuna 1/8-finaale tol ajal polnud, siis esimeses play-off-ringis ehk veerandfinaalis seljatasid nad Auxerre'i. Poolfinaal tõi sakslastele vastu Mancester Unitedi, Dortmund võitis mõlemad kohtumised 1:0. Finaalis alistasid nad Müncheni Olümpiastaadionil 3:1 Juventuse.

Dortmundi ajaloo ainus Meistrite liiga triumf asub pingereas 213 silmaga 20. real.

19. AC Milan (2006-2007)

AC Milan jagab Bayerniga Meistrite liiga ajaloos edukuselt kolmandat kohta. Itaalia klubi võitis kolmest tiitlist viimase 2007. aastal. Nad alustasid teekonda koos Lille'i, Anderlechti ja Ateena AEK-ga. Milan lõpetas alagrupi esimesena, vastaste koondkoht klubide pingereas oli 145.

Play-off 'is madistati esimesena Glasgow' Celticuga, kellest saadi jagu alles lisaajal. Seejärel astus vastu Bayern, Milan võitis 4:2. Poolfinaali avamatši kaotasid nad Manchester Unitedile 2:3, ent korduskohtumise 3:0 võit viis nad lõppmatšile. Finaalis seljatati Filippo Inzaghi duubli toel 2:1 Liverpool.

Milani kolmest triumfist viimane oli teekonna poolest hõlpsaim, pingereas seisab see tiitlivõit 196 punktiga 19. positsioonil.

Real Madrid alistas 2002. aasta Meistrite liiga finaalis 2:1 Leverkuseni Bayeri. Foto: Scanpix / Horstmueller GmbH via www.imago-images.de

18. Real Madrid (2001-2002) **

Los Blancos'e kolmas Meistrite liiga tiitel jõudis pärale 2002. aastal. Kui varasemad triumfid tulid 1998. ja 2000. aastal - klubi võitis üle hooaja -, siis etteruttavalt võib öelda, et järgmine hiilgemoment tuli alles 12 aastat hiljem.

Meistritiitli arhitektid olid teiste seas suurnimed Raul Gonzalez, Roberto Carlos, Claude Makelele, Zinedine Zidane ja Luis Figo. Samal hooajal tegi debüüdi toona veel 20-aastane olnud kindamees Iker Casillas, kes sekkus lõppmatšis 68. minutil vahetusest.

UEFA pingereas esikohal olnud Real seljatas esimeses alagrupis Roma, Moskva Lokomotiivi ja Anderlechti, kelle kohtade summa oli 109. Vahegrupis olid nad üle Panathinaikosest, Praha Spartast ja Portost. Nende meeskondade keskmine koht oli 149.

Veerandfinaali avamängus jäi Real 1:2 alla Bayernile, kordusmatš võideti aga 2:0. Poolfinaalis alistati 3:1 Barcelona, finaalis võtsid nad seisuga 2:1 Leverkuseni Bayeri skalbi.

195 koondpunkti paigutab Reali ajaloo kolmanda Meistrite liiga ja ühtlasi üheksanda Euroopa meistritiitli 18. kohale.

17. Londoni Chelsea (2020-2021)

Hooaeg 2020-2021 algas Chelsea jaoks kehvasti. Peatreenerina alustanud Frank Lampard ei suutnud meeskonnast maksimumi võtta, mistõttu sai ta 2021. aasta jaanuaris sule sappa. Tema positsiooni võttis sisse varem Dortmundi ja PSG-d juhendanud Thomas Tuchel. Sel hetkel olid Londoni Sinised Premier League'i tabelis üheksandal real, sakslane vedas nad hooaja lõpuks neljandaks.

Kuigi Lampardil läks liigas halvasti, siis Meistrite liiga alagrupis mitte. Klubi lõpetas E-grupi liidrina, edestades Sevillat, Krasnodari ja Rennes'i. Vastaste kohtade summa oli 159. Seejärel võttis ohjad üle Tuchel, kellel oli tiitli nimel tükk tegemist.

