56 mänguga 46 väravat ja 15 väravasöötu on täiesti tavapärane saak sellise mängumehe jaoks, kelle nimi on Viktor Gyökeres. Ja pärast sellist hooaega on täiesti adekvaatne olla 14 kohtumisega (nii klubi- kui koondiserindel) numbritel 15 ja 6. On vaid aja küsimus, mil see 26-aastane rootslane on iga klubi ihaldusobjekt?

2019. aasta jaanuaris Soome koondise vastu debüüdi teinud ning seejärel Islandile debüütvärava löönud Gyökeres ei olnud toona selline mängumees, kes jääks Rootsi parimate poegade nimistusse pidama. Kui sel samal aastal sai ta veel korralikult võistelda U21 koondise ridades, siis pärast väljakasvu neist putsadest, jäi ta A-koondise ukse taha. Möödusid aastad – tugevalt üle kahe –, kuniks Gyökeres jälle Janne Anderssoni poolt kolla-siniseks sai võõbatud. Toona loetud minutiteks, 2022. aasta suvel-sügisel hakkas ta teenima potentsiaalika mängumehe minuteid.

Rahvusvaheline üldsus sai Gyökeresiga sinasõbraks 2023/24 hooajal, mil kirja said pandud juba mainitud numbrid. Vanaisa poolt Ungariga seotud ründaja oli värskelt liitunud Portugali suurklubiga Lissaboni Sporting. Seda kusjuures 24 miljoni eurose diiliga, mis oli Inglismaal Championshipis võistleva Coventry City jaoks rekordsumma. See, et ära saadeti ikka paganama kõva ründaja, kinnitati üle koheselt.

Ehk Gyökeres sai püssi paukuma juba Portugali kõrgliiga avavoorus. Ja veel milliselt: 14. minuti alguses lõi ta Sportingu vasaku jalaga juhtima, vähem kui poolteist minutit hiljem lisas ta trikitamise järel parema jalaga teise! Muidugi valiti ligi 90-protsendise häälesaagiga Gyökeres 3:2 võiduga lõppenud kohtumise parimaks ning ristiti kiirelt monstro'ks (tõlkes – koletis). Klubi legend Manuel Fernandes teadis rääkida, et Gyökeres skoorib avahooajal 25-30 väravat ning tõuseb parimaks ründajaks Portugali pinnal.

Kuigi suurele paugule järgnes kolmemänguline ikaldus, hakkasid Sportingu ajaloos paremuselt 2. väravaküti sõnad kiiret kinnitust saama. Kümne mänguvooruga oli Gyökeres kasvatanud oma saldo kuuele tabamusele ja kolmele väravasöödule, järgmised kümme matši tõid kümme väravat ja neli passi juurde. "Tasa ja targu" Portugali tipu poole rühkinud Gyökeres tegi lõpuks ülivõimsa 29-väravalise hooaja, mis esiteks viis Sportingu kaheaastase vahe järel meistriks ning teiseks andis lausa viiel kuul (kaheksast) parimaks valitud rootslasele nii suurima väravalööja kui hooaja parima mängija auhinna.

🇸🇪 Viktor Gyökeres (Sporting CP, 2023/24)
📈 vs Top 7 League strikers

🥇 Dribbles — 1st
🥇 Touches in box — 1st
🥇 Attacking actions — 1st
🥇 Offensive duels — 1st
🥈 Goals — 2nd
🥈 Fouls suffered — 2nd
🥉 Non-penalty goals — 3rd
🥉 Accelerations — 3rd
🏅 Progressive runs — 4th… https://t.co/Oxt2TUSfYY pic.twitter.com/ytJBRddFrL — DataMB (@DataMB_) August 6, 2024

Samal ajal tüürisid asjad Rootsi koondises – laiemalt! – süviku suunas. Kuigi Gyökeres oli igal EM-valikmängul (kokku 8) vapralt kohal ja lõi rootslaste üheksast väravast nelja sünnis kaasa (3+1), ei jõutud suveks Saksamaale. Sein tuli ette juba valikgrupis, kus Austria osutus täiesti purematuks, Belgialt võeti vaid punkt ning siis tuli kolmeväravaline šokk-kaotus Aserbaidžaanile. Samal ajal kui Rootsi üks põnevamaid mängumehi õitses, koondis kiratses.

