Meeleolu pilvedeni viivate üllatuste ja tuju surmavate pettumusteta poleks ei meie meistriliiga ega mis tahes muu vutivõistlus pooltki nii põnev kui nendega käsikäes.

Ja et põnevust jaguks ning oleks, millest rääkida, pakkus lõppev hooaeg meile kamaluga intriigi - nii sõna positiivses kui negatiivses tähenduses.

Hooajale tagasi vaadates paneb eelkõige silma särama, et liiga muutus taas grammi võrra ühtlasemaks, mistõttu raskenes tulemuste ennustamine. Samas jäävad aastat tumedaimalt varjutama Tallinna Kalevi probleemid.

Soccernet.ee korraldataval Meistriliiga parimate ja halvimate valimisel on traditsiooniliselt nii suurima üllatuse ja pettumuse kui ka enim arenenud klubi kategooriad. Hääletus käivitub peagi pärast viimase vooru pidamist.

Hooaja suurimad üllatused:

Otseülekannete tohutu kasv

Võib öelda, et tänavune meistriliiga hooaeg on olnud meediarevolutsiooniline. Kui mullu jõudis TV6 vahendusel otsepildis Eesti rahvani vähem kui üks kohtumine igast voorust (lisaks näitas Tartu Tammeka klubi veebiküljel oma kodumänge), siis tänavu kasvatas jalgpalliliit koostöös erinevate meediapartneritega selle numbri 67ni, mis tähistab oma ala riigirekordit.

Kuigi esmapilgul võis karta, et koju kätte toodav videopilt annab hoobi liiga niigi kesistele publikunumbritele, siis tegelikult see nii ei olnud (ametlikud publikunumbrid on eelmise hooajaga võrreldes pisut tõusnud).

Kindlasti aga tuleb mängude laiem levitamine kasuks liiga mainele ning meeldib ka sponsoritele, kes on seeläbi rohkem pildis. Suurenenud eetriaeg võiks omakorda meelitada jalgpalli juurde uusi toetajaid, samuti julgustada seniseid partnereid oma rahakotiraudu veelgi enam avama. 

A-koondislaste naasmine meistriliigasse

9. veebruaril pasundas kogu Eesti spordimeedia, et Martin Vunk liitub Sillamäe Kaleviga. Läks mööda vähem kui kuu, mil FC Levadia teatas, et Aleksandr Dmitrijev liitub ajutiselt tulevase meistermeeskonnaga. Sarnase retoorikaga - tulen, treenin, aitan, aga võimalusel siirdun piiri taha - naasis oma kunagisse koduklubisse juulikuus teine koondise põhimees, Dmitri Kruglov. Kuigi plaan oli lahkuda, siis reaalsuses riputatakse mõlemale mehele sel kuul kaela Eesti meistrivõistluste kuldmedalid.

Lisaks kolmele rahvuskoondise raudvarale pallis tänavu taas Maarjamaal vahelduva eduga koondisekutseid saav Vladimir Voskoboinikov. Kuigi koondislaste tagasituleku põhjused on erinevad, sealhulgas ka poolsunniviisiline naasmine, ei kahanda see väärtust, mis sellise klassiga meeste osalemine liigale andis.

Enim võitsid sellest kindlasti koondislaste nooremad meeskonnakaaslased Levadias, Sillamäel ja Kaljus, ent pole ka paha kogemus pisut kõrgema tasemega harjunud meeste vastu mängida. 

Tartu publik

Tartu Tammekas tehakse Eesti mõistes väga head (ja järjepidevat!) turundustööd, mis on viinud selleni, et viimase vooru eel (eilset Tartust Sportland Arenale kolinud kohtumist arvestamata) troonib liiga ainus Lõuna-Eesti klubi keskmise kodupubliku arvestuses 386 pealtvaatajaga esikohal.

Oluline ongi rõhutada, et esikohta väärt publikuarv on saavutatud just järjepideva tööga, mitte ühe- või kahekordsete suurüritustega. Üllatavaks muudab Tammeka ülekaalu aga eelkõige see, et sportliku poole pealt on klubi hooaeg olnud pigem pettumus - üleminekumängudest pääsemiseks tuleb viimases voorus võita Nõmme Kaljut ja loota konkurentide ebaedule. 

Lisaks on Tammeka meeskond, kelle kodupunktide osakaal (41,4% - enne eilset võidumängu) on kogu punktisaagist meistriliiga väikseim, kuid Tartu rahvas leiab endiselt tee Tamme staadionile. Seega on Tartu hea näide sellest, et sportlik printsiip ei ole ainus, mis rahva tribüünidele meelitab. Kinnas konkurentidele on igal juhul visatud. 