1/8-finaalis oli Chelseal vastas Atletico Madrid, Tucheli käsilased võtsid 3:0 võidu. Veerandfinaalis madistasid nad Portoga, Chelsea väljus 2:1 triumfiga. Poolfinaali avamäng Real Madridiga lõppes 1:1, kuid kordusmatši 2:0 võit viis sinisärgid edasi. Finaal oli inglaste siseasi - Chelsea alistas 1:0 Manchester City.

190 koondpunkti sätib Chelsea seni viimase tiitlivõidu 17. reale.

16. Müncheni Bayern (2019-2020)

Saksamaa hiid Bayern tõusis viimati Meistrite liiga kõrgeimale astmele 2020. aastal. Kuid see pole ainus põhjus, miks toonane võistlus oli eriline. Nimelt valitses sel ajal maailmat Covid-19, mis mängis suurt rolli ka Meistrite liigas.

Turniir algas tavapäraselt. Bayern kuulus ühte alagruppi Tottenham Hotspuri, Olympiacose ja Belgradi Crvena zvezdaga. Sakslased lõpetasid esimesena, vastaste koondkoht oli 140.

Ees ootas 1/8-finaal Chelseaga, kaarte segas koroonaviirus. Avamäng Londonis toimus veebruaris, Bayern võitis selle 3:0. Aga korduskohtumiseks tuli oodata pikalt, sest UEFA teatas 15. märtsil, et võistlus jääb pausile. Turniir käivitati uuesti suve viimasel kuul. Klubid pidasid kordusmatši 8. augustil, Bayern võitis selle 4:1 - ees ootas veerandfinaal.

Kui esimene play-off -ring mängiti kahe matšiga, siis järgmised madinad toimusid ajaloos esimest korda ühe kohtumisega miniturniiril, mis toimus Portugalis. Bayern hävitas veerandfinaalis 8:2 Barcelona, poolfinaalis 3:0 Lyoni. Finaalis kohtus viiekordne Euroopa meister lõppmatši debütandi PSG-ga, sakslased võitsid Kingsley Comani väravast 1:0.

Covidi-aasta triumfi punktisumma oli 189. See paigutab Bayerni ajaloo kolmanda Meistrite liiga karika pingerea 16. kohale.

15. Real Madrid (2021-2022)

Mullune Euroopa meister Real Madrid on oma 2022. aasta tiitliga täpselt pingerea keskel. Madrid alustas teekonda koos Milano Interi, Tiraspoli Šeriffi ja Donetski Šahtariga, kelle kohtade summa oli 152. Hispaanlased pääsesid edasi esimesena.

Kui alagruppides läks kõik üldjoontes lihtsalt, siis play-off 'id oli närvide mängu kõige vingem episood. 1/8-finaalis kaotasid nad avamängus PSG-le 0:1, kordusmatšis jäid samuti 0:1 taha. Näis, et kaotus on tõsiasi, ent 61. minutil lendas kohale päästeingel Karim Benzema, kes lajatas prantslastele kolm väravat ja vedas oma meeskonna veerandfinaali.

Seal alistas Real esimeses mängus 3:1 Chelsea, aga teine mäng läks lisaajale. Taas oli Benzema see, kes viis Los Blancos'e poolfinaali. Poolfinaali avalahingu kaotas Real 3:4 Man Cityle. Teist matši juhtis City 1:0 kuni 90. minutini, seejärel lõi Rodrygo kahe minutiga kaks väravat - ees ootas lisaaeg ning jälle oli päästjaks Benzema. Finaal oli rahulikum, Madrid võitis 1:0 Liverpooli.

Kuigi tiitlivõit oli kogu turniiri ajaloo võib-olla et dramaatiliseim, siis 182 koondpunkti paigutab selle täpselt keerukuse pingerea keskele.

14. Juventus (1995-1996) ***

Torino Juventuse ajaloo ainus Meistrite liiga karikas ning teine Euroopa meistritiitel pärineb aastast 1996. Alagrupis edestasid nad Dortmundi, Bukaresti Steauat ja Glasgow' Rangersit, kelle koondkoht oli 59.

