Suvel Tartu Tammeka särgi Ameerika Ühendriikide ülikoolijalgpalli vastu vahetanud 19-aastane Mattis Karis tunnistas Soccernet.ee-le, et suure lombi taha kolimise peamine põhjus polnud soov jalgpallurina kõrgemale tasemele jõuda, vaid hoopis vajadus mugavustsoonist välja murda.

Premium liigas 48 kohtumist pidanud Karis lahkus Eestist 30. juulil ning asus õppima Minnesota osariigis asuvasse St. Thomase ülikooli, kus esindab ka kooli jalgpallimeeskonda. Ameerikasse jõudis ta paar nädalat enne hooajaeelsete treeningute algust, et uue keskkonna ja meeskonnakaaslastega tutvuda.

"USA-s sisseelamine on olnud tegelikult päris kerge. Meile tuli sel hooajal 18 uut poissi, mis tähendab, et väga paljud olid minuga samas olukorras. See tegi sisseelamise palju lihtsamaks," rääkis Karis. Esimestel päevadel sai eestlane ööbida vanemate meeskonnakaaslaste korteris, mis aitas tal samuti uue seltskonnaga kohaneda. Nüüd elab ta ülikoolilinnakus, kus esimesel kahel õppeaastal elamine on kohustuslik.

Premium liiga tasemest jäädakse maha

St. Thomase ülikool mängib USA ülikoolijalgpalli kõrgeimal ehk NCAA esimesel divisjonitasemel. Karise sõnul ei tasu sellest siiski järeldada, et tema uus meeskond oleks Eesti kõrgliigaklubidest tugevam.

"USA on suur ja lai ning siin on väga palju meeskondi. Me ei mängi kõige tugevamas liigas, aga ka mitte kõige nõrgemas. Kui Eesti tasemega võrrelda, siis Premium liiga taset see veel välja ei anna. Võib-olla tugevamad Esiliiga satsid saaksid siin hakkama. Ütleksin, et tase on umbes tugev Esiliiga keskmik," hindas ta.

Jalgpalliliselt on Karisel seni hästi läinud. Kuigi Eesti kõrgliigas mängis ta peamiselt keskpoolkaitsjana, on ameeriklased leidnud talle koha hoopis kaitseliinis. "Sain põhimõtteliselt kohe algkoosseisu ning pärast seda olen alustanud iga mängu. Mängin siin keskkaitsjana, mistõttu väravate löömisega on natuke keerulisem, aga kaitses on tööd kõvasti olnud,” rääkis Karis.

Positsioon pole talle siiski päris võõras. "Kui Tammekas oli veel Siim Valtna peatreener, siis pidin olude sunnil samuti keskkaitses mängima. Aga üldiselt olen ikkagi keskpoolkaitsja." Ka mängugraafik erineb sellest, millega Karis Eestis harjunud oli. Kui Premium liiga hooaeg kestab kevadest sügiseni, siis USA ülikoolijalgpallis algab hooaeg augusti lõpus ning kohtumised järgnevad üksteisele tihedalt.

"Ühel hetkel oli meil 30 päeva jooksul üheksa mängu. See oli päris korralik tempo," tõdes ta. Nüüd on meeskonnal jäänud põhihooaja lõpuni vaid kolm kohtumist. Seejärel ootab ees Summit League'i turniir, kus edukas esinemine võis avada tee üleriigilisele finaalturniirile.

"Natuke ikka meenutab filme küll"

Kui jalgpalliväljaku kõrval on Karis pidanud harjuma uue positsiooni ja mängutempoga, siis ülikoolielu pakub talle hoopis teistsuguseid elamusi. "See natuke ikka meenutab filme küll," sõnas Karis muigega, kui temalt uuriti, kas Ameerika ülikoolilinnakud on päriselt sellised, nagu Hollywoodi linateostes näidatakse.

"Kui meil oli hooajaeelne ettevalmistus, siis polnud kampuses veel peaaegu kedagi. Kõndisid seal ringi ja kõik oli tühi. Aga nüüd, kui kool käib, on tõesti nagu filmis. Kell on 07.45 ja kõik liiguvad oma loengutesse. Terve kampus on inimesi täis. Sügisel, kui lehed värvi muudavad, on see eriti äge."

Karis õpib ülikoolis majandust ning tunnistas, et vähemalt seni pole õppetöö talle üle jõu käinud. Pigem vastupidi. "Nii palju kui ma Eestis sõpradelt kuulen, siis on mul siin ikkagi lihtsam," võrdles ta. Enne USA-sse siirdumist pidas Karis nõu ka oma sõpradega, kellel oli varasem Ameerika kogemus. Nende hulgas oli ka Tammeka mängija Robin Mathias Müür ja Paide Linnanaiskonna pallur Marie Kiivit, kes suhteliselt kiiresti kodumaale naasid.