Ettearvamatud tulemused

Kes oleks võinud hooaja eel arvata, et just tänavu võidab Tammeka esimest korda Levadiat või et uustulnuk Infonet alistab 0:2 kaotusseisust FC Flora. Kõigi, kes igatsevad suurema hulga pingeliste matšide järele, õnneks pole eeltoodud kaks kaugeltki lõppeva hooaja ainsad ootamatud hetked. 

Isegi rohkem jahmatab fakt, et Eesti meistriks kroonitakse tiim, kes võitis rohkem kui pooled (hetkel 29st 17) mängud vaid üheväravalise paremusega. Kui vaadata amatööride ja poolproffide punktisaaki täisproffidelt, siis sel hooajal napsasid harrastajad elukutselistelt 47 punkti, võrdluseks: mullu vaid 30. Tõsi, punktisaak on suurenenud eelkõige Transi arvelt.

Eelmistest aastatest ühtlasemast tasemest annab aimu ka tõik, et sel hooajal ei ületa ükski tiim 100 löödud värava piiri (hetkel parim Flora 83 tabamusega). Samuti ei noppinud ükski tiim oma võrgust piinlikult palju palle. Isegi mitte selgelt viimaseks jääv Kuressaare, kellele on löödud 28 kaotuse juures vaid 83 palli. 

Noorte esiletõus

Nagu kirjutasime ka parimate noormängijate kokkuvõttes, on 1995. aastal sündinute aastakäik tänavu üsna jõuliselt meistriliiga ukse lahti löönud. Mis seal salata, eriti märgatavaks teeb nad asjaolu, et eelmine aastakäik oli üks läbi aegade nõrgimaid.

Ent palju aitasid sellele kaasa ka mitmed klubid, kes noori ja "rohelisi" tippkonkurentsis platsile usaldasid. Eraldi esiletoomist väärib FC Infonet, kes panustas esimesest meistriliigaminutist saati julgelt oma noortele ja hooaeg näitas, et õnnestunult.

Amatöör- ja poolprofiklubides võis noorte kasutamine olla ehk sunnitud käik, kuid nii mõnigi noor kerkis esile ka tippklubides. Parim näide on kindlasti Rauno Sappinen ja FC Flora, kuid talendikaid tulevikumehi hakkas silma mujalgi.

Hooaja suurimad pettumused:

Kalevi kihlveoskandaal

Kui senini seostusid kihlveopettused Eesti vutis peaasjalikult Narva Transiga, siis tänavu suvel lisandus musta nimekirja Tallinna Kalev. Avalikkuse ees algas skandaal 6. juulil, mil jalgpalliliit otsustas kihlveopettuse kahtluses viimasel hetkel ära jätta Kalevi ja Levadia vahelise matši.

Juba kaks päeva hiljem saatis Kalev kaks kahtlusalust - Elvis Liivamägi ja Sander Karu - klubist minema, omal initsiatiivil lahkus seejärel kiiruga ka türklane Fatih Altundag.

Tänaseks on süüdlased oma karistuse saanud ja teema ammu vaibunud, ent kahtlemata jääb see skandaal kogu Eesti jalgpalli hooaega varjutama.

Kalevi finantskrahh

Nagu ühest jamast veel vähe oleks. Ebaõnnestunud hooaja tõttu suure võlakoorma alla mattunud Tallinna Kalev läks sügise hakul alaliidu saneerimise alla.

Jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku eestvedamisel üritatakse pika ajaloo ja ulatusliku noortetööga klubile taas jalad alla saada, ent ülesanne pole lihtne. Mitmete klubile lähedalseisvate isikute sõnul küündib Kalevi võlg koguni kuuekohalise arvuni - erinevate allikate andmetel on võla suuruseks vähemalt 150 000 eurot, mis on suures osas tekkinud just käesoleva hooajaga.

Tundub, et targem olnuks enne kulutamist väljaminekutele ka reaalne kate leida. Tagantjärele, eriti pärast kihlveoskandaali, on raske rahapakke hankida. 

Narva vajumine

Narva Transil on käsil selgelt klubi ajaloo halvim hooaeg. Isegi kui koha poolest "vaid" korratakse senist kesiseimat tulemust (6. koht hooajal 1996/97), siis uue väikseima punktisaagi (arvestus alates 2005. aastast, kui liiga laienes 10 tiimile) rekordi püstitab endine Ida-Virumaa vuti lipulaev raudselt - senine halvim saak oli mullused 55 punkti. Lisaks jääb profiklubi esimest korda ajaloos alla amatöörklubile.

Kui iga aasta on Transi koosseis muutunud suures ulatuses, siis sel aastal ei jäänud olemasolevast pea midagi alles - jätkasid vaid vanameistrid Stanislav Kitto ja Sergei Kazakov ning mõned üksikud veel. Suur roll kaadrivahetuses oli kahjuks kihlveopettustel.