Veerandfinaalis läks Vana Daam vastamisi Real Madridiga. Mustvalged kaotasid avamängu 0:1, ent sõudsid kordusmatši 2:0 võidu najal poolfinaali, kus vastaseks oli Nantes. Juventus marssis paarist 4:3 triumfiga finaali. Lõppmatš Ajaxiga läks normaalaja 1:1 viigi järel lisaajale, sealt edasi penaltitele, kus itaallased võitsid 4:2. 178 koondpunkti paigutab Juventuse 14. kohale.

2019. aasta Meistrite liiga võit oli Liverpoolile esimene tiitel pärast 2012. aasta liigakarika võitu. Foto: Scanpix / Carl Recine / Reuters / File Photo

13. Liverpool (2018-2019)

Liverpool tõi 2015. aastal peatreeneriks Jürgen Kloppi. Paar aastat varem Dortmundiga Meistrite liiga finaalis käinud sakslasel ootas ees suur ülesanne - sel hetkel oli Liverpooli viimaseks trofeeks 2012. aasta liigakarikas.

2016. aastal pääses Liverpool liigakarika ja Euroopa liiga finaali, mõlemad kaotati. Pärast vaheaastat murdsid nad 2018. aastal Ragnar Klavani toel Meistrite liigas lõppmatšile, mis kaotati Real Madridile. Aasta hiljem olid nad taas seal, sel korral ka võidukad.

Hooajal 2018-19 kuulus Liverpool Meistrite liigas ühte alagruppi PSG, Napoli ja Crvena zvezdaga. Liverpoolil ja Napolil oli mõlemal kuue vooru järel üheksa punkti, kuid edasi pääses Liverpool. Vastaste koondkoht UEFA pingereas oli 142.

1/8-finaalis saatsid nad koju Bayerni, seis jäi 3:1. Veerandfinaalis hävitati 6:1 Porto. Poolfinaali avamatši kaotasid inglased Barcelonale 0:3. Hullumeelse korduskohtumise võitsid nad Georginio Wijnaldumi ja Divock Origi duublite abil 4:0. Kusjuures võiduvärav sündis alles 79. minutil, mil äärekaitsja Trent Alexander-Arnold mängis nurgalöögi kiiresti värava ette Origile, Barca kaitsjad polnud selleks valmis. Mõnevõrra lihtsas finaalis seljatasid nad 2:0 Tottenhami.

Liverpooli ajaloo teine Meistrite liiga tiitel pälvib 177 punktiga 12. koha.

12. Barcelona (2014-2015)

Barcelona neljas ja ühtlasi ka viimane Meistrite liiga tiitel pärineb 2015. aastast. Kataloonia suurklubi edestas grupifaasis PSG-d, Ajaxit ja APOEL-i, kelle kohtade summa oli 108. 1/8-finaalis alistasid nad 3:1 Man City, veerandfinaalis 5:1 varasemast tuttava PSG. Poolfinaalis sõideti 5:3 üle Bayernist ning finaalis jäi Barca-nimelisele teerullile 3:1 alla Juventus.

Sinipunaste jaoks näisid sõelmängud olevat üpris kerged. See on ka arusaadav, sest nende ründeliini vedasid Lionel Messi, Neymar ja Luis Suarez, kes lõid hooajal 2014-15 kõikide sarjade peale kokku 122 väravat.

Dominante tiitlivõit oli väärt 166 punkti, mis paigutab nad edetabelis 12. reale.  

11. Real Madrid (2013-2014)

2014. aasta Meistrite liiga karikas oli Reali jaoks 12-aastase pausi järel esimene. Lisaks oli tiitel eriline ka seetõttu, et nende legendaarne ründaja Cristiano Ronaldo püstitas tol hooajal võistluse väravarekordi, kui lõi turniiri käigus 17 väravat.

Alagrupist väljus Madrid viie võidu ja ühe viigiga. Vastased olid Istanbuli Galatasaray, Juventus ja Kopenhaagen, kelle koondkoht oli 106. 1/8-finaalis hävitati Schalke koguni 9:2. Veerandfinaal oli see-eest raskem - avamängus alistasid nad Dortmundi 3:0, kordusmatši kaotasid aga 0:2. Poolfinaal oli taas lihtne, kui hispaanlased lülitasid 5:0 välja valitseva meistrit Bayerni.

