FC Flora paremkaitsja Michael Lilander on meeskonna ainuke mängija, kes kuulunud põhikoosseisu kõigis tänavuses 30 Premium liiga kohtumises. Neist 24 on ta lõpuvileni kaasa teinud. Laupäevases mängus Tallinna Legioniga antud väravasööt oli aga talle tänavu alles teine, mida on vähe nii Lilanderi enda kui ka Eesti koondise peatreeneri Thomas Häberli hinnangul.

Lilanderi arvel oli enne laupäeva üks värav (13. augustil Narva Transile) ja üks väravasööt (2. märtsil Tartu Tammeka vastu). Konverentsiliiga eelringis tegi ta skoori ka Seinäjoki JK vastu, aga Premium liigas on numbrid pärast Legioni vastu 4:1 väravale antud resultatiivset söötu 1+2, mis teda ennast üldse ei rahulda.

"Kindlasti on minu mängus aspekte, millega pean tööd tegema. Eriti väravad ja väravasöödud. Neid kuidagi ei tule. Ei tea, mille taha need jäävad. Aga annan treeningutel endast maksimumi, et mängudes neid enda arvele ikkagi koguda," arutleb Lilander.

Tänavu Premium liigas Lilanderist 1157 minutit vähem platsil viibinud Flora vasakkaitsja Ken Kallaste arvele on selle ajaga kogunenud saldo 4+2. Mängijate rollid pole analoogsed (näiteks Kallaste saadetakse nurgalöökide puhul vastase karistusalasse) ja Lilander tegutses mitmetes kohtumistes vasakkaitses (Kallaste oli vigastatud ja paremal mängis siis Kristo Hussar), aga 1+2 on ikkagi vähe.

Pärast kohtumist Legioniga kahtles Lilander esmalt, kas ta väravasöödu üldse endale saab. "Ei tea, kas ikka läheb minu arvele, sest Zenjov lasi ju palli jalge vahelt läbi? Kas läheb mulle või Sergeile? Igatahes hea kombinatsioon oli."

Kombinatsioon, mille algatas Konstantin Vassiljev ja kus lisaks söödu enda arvele saanud Lilanderile olid osalised ka hokisöödu andnud Henrik Ojamaa ja Lilanderi madala tsenderduse selja tagant tulnud Vassiljevile jätnud Zenjov, oli muidugi ilus.

"Kostja ja Sergei on sedavõrd kogenud mängijad, et söödumäng ja õige liikumine on neil täiesti veres. Nendega on nauding koos mängida. Ei pea midagi ekstra tegema, vaid tuleb nende vooluga kaasa minna ja kõik toimib. Samas kui ründajatel on nii hea päev, et asjad sujuvad, pole mul vaja minna rütmi segama, sest nad saavad mängu ise tehtud. Minu töö kaitsjana on sel puhul hoida taga null ja kõik on korras."

Vassiljev, Zenjov ja Ojamaa olid kõik osalised Rahvuste liiga kohtumistes, kus Eesti läbis D-divisjoni puhaste paberitega. Lilander sai kutse küll juunikuu kogunemiseks, aga septembriks mitte. Rahvuste liigas ta platsile ei saanudki. Viimase aasta jooksul on tema ainsaks koondisemänguks juunis Albaania vastu peetud maavõistlus (0:0 viik), kus pääses platsile viimaseks 33 minutiks.

Koondise peatreeneri Thomas Häberli valikute järgi otsustades on Lilander paremkaitsjate hierarhias kolmandal kohal. Teda edestavad nii esmaspäeval San Marino vastu koondisekarjääri esimese värava löönud 34-aastane Taijo Teniste kui ka sama vana Sander Puri. Kusjuures nüüd septembris, kui vähese mängupraktikaga Puri kutsest ilma jäi, ei saanud seda ka Lilander, vaid Häberli läks mängudele vastu ühe puhta paremkaitsjaga (Teniste).

Lilander ei salga, et koondisest väljajäämine tekitab sportlikku viha. "Olen Thomasega rääkinud ja ta on andnud juhised, mille kallal pean tööd tegema, et tema silmis võistkonda pääseda ja seal ka läbi lüüa. Rünnakul on vaja olla aktiivsem, küsimus on väravasöötudes ja väravates. Ma ausalt teen tööd ja proovin kõigest väest neis asjades paremaks saada," kinnitab Lilander.

25-aastane äärekaitsja lõpetab Floras neljandat hooaega. Sellele eelnesid neli Paide Linnameeskonnas veedetud hooaega ehk kõrgliigas on ta toimetanud kaheksa hooaega. Neist seitse selge põhimehena. Vaid 2019 esimesel Flora-hooajal sai Lilander platsile kõigest 12 kohtumiseks. Matš Legioniga oli tal Premium liigas juba 215.