Põhjused, miks Trans võitles endale harjumatult veel mõned voorud enne hooaja lõppu üleminekumängudelt pääsemise eest on küll loogilised ja mõistetavad, aga niivõrd kohutavat hooaega oli ikkagi keeruline prognoosida.

Kure mandumine

Hooaja hakul ei viidanud miski Kuressaare säärasele hukule. Kahe hooaja vahel turgutas Kure end tavapäraste 2. ja 3. liiga meeste kõrval ka paari FC Viljandist ripakile jäänud palluriga - sats oli korralik, räägiti lausa poolprofimeeskonnast ja mängupiltki oli okei.

Paraku libises esimeses ringis saarlaste käest väga napilt mitu potentsiaalset suurüllatust - näiteks 2. vooru 1:2 kaotus Kaljule ja 9. vooru sama skooriga allajäämine Levadiale - ja allakäigurong hakkas vaikselt veerema. Oma hoobi andis Kure vagunile nende suurima väravaküti Andre Ilvese juunikuine vigastus, mis lõpetas ründaja hooaja sootuks.

Pikad punktipõuad räsisid usutavasti korralikult meeskonna moraali ja hooaja teises pooles tundus meeste motivatsioon juba üsna maas olevat. Lisaks õhenes sügiseks meeskonna koosseis sedavõrd, et kohati sõideti mängudele vaid mõne varumehega. Lubavale algusele järgnes piinlik lõpp.

Jätkuvalt leige publikuhuvi

Et publikuprobleem on meie pettumuste-rubriigi püsikunde, ei saa me selleta läbi ka tänavu. Taas tuleb tõdeda, et meistriliiga mängude külastatavus ei ole kuhugi arenenud. See püsib tuttavaks saanud taseme - keskmiselt 200 pealtvaatajat mängu kohta - kandis.

Kuigi mängud jõudsid tänu hüppeliselt kasvanud otseülekannetele ilmselt märksa suurema auditooriumini kui eelmistel aastatel, siis jalgpallipisikut massidesse levitada ei suudetud ja staadionid olid sama tühjad nagu ennegi.

Üle keskmise (216) publikut käis vaid nelja klubi - Tammeka, Flora, Levadia ja Kalju - kodumängudel. Eriti kärises pealtvaatajate arv Narvas, kus keskmine on liiga omast lausa kaks korda väiksem.

Eelmiste aastate suurimad üllatused:

2012: 1. Levadia noorenduskuuri tulemus, 2. ToetanTammekat.eu, 3. Veelgi ühtlasem tase
2011: 1. Paide võimas edasiminek, 2. Väravarekordi langemine Cekulajevsile, 3. Aina ühtlasem tase
2010: 1. Flora nooruslik tärkamine, 2. Tammeka võimas areng, 3. Uus treenerite põlvkond
2009: 1. Sillamäe võimas esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Tammeka uued jõud
2008: 1. Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng, 2. Teleülekanded, 3. Sillamäe võimas tagasitulek
2007: 1. Tallinna Kalevi esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Esiliiga tugevus
2006: 1. Levadia jõudmine UEFA põhimängudele, 2. Vapruse ja Ajaxi südikas esinemine, 3. Tammeka võimas areng

Eelmiste aastate suurimad pettumused:

2012: 1. Flora korduvad palgajamad, 2. Publikunumbrite paigalseis, 3. Noorte kesine pealetulek
2011: 1. Ajaxi peksukotistumine, 2. Tammeka paigalseis, 3. Levadia mandumine
2010: 1. Kihlveoskandaalid, 2. Publikunumbrite langus, 3. Flora palgaskandaal
2009: 1. Põnevuseta tiitliheitlus, 2. Flora kõrge kukkumine, 3. Kalju täitumata ootused
2008: 1. TVMK kadumine, 2. Kihlveoskandaalid, 3. Klubide raske majanduslik olukord
2007: 1. Publikunumbrite vähenemine, 2. Balti liiga häving, 3. Levadia lepingujamad
2006: 1. Neemelo kadunud sära, 2. Publikunumbrite langemine, 3. FC TVMK allakäigutrepp

Eelmiste aastate enim arenenud meeskonnad:

2012: 1. Tallinna Levadia, 2. Nõmme Kalju, 3. Paide Linnameeskond
2011: 1. Paide Linnameeskond, 2. Nõmme Kalju, 3. Tallinna Flora
2010: 1. Tallinna Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Paide Linnameeskond
2009: 1. Viljandi Tulevik, 2. Sillamäe Kalev, 3. Tartu Tammeka
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Sillamäe Kalev, 3. Tallinna Flora
2007: 1. Tallinna Kalev, 2. Tallinna Flora, 3. Tallinna Levadia
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Pärnu Vaprus, 3. Tallinna Levadia