Finaalis jäi Real linnarivaali Atletico vastu 0:1 kaotusseisu, 90+3. minutil viigistas kapten Sergio Ramos. Lisaajal lõi Los Blancos kolm vastuseta väravat - lõppskoor 4:1. 165 silma annab hullumeelse lõpuga tiitlivõidule 11. koha.

Liverpool võitis 2005. aastal oma ajaloo esimese Meistrite liiga karika ja viienda Euroopa meistritiitli. Foto: Scanpix / Filippo Monteforte / AFP

10. Liverpool (2004-2005)

Kui koha võrra allpool olev Real Madridi tiitlivõit tuli dramaatiliselt, siis Liverpooli oma oli vähemalt kaks korda pöörasem. Finaalis AC Milani vastu kaotasid nad avapoolaja 0:3, ent see, mis järgnes, oli nagu osa muinasjutust. Inglased skoorisid 54., 56. ja 60. minutil ning tegid seisuks 3:3. Lõpplahendus saabus alles penaltiseerias, mida alustas Milan. Itaallaste poolelt eksisid suurkujud Andrea Pirlo ja Andri Ševtšenko, Liverpool võitis 3:2.

Teekond finaali algas A-alagrupist koos Monaco, Olympiacose ja Deportivo La Corunaga, kelle kohtade summa oli vaid 93 - grupp oli keeruline. Inglased lõpetasid prantslaste järel teisena. 1/8-finaalis seljtasid nad 6:2 Leverkuseni Bayeri, veerandfinaalis 2:1 Juventuse, poolfinaalis 1:0 Chelsea. 2005. aasta karikas oli väärt 159 punkti ning see annab Liverpoolile koha esikümnes.

9. Real Madrid (2017-2018)

Real Madridi kolmest järjestikusest Meistrite liiga karikast viimane maandus hispaanlaste õuel 2018. aastal. Teekonda oma 13. Euroopa meistritiitli poole alustasid nad koos Tottenhami, Dortmundi ja APOEL-iga. Spurs lõpetas 16 silmaga esimesena, Real 13 punktiga teisena. Dortmund ja APOEL teenisid mõlemad vaid kaks punkti. Kuigi kaks klubi olid teistest selgelt üle, siis Madridi vastaste punktisumma oli 109.

Sõelmängude esimeses ringis lülitas Madrid 5:2 seisuga välja PSG. Veerandfinaali avakohtumises alistati 3:0 Juventus, kordusmatš kuulus aga itaallastele. Mustvalged pääsesid 61. minutil 3:0 juhtima ning näis, et ees ootab lisaaeg. Aga ei, 90+8. minutil realiseeris Portugali ründelegend Cristiano Ronaldo penalti - Los Blancos'e tiivad kandsid nad poolfinaali. Seal kustutasid nad seisuga 4:3 Bayerni küünla - kolmandat aastat järjest oldi finaalis.

26. mail jooksis Kiievi olümpiastaadionil Madridile vastu Liverpool. Inglismaa klubi oli esimesel pooltunnil võimsaim, ent siis hakkasid asjaolud muutuma. 31. minutil väänas Madridi kapten Sergio Ramos Liverpooli talismani Mohamed Salah murule, egiptlane vigastas õlga ning oli sunnitud platsilt lahkuma.

Teise poolaja alguses põrkas Ramos kokku Liverpooli kindamehe Loris Kariusega, kes sai peapõrutuse. Aga mängu ajal talle esmaabi ei osutatud - traumast saadi teada alles pärast matši. Vaid paar minutit hiljem küpsetas Karius korraliku piruka, mille järas ära Karim Benzema. Inglaste ääreründaja Sadio Mane küll viigistas, kuid viimase 30 minuti jooksul vajutas Gareth Bale neile kaks väravat. Esmalt hiilgas ta ülepeakäärlöögiga, seejärel pudistas Karius tema kauglöögi võrku.