• Suure lombi tagant kodukamarale naasnud Müür: tunnis oli selline tunne, et põhikooli teemad olid teistele uued teadmised
  
• Miks naasevad eestlased suure lombi tagant kiiresti kodumaale? Viis asjaosalist annavad aru!
  

Tavaline koolipäev algab Karisel hommikul kell kaheksa ning lõpeb sageli alles pärast kella viit. Sinna vahele mahuvad nii jalgpallitreeningud kui ka üle päeva toimuvad jõusaalitrennid. "Hommikul on esimene loeng, seejärel umbes kolmetunnine paus, mille jooksul teeme trenni. Pärast seda on veel kaks loengut. Siis on kell juba viis läbi ning õhtul ootavad õhtusöök ja kodutööd," kirjeldas ta.

Üllatusi on pakkunud ka igapäevaelu. "Näiteks poes ei saa joogipakist lihtsalt ühte pudelit välja võtta ja seda osta. Pead ostma kuus. Walmartis pole ka viipemakset ja näiteks kilekottide eest eraldi maksma ei pea. Need on väikesed asjad, aga Eestiga võrreldes teistsugused."

Mugavustsoonist välja

Miks otsustas 48 Premium liiga kohtumisega noormees vahetada Eesti kõrgliiga USA ülikoolijalgpalli vastu, kui sealne tase pole tema enda hinnangul isegi kõrgem? Karise sõnul polnudki tegemist eelkõige jalgpallilise otsusega.

"Ma arvan, et olin Eestis üsna suurde mugavustsooni jõudnud. Olin terve elu Tartus mänginud ja Tammekas üles kasvanud. Tundsin, et inimesena arenemiseks on mul vaja uut keskkonda," selgitas ta.

"Jalgpalliliselt ei usu ma, et see oleks samm edasi. Kui tahad jalgpallis kaugele jõuda, siis arvan, et Euroopa on see tee, mida tuleb käia. Aga minu jaoks oli oluline keskkonnavahetus, iseseisev elu ja uus kogemus. Seda ma siia otsima tulingi."

Esimeste kuudega on Karis oma otsusega rahule jäänud, kuigi tõdes, et lõplikke järeldusi on veel vara teha. "Siiamaani on kõik hästi. Aga see kogemus pole veel läbi ja mul pole ka kõige suuremaid eksameid olnud. Eks siis näeb, kuidas kõik tegelikult on," muigas ta.

Tammeka edu tekitab uhkust ja kadedust

Kuigi elu Ameerikas kulgeb Karise sõnul hästi, pole side kodulinna ega endise klubiga kuskile kadunud. Vastupidi – Tammeka tegemistel hoiab ta pidevalt silma peal. "Muidugi jälgin! Vaatan ikka iga mängu ja jälgin ka duubelmeeskonda, kus mängib minu noorem vend Kristofer Karis."

Karise jaoks on Tammeka tänavune edu tekitanud vastakaid emotsioone. Ühelt poolt teeb sõprade käekäik rõõmu, teisalt on natuke kahju, et ta ise enam nende kõrval väljakul ei jookse. "Natuke kadedust on ikka, kui vaatan, kuidas sõpradel Karel Voolaiu käe all hästi läheb. Romet Silov on ka viimasel ajal väga korralikult mänginud ja pääses U21 koondisesse. Samas on uhke tunne vaadata, kuidas oma meeskonnal hästi läheb ja ilusat jalgpalli mängitakse," rääkis Karis.

Kas kunagi võiks oodata tema naasmist Tammekasse? Mängumees kinnitas, et klubi pole talle ust sulgenud. "Mait Toom kirjutas mulle ja ütles, et uksed on avatud. Kui tahan tagasi tulla, tuleb lihtsalt ühendust võtta ja suhelda. Nii et võimalus peaks ikka olemas olema," sõnas ta.

Erilist elevust tekitab Karises ka teadmine, et Tartu Welco on kindlustanud esimest korda klubi ajaloos koha Premium liigas. See tähendab, et järgmisel hooajal ootavad Tartut ees derbid. "Juba Tammeka U21 ja Welco mängud on olnud päris ägedad. Ma ei kujuta ette, mis siis veel juhtuma hakkab, kui Tammeka ja Welco esindusmeeskonnad kõrgliigas vastamisi lähevad. Mõlema klubi fännid on väga aktiivsed ja need mängud võivad päris vägevad tulla," usub Karis.