Mis on Gyökeresi fenomen?

Kui tahta kangesti paralleele tõmmata ja jaotada padu, siis on vaid ühel juhul põhjendatud Erling Haalandi kaasamine – nii tema kui Gyökeres armastavad hullupööra väravaid lüüa. Samas on tegemist täiesti erinevatest Skandinaavia puudest ehitatud ründajatega, kellest omakorda erinevad selgelt nii poolakas Robert Lewandowski kui Arsenalis lendu tõusnud Kai Havertz. Jah, neil kõigil on ette näidata statistikat, kuid kasutusel on olnud täiesti erinevad relvad.

Tänapäeva jalgpall on omadega jõudnud sellisesse punkti, et erinevatel klubidel-treeneritel on ründajatele erinevad ootused. Kõik see tuleneb suuresti mänguplaanist – näiteks kas mängitakse kahe ründajaga või äkki hoopis valeüheksaga; kas vastase kasti rünnatakse pigem madalate söötudega või kõrgete pallidega; kas plaan toetub suuresti kontrarünnakutele või tasakaalukale pallivaldamisele. Ehk Haaland või Lewandowski ei pruugi igal pool läbi lüüa. Aga Gyökeres? Lähtudes ta CV-st, mille read on eriti värvikad saanud just tänu viimastele aastatele, on kindlat vastust raske pakkuda. Küll aga on teatud eeldused loodud.

Lihtsa vaataja jaoks on Gyökeresi vaieldamatult silmapaistvaimaks omaduseks tehniline pagas ning sellele toetuv pidev 1 versus 1 duellidesse minek. On näha, et ta otsib neid, sest usaldab oma kvaliteeti, tajudes samal ajal hästi ära ka piiri – kui pole ruumi, pole vaja pressida. Samas, olgem ausad, Gyökeres leiab põhimõtteliselt alati piisava ruumi, sest mis see üks 1,87 meetrit pikk mängumees lisaks ole. Seda kõike tehes ei ole ta teab mis edev, aga parem väle, nõtke ning lihtsalt usutav: tihedad puuted lubavad tal teha väikses alas erinevaid suunamuutusi ja petteid, mis on kaitsjate tasakaalust välja ajamiseks piisav. Sealt edasi tekivad uued ruumid, mida Gyökeres ründab kas löögiga või sööduga.

Kui pall pole parasjagu Gyökeresi käes, oskab ta väga hästi end vajalikul hetkel nähtavaks teha. Rõhk sõnal "vajalikul", sest tema teiseks trumbiks on positsioneerumine ning pallide õigeaegne ründamine, mida on taaskord saatmas veenvad petted. Gyökeres oskab end hästi muuta nähtamatuks või hoopis jätta kaitsjatele mulje, et ta püsib neil kindlalt taskus. Siis tulevad mängu võimas stardikiirus ja mängulugemine: näiteks teeb Gyökeres liikumise ohtlikust tsoonist eemale ning kui aeg on õige, tormab ta pimedast nurgast pallile, edestades fookuse kaotanud kaitsjaid. Tema dünaamilised jooksud töötavad hästi ka sügavamalt tulnud diagonaalpallide puhul.

Muidugi on ka neid juhtumeid, kus Gyökeres on ise rünnakuid toetamas ning jagab ise passe laiali. Ka selles vallas on ta usaldusväärne ja kasulik: enamasti peale kiiret skaneeringut suudab ta langetada õige otsuse – milline sõber või tsoon valida –, millele järgneb kvaliteetne pall. Tihti tuleb see terava nurga alt suunaga väravast eemale, et jooksuga tulev lööja saaks lahendada ühe puutega. Kui kaitsja jõuab näiteks jaole või väravavaht reageerib tõrjega, on Gyökeres ülimaias ning nobe ka teistele pallidele.

Nii nendes kui teistes mängumomentides paistab üsna pikakasvuline Gyökeres silma hea kontrolliga oma keha üle. Kui olukord ei soosi kohest trikitamist ja ettevõtmist, võib ta ohtu kujutada ka alles olles seljaga värava poole – kas siis kiire pöörde ja löögiga või drop'iga kaaslasele, kes jätkab ühe puutega. Ta on pidevas liikumises ja justkui alati valmis, milleks iganes – äkki teeb kaitsja lohaka söödu või äkki suudab ta nõelata agressiivse pressinguga. Ehk kui olukorda tingimata pole, on ta võimeline selle ise tekitama nullistki.