Madrid krooniti meistriks, Kariuse karjäär sai sisuliselt läbi - järgmisel kahel hooajal mängis ta Besiktases kokku 67 matši, alates 2020. aasta sügisest on ta erinevates klubides kirja saanud vaid kuus kohtumist.

Viis päeva pärast finaali võitu lahkus Madridi peatreener Zinedine Zidane ametist. Pikalt ta eemal ei püsinud, sest 2019. aasta märtsis tuli ta tagasi, kuid kolmele Meistrite liiga tiitlile pole ta lisa saanud.

Real Madridi 2018. aasta tiitel seisab pingereas 156 punktiga üheksandal real.

8. AC Milan (2002-2003) **

Hooaeg 2002-2003 oli Meistrite liiga ajaloos viimane, mil kasutusel olid vahegrupid. Järgmisel hooajal mängiti juba kaheksandikfinaale. Vana turniirisüsteemi viimaseks tšempioniks krooniti AC Milan, kelle nimekirja kuulusid teiste seas Dida, Paolo Maldini, Alessandro Nesta, Andrea Pirlo, Gennaro Gatusso, Clarence Seedorf, Andri Ševtšenko, Filippo Inzaghi ja Rivaldo - suur ports vutilegende.

Alagrupis edestasid nad Deportivo La Corunat, Lensi ja Müncheni Bayernit. Alles kaks aastat varem meistriks kroonitud Bayern jäi kahe silmaga viimaseks. Vastaste koondkoht oli 72. Vahegrupis seljatasid Milani mehed Real Madridi, Dortmundi ja Moskva Lokomotiivi, kelle keskmine positsioon pingereas oli 54.

Veerandfinaalis alistati 3:2 Ajax, võiduvärava lõi kordusmatši esimesel lisaminutil taanlane Jon Dahl Tomasson. Poolfinaal Interi vastu ehk Derby della Madonnina jäi 1:1, Milan pääses finaali võõrsil löödud värava toel. Finaal Juventusega jäi 0:0, penaltiseerias triumfeeris Rossoneri  3:2.

2003. aasta karikas oli väärt 155 punkti, mis annab tabelis kaheksanda koha.

7. Real Madrid (2016-2017)

Real Madridist sai 2017. aastal ainus klubi Meistrite liiga ajaloos, kes kaitses oma tiitlit. Ka 2023. aastal on nad selles eksklusiivses klubis üksinda. Aga ajaloolise teekonna algus polnud perfektne - nad lõpetasid alagrupis Dortmundi järel teisena, selja taha jäid Varssavi Legia ja Lissaboni Sporting.

1/8-finaalis tehti Napoli maa tasa, seis jäi Madridi kasuks 6:2. Veerandfinaali avamängus võitsid nad Bayernit 2:1, kuid kordusmatši normaalaja lõpus oli seis 3:3 - vaja läks lisaaega. Hispaanlased lõid seejärel kolm vastuseta väravat ning marssisid poolfinaali. Seal oli möödunud aasta finaali koopia - vastamisi mindi Atleticoga. Madridi valge pool sammus kindla 4:2 triumfiga finaali.

Otsustavas mängus sõitis Los Blancos 4:1 üle Juventusest. 2017. aasta karikas pälvib 154 punktiga pingereas seitsmenda koha.

6. Milano Inter (2022-2023) *

Tänavune Meistrite liiga finaal on suure kaaluga. Mõlema finalisti teekond on olnud keeruline, UEFA klubide pingerea alusel oli see pisut hõlpsam aga Interil. Milano klubi kuulus väga tugevasse C-gruppi - vastas olid Bayern, Barcelona ja Plzeni Viktoria. Itaallased lõpetasid Bayerni järel teisena, Barca kukkus Euroopa liigasse. Vastaste tugevuspunktide summa oli 62.

Nad alistasid kaheksandikfinaalis 1:0 Porto, veerandfinaalis 5:3 Benfica. Poolfinaali Milano derbist väljusid nad kindla 3:0 võiduga. Ees ootab lõppmatš Manchester Cityga, 2023. aasta meister selgub 10. juunil Istanbulis.

Interi potentsiaalne karikavõit on pingereas 151 punktiga kuuendal kohal.

