Väravaallergiaga ründaja

Äärmiselt huvitava faktivaliku on uudisloo autor otsustanud lugejale serveerida (vähemalt osa süüd on siin tõenäoliselt ka Kalju krüptilisel uudisel). Nii kehva mulje jättis Hr. Jebor selle põhjal, et nõudis lausa eraldi guugeldamist.

Lisan siis mõned tasakaalustavad faktid.

Kuigi Rio Ave näol olevat tegemist „Jebori töökohtadest vaieldamatult kõige prestiižsemaga”, on mees karjääri kõrgeimat lendu teinud mujal. Hooajal 16-17 mängis ta 67 000 pealtvaatajat mahutaval staadionil, Maroko kõrgliiga edukaima klubi Casablanca Wydadi eest. Sel hooajal oli ta ka kohaliku kõrgliiga parim väravakütt (lõi 19 väravat, väravaküttide edetabeli teine koht lõi 5 vähem). Võideti nii kohalik kõrgliiga kui Aafrika Meistriteliiga.

Lisaks Maroko kõrgliigale on Jebor olnud karjääri jooksul ka Egiptuse kõrgliiga parim väravakütt. Seda ajal mil ta oli 20a ja mängis Tala'ea El Gaishis.

Überprežtiisse Portugali esiliiga valitseva tšempioni Rio Ave ridades on Jebor mänginud ka Euroopa liigas.

Seevastu ebaprežtiisne Al Nassr, millest tekstist üle libisetakse ja kuhu Jebor siirdus värske Aafrika Meistrite Liiga võitjana, tegutseb regulaarselt Saudi Araabia liiga, (mille keskmikus ei saanud hakkama Karol Mets) tipus. Klubide MMil on Al Nassr kohtunud näiteks Real Madridiga (kaotasid 3-1). Möödunud kümnendi algusest on klubi peatreeneriteks olnud näiteks Fabio Cannavaro, Walter Zenga, Rene Higuaita (kahel korral) ja Rui Vitoria. Hetkel mängivad klubis näiteks pikaaegne Brasiilia koondislane Luiz Gustavo, Kameruni väravamasin Vincent Aboubakar ja aeg-ajalt Argentiina koondisesse kuuluv Gonzalo Martinez. Sel suvel täiendati meeskonda Napolist toodud David Ospinaga.

Lisaks ei saa jätta mainimata, et kuigi soccerneti andmetel on Jebor esindanud Libeeria koondist 16 korral, on ta transfermarkti andmetel teinud seda 18 korral (väravaid on ka transfermarkti andmetel 12). Viiel korral kandnud ka koondise kaptenipaela.

Ehk CV on tõesti "omapärane" nagu leiab ka loo autor, kuid kaugeltki mitte nii kehv nagu loost mulje jääb. Premium liigasse sattuvate mängijate kontekstis tal üks lennukamaid karjääre selja taga. Sellele kõigele vaatamata pakun, et Kaljule mehest märkimisväärset abi pole. Pika karjääri jooksul on ta väravaid korralikult löönud vaid kahel hooajal.

Uurisin ülaloleva kommentaari peale natuke Jegori kohta. Transfermarkt näitab 18 koondisemängu, samal ajal aga Vikipeedia (eeldatavasti on ajakirjanik seda kasutanud) 16. Vahe paistab jooksvat sisse sõprusmängude tõttu, mida Vikipeedia pole sisse arvestanud. Vikipeedia väitel on Jebor mänginud 2018. aastal neli koondisemängu (tegelikult viis) ja 2019. aastal kaks koondisemängu (tegelikult kolm). Mõlemal aastal osales Jegor koondisega ühes sõprusmängus (2018 Nigeeria, 2019 Elevandiluurannik).

Kui juba kirjutamiseks läks, siis annaksin fänni vaatepunktist ka väikse hinnangu.

Eigo Kaljurand kirjutas hiljuti Delfis kõikide suviste Premium liiga üleminekute hinnangu, mida ma soovitan lugeda. Paaril korral vangutasin ise pead, aga enamjaolt olin kirjutatuga nõus. Kui Kaljuranna moodi asjale läheneda, siis ma panen üleminekule hindeks rasvase 2.
Põhjused:
1) Kahe-aastane mängupaus
2) @Reina kommentaar
3) 30ndates mees, kes võib siin olla lihtsalt viimase palgatšeki järel
4) Meil on kohalikke mängijaid küllaga (kuigi olen teadlik Nõmme Kalju probleemidest)
5) Tamm ja Volkov on juba olemas, tõsi, kui nendest keegi peaks vigastama saama, on varuvariant jällegi olemas.

Kokkuvõttes tundub William Jebori palkamine mulle totter. Kui muidugi peaks kaks aastat pausi pidanud mängija ukse jalaga lahti lööma ja kohalikud väravaraamid puruks peksma, siis mida arvata sellisest liigast? Ootame ja vaatame.

Kutsusin teda kogemata mitu korda Jegoriks. Mõistagi on mängija nimi Jebor, kuigi eeldatavasti jääbki ta nüüdsest minu jaoks Jegoriks.

Väga nõrk ajakirjanike töö. Toimetaja võiks sellised lahjad tegemised tagasisaata.

OJ on oma kirjutistes erapooletu, aussõna on.