Kus see aga siis on?

Mõne maitse jaoks on vale kõrvutada Gyökeresi Manchester City, FC Barcelona ja Arsenali mängumeestega – sest nad tulevad Euroopa tippviisikust, millest Portugali kõrgliiga osa pole. Klassifikatsioon muidugi klassifikatsiooniks, aga portugallased on UEFA koefitsientide järgi tugeval 7. kohal, mis ilmatutele kääridele tegelikult eriti ruumi ei jäta. Särava rootslase nimele heidab tuhmistava loori siiski fakt, et ta oli aastate eest (2018/19) Brighton & Hove Albioniga Premier League'i lävel, kuid debüüt jäigi tegemata. Nii askeldas ta veel aastaid tugevuselt 2. liigades, kuniks Sporting temas sära nägi.

Numbreid kokku lüües jääb mulje, et Gyökeres, kes muideks on hooaja (2019/20) mänginud ka Karol Metsa leivaisaks oleva St. Pauli särgis, on klubi jaoks väärtust tootnud vaid viimastel aastatel. Mida ütleb see mängija kohta? Mida klubi ja liiga kohta? Sokutas õnn käe mängu või ongi Gyökeres lihtsalt hiline õitseja?

⚽️ - 41 mål.
🅰️ - 15 assist.

VIKTOR GYÖKERES! 🔥pic.twitter.com/fnnEY5welL — Talangkollen (@talangkollen) May 6, 2024

Eelviimase ehk õnnefaktori saab praeguse seisuga julgelt maha kriipsutada, sest Gyökeresi ramm pole katkemas. Ta alustas hooaega Portugali superkarikafinaalis kahe väravasööduga ning startis liigarindel üks pluss ühega. Viimasega alustas ta hullumeelsena näinud üheksamängulist skoorijada: väravavõrgud nii klubis kui koondises vappusid rootslase löökidest lausa 14 korda, millele lisandusid kolm väravasöötu. Duubliga sai septembris pihta ka Eesti koondis.

On selge, et Portugali liiga on Gyökeresi jaoks väikseks jäänud ning mõelda tuleks järgmise sammu peale. Seda teadmisega, et rootslase külge on naelutatud 100-miljoniline väljaostuklausel ehk vaid sääsepininast ei aita. Mitmed suurklubid (eriti just Londoni Arsenal) on mõlgutanud tema osas mõtteid küll, ent tõeliseks asjatamiseks pole veel läinud. Vast ongi seal taga natuke seda, et mida tugevas liigas ühe korraliku hooaja teinud ründaja päriselt suudab? Kas edetabelite tipud saavadki normaalsuseks?

Võtmekohaks saabki suuresti olema nüüdne hooaeg, mille jooksul selgub Gyökeresi reaalne kvaliteedimärk. Eelmise hooajaga üles aetud ootused-lootused võivad sel teel olla väheke kammitsevaks, sest kõik ju mäletavad, mida tal korda õnnestus saata. Numbrite ületamise korral ristitaks ta vast kuningaks, samal ajal kui tagasihoidlikum hooaeg oleks pettumuseks (inimpsühholoogia on lihtsalt selline). Nüüd, kui ta on viimase nelja mänguga löönud vaid ühe värava ja andnud sekka ühe resultatiivse söödu, ollakse juba segaduses – mis Gyökeresiga toimub?!

Meie siin loodame, et (hetkeline) mõõn pole seotud saabuva mänguga Eesti koondise vastu. Rootslased ise, kel on viimasest Rahvuste liiga mängust Slovakkiaga all 2:2 viik, loodavad nii Gyökeresilt kui teistelt näha halastamatut pattude lunastust. Noh, kui tiimis on selline tüüp, kelle ikooniline tähistus on inspireeritud superkurikaelast Bane'ist (mitte Hannibal Lecterist, kes sööb inimesi - natuke nagu Gyökeres kaitsjatega teeb - ehk igati hea pakkumine!), siis tasub alati valmis olla kõige karmimaks.