2008. aasta Meistrite liiga võit oli Manchester Unitedi jaoks ajaloo teine, Cristiano Ronaldo jaoks esimene. Foto: Scanpix / Sergey Ponomarev / AP Photo / File

5. Manchester United (2007-2008) 

2008. aastal kohtusid Moskvas kaks Inglismaa jalgpalli suurklubi - Manchester United ja Londoni Chelsea. Tegu oli ajaloo esimese Euroopa tugevaima sarja finaaliga, kus vastamisi läks kaks Inglismaa meeskonda. 120 mänguminuti ja eepilise penaltiseeria järel väljus võitjana United.

Teekond Unitedi esimese 21. sajandi eurosarja tiitli järele algas koos AS Roma, Lissaboni Sportingu ja Kiievi Dinamoga. Punased Kuradid läbisid kadalipu kaotuseta, vastaste pingerea kohtade summa oli 114.

1/8-finaalis võitsid nad Lyoni 2:1. Veerandfinaali vastaseks oli algfaasist tuttav Roma, kes alistati kahe matši kokkuvõttes 3:0. Poolfinaalis tuli rinda pista Barcelonaga. Avalahing Camp Noul lõppes väravateta, finalist selgus Manchesteris. United pääses 14. minutil Paul Scholesi iluväravast juhtima ning sellest piisas, et võtta ülioluline triumf.

Finaali avavärava lõi Cristiano Ronaldo, kuid vahetult enne vaheaega viigistas Frank Lampard. Teisel poolajal ega lisaajal skoori ei tehtud. Unitedi rünnakuliider asus penaltiseerias kolmandana palli taha, tema löögi tõrjus Petr Cech. Chelsea kaptenil John Terryl oli viienda lööjana võimalus karikat kindlustada, kuid ta virutas nahkkera posti. Hiljem pareeris Unitedi kindamees Edwin van der Sar Nicolas Anelka ürituse - vihmases Moskvas võidutses United.

2008. aasta karikas paigutub 149 punktiga tiitlite pingereas viiendale kohale.

4. Real Madrid (1997-1998) ***

Esimesena jääb pingereas poodiumikohalt eemale 1998. aastal Euroopa meistriks kroonitud Real Madrid. See oli nende esimene karikavõit, mis ühtlasi oli ka kõige keerulisem.

Esmalt pistsid nad rinda Rosenborgi, Olympiacose ja Portoga. Klubid pole nimede poolest küll kõige suuremad, ent UEFA pingereas olid nad kõrgel - nende kohtade summa oli 61. Real võitis alagrupi ning pääses edasi. 1/8-finaalis käis nende jõud 4:1 üle Leverkuseni Bayerist, poolfinaalis murti 2:0 Dortmund. Finaalis seisis ees Juventus, hispaanlased võtsid Predrag Mijatovici väravast 1:0 triumfi.

1998. aasta karikas oli väärt 146 punkti, esikolmikust jääb see 11 silma kaugusele.

Lionel Messi (vasakul) lõi finaalis värava, Anders Iniesta (paremal) andis väravasöödu. Foto: Scanpix / Sven Simon / imago

3. Barcelona (2008-2009)

Aasta varem poolfinaalis Manchester Unitedile alla jäänud Barcelona läks 2009. aastal revanši võtma ... Ja nad tegid seda. Roma olümpiastaadionil sõitis Kataloonia rong 2:0 üle tiitlikaitsjast Man Unitedist. Värava lõid Samuel Eto'o ja Lionel Messi, väravasöödu said kirja Andres Iniesta ning Xavi - absoluutsed legendid.

Barca kuulus ühte alagruppi Lissaboni Sportingu, Donetski Šahtari ja Baseliga. Sinipunased läbisid grupi nelja võidu, ühe viigi ja kaotusega. Viiki mängisid nad alagrupi viimase Baseliga, kaotasid aga Euroopa liigasse langenud Šahtarile. Selle vaatamata lõpetati esimesena, vastaste koondkoht oli 109.

Algfaas oli paberil lihtne, see-eest play-off 'i vastased olid väga tugevad. 1/8-finaalis alistasid nad 6:3 Lyoni, veerandfinaalis 5:1 Bayerni - hoog oli kõva. Sellele järgnes skandaalne poolfinaal Chelseaga ...

Avalahing Hispaanias lõppes 0:0. Chelsea asus kordusmatši üheksandal minutil Michael Essieni iluväravast juhtima. Kodumeeskond domineeris ning Barcelona jäi 66. minutil Eric Abidali punase kaardi tõttu vähemusse. Näis, et aastatagune finaal kordub, kuid ei - Iniesta virutas 90+3. minutil nahkkera paremasse ristnurka, löök oli katalaanide esimene raamidesse. Mõni hetk hiljem laadis Chelsea poolkaitsja Michael Ballack kohtunik Tom Henning Övrebö silme all peale. Eto'o blokeeris ürituse käega, aga arbiitri vile vaikis.

Barcelona pääses finaali, ülejäänud on ajalugu. Mõneti skandaalne, ent samas üldiselt dominante tiitlivõit seisab pingereas 135 punktiga kolmandal kohal.

Äsja Inglismaa Premier League'i ja FA karika võitnud Manchester City on ühe võidu kaugusel kuldsest kolmikust. Foto: Scanpix / Carl Recine / Reuters

2. Manchester City (2022-2023) *

Hõbedasel poodiumikohal on tänavune teine finalist Manchester City. Manchesteri helesinine klubi krooniti lõppenud hooajal Inglismaa liiga ja FA karika võitjaks - nad on ühe tiitli kaugusel kuldsest kolmikust ehk treble'ist.

Nagu näitavad juba võidetud võistlused, siis selle hooaja City on äärmiselt dominantne. Olulisi pusletükke on mitmeid, kuid võib-olla et suurimat rolli mängib norralasest tipuründaja Erling Haaland, kelle arvel on kõikide sarjade peale 52 kohtumisega 52 väravat ja üheksa resultatiivset söötu.

Alagrupis lõpetasid nad esimesena, edestades Dortmundi, Sevillat ja Kopenhaagenit, kelle kohtade summa on UEFA pingereas 71. Lisaks: Sevilla krooniti nädala eest Euroopa liiga võitjaks. 1/8-finaalis peksid inglased Leipzigi puuri täis - kahe mängu kokkuvõttes jäi seis 8:1, teises matšis vajutas Haaland sakslastele viis tabamust. Veerandfinaal Bayerni vastu oli pisut raskem - inglased võitsid 4:1. Poolfinaalis keerasid nad valitseva meistrit Real Madridi kringliks, lõppskoor jäi 5:1.

Eesseisvas finaalis on City selge soosik. Kui nad surve all ei murdu ning lömastavad 10. juunil ka Interi, on nende tiitel väärt 112 punkti. Skoor on ääretult madal, aga see ei küündi ligilähedalegi nende linnarivaali 1999. aasta saavutusele.

1. Manchester United (1998-1999) ***

UEFA klubide pingerea põhjal oli kõige keerulisem teekond tiitlini Manchester Unitedil, kes krooniti esmakordselt Meistrite liiga võitjaks 1999. aastal. Kui vaadata, kellega nad kohtusid, siis on arusaadav, miks just nende karikas on senise ajaloo raskeim.

Kui Cityl on hetkel treble'ist puudu üks karikas, siis toonane United sai sellega hakkama. Hetkel on nad ainus Inglismaa klubi, kes seda saavutanud.

Turniiril, kus osales 24 meeskonda, läksid nad alagrupis vastamisi hilisema finalisti Müncheni Bayerni, Barcelona ja Bröndbyga. Toona pääses otse play-off 'i grupi võitja ja kaks parimat grupifaasi teist meeskonda. United mängis Barca ja Bayerniga mõlemad matšid viiki ning alistas kaks korda Bröndby, mis tähendas, et nad kogusid 10 punkti - nad pääsesid viimasena edasi, sest samuti teisel positsioonil finišeerunud Real Madrid teenis 12 silma, ülejäänud jäid kaheksa silma peale. Unitedi alagrupi koondkoht oli kõigest 38!

Kaheksandikfinaalis võitsid nad 3:1 Interit. Poolfinaali avamäng Juventusega lõppes 1:1. Korduskohtumises pääsesid itaallased 11. minutiks 2:0 juhtima, aga United pääses tänu 24., 34. ja 83. minuti väravatele finaali.

Seal ootas ees Bayern, kelle vastu olid nad kuni 90+1. minutini kaotusseisus. Viigivärava lõi Teddy Sheringham, kaks minutit hiljem vajutas otsustava tabamuse hiljem klubis peatreener olnud Ole Gunnar Solskjaer. Unitedi teekond 1999. aasta Meistrite liiga võiduni on 79 punktiga ülekaalukalt kogu turniiri senise ajaloo kõige keerulisem.

***

Kuigi iga-aastane UEFA klubide pingerida näitab, kelle teekond Meistrite liiga võiduni oli paberil kõige keerulisem, siis ainult numbritega seda paika panna ei saa. Edetabel põhineb klubide ja riikide viimase viie hooaja tulemustel ning tavaliselt püsivad tugevad meeskonnad tipus pikalt, aga jalgpallis on alati tähtsal kohal olnud õnn, vigastused, üleminekud ja muu säärane. Vastuse küsimusele, kelle tiitel on kaalukaim, leiab iga inimene enda seest, kuid numbrid on oma sõna öelnud.

PS. Kuna praeguses pingereas on kaks tänavust finalisti, kellest üks kindlasti ei võida, pääsevad kaotaja selja taha jäänud eelnevate aastate võitjad koha võrra kõrgemale.

Kommentaarid

humorist   •  
(46.131.50.***)
Lfc 2004-2005 teekond maailma absoluutse dream team AC Milani vastu on midagi sellist, mille kohta võib öelda, et see oli kõige raskem tiitlivõit.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
PIHTAS, PÕHJAS!
Videokohtunik | Levadia teenis ühe rünnakuga kaks penaltit, VAR röövis Kalevilt keskkaitsja
PREMIUM LIIGA
EESTLANE VÕÕRSIL
Pika vigastuspausi lõpetanud Mattias Käit: pidin platsile minema nii, et ei jõudnud isegi soojendust teha, aga õnneks kõik oli okei
MEISTRITE VÄÄRILIST
VIGASTATUD KAPTEN
Põlveoperatsioonil käinud Mätas väljakule naasmisest: võiks ju sihtida suvel Tamme staadionit, aga eks näis
NARVA RAPUTUS
HARULDANE VÕIMALUS
Dubais testimisel viibiv Harju kindamees: Ronaldo klubi vastu mängimine oli hindamatu kogemus
INTERI KANGELANE
See teine Inzaghi, kelle jaoks kõik tuli loomulikult. Isegi Itaalia meistritiitel!
MITMESUGUST PREMIUM LIIGAST
HÄÄLED TASKUST
Pikk ette (ja ise järele) | Pole põhjust muretsemiseks: eelmine hooaeg on tagasi!
JALKAJUTUD SUURELT SAARELT
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
8
7
1
0
26:3
22
2.
Paide Linnameeskond
8
5
0
3
15:9
15
3.
Nõmme Kalju FC
7
4
2
1
16:9
14
4.
Tallinna FC Flora
8
3
3
2
15:13
12
5.
Tartu JK Tammeka
7
3
2
2
10:5
11
6.
FC Kuressaare
7
3
0
4
13:19
9
7.
JK Tallinna Kalev
8
2
3
3
11:13
9
8.
JK Narva Trans
7
1
1
5
7:25
4
9.
FC Nõmme United
7
1
1
5
3:12
4
10.
Pärnu JK Vaprus
7
1
1
5
7:15
4
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
22
Paide Linnameeskond
15
Nõmme Kalju FC
14
Tallinna FC Flora
12
Tartu JK Tammeka
11
FC Kuressaare
9
JK Tallinna Kalev
9
JK Narva Trans
4
FC Nõmme United
4
Pärnu JK Vaprus
4
OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

VÄLISMAA ERILOOD

Soccernet.ee pakub pikemat lugemist ka välismaa jalgpalli huvilistele. Loe järele!