Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak vaatas tagasi oktoobrikuistele meeste koondise mängudele, kus paarist matšist saadi kolm punkti.

Jürgen Henni juhendatav koondis läks oktoobrikuule vastu kahe kaotusega, kui septembris alistuti Rahvuste liiga C-divisjoni raames kodus Slovakkiale 0:1 ning võõrsil Rootsile 0:3. Oktoobris seevastu avati võidu- ja punktiarve, kui koduplatsil saadi Aserbaidžaanist jagu 3:1. Mõni päev hiljem näitasid rootslased taas tasemevahet, kui Sinisärgid kaotasid A. Le Coq Arenal 0:3.

Soccernet.ee esitas koondiseakna lõppedes Pohlakule viis küsimust, millele ta andis ühise vastuse:

"Hindaksin oktoobrikuise akna koondisemänge kolme nurga alt.

Esiteks, tulemus. Võit Aserbaidžaani üle annab meile võimaluse mängida Rahvuste Liiga C-tasandile püsimajäämise nimel, mis on selle sügise eesmärk. See tulemus tekitas häid emotsioone nii koondise toetajates kui ka meeskonnas. Samuti kinnitas see, et Balti turniiri esikoht polnud juhuslik.

Teiseks, mäng. Võidumängus tulime välja vastase tugeva surve alt, suutsime kohtumise käigus lahendada tekkinud probleeme ning läbi selle saime kontrolli mängu üle. Kõik kolm väravat olid seotud konkreetsete otsustega – Ioan Yakovlev oli esmakordselt algkoosseisus, Rocco Robert Shein sai põhimängija staatuse ning teise väravani viis täpselt elluviidud plaan –, mis oli suisa ebatavaline. Ka Rootsi vastu oli selgelt näha hetke, mil mängu päästa ei olnud enam võimalik, mistõttu korrigeeriti suurema kaotuse vältimiseks kaitset. Ütlen, et selliste asjade nägemine – et treenerite otsuste tulemused on väljakul selgelt näha – ei ole liiga sage ja teeb alati heameelt.

Kolmandaks, tase. Meil ei ole täna meeskonna jagu rahvusvahelise tasemega jalgpallureid, mis on meie üks peamisi väljakutseid ja otseselt seotud koondise tulemustega. Aserbaidžaani vastu suutsime ennast kehtestada läbi võitlusvaimu ja tarkuse. Rootsi vastu jäi sellest väheks, aga oluline oli teadmine, et viimase piiri peal keskendudes suutsime esimesed 30 minutit hakkama saada. Rootsi on meist tasemelt selgelt tugevam ja ei ole selles mõttes Rahvuste Liiga C-tasandi võistkond. Ka Aserbaidžaani klass on meist pigem kõrgem, aga see vahe oli ja on ületatav, kui kasutame maksimaalselt ära oma tugevusi, milleks sellise vastasega mängides on eelkõige distsipliin ning võitlusvaim.

Väidan, et novembrikuine aken tuleb eelmisega täpselt samasugune – mitte midagi oluliselt muutunud ei ole ning Rahvuste Liiga C-tasandile püsimajäämiseks tuleb mängijatel anda endast kõik ning treeneritel olla sama õnneliku käega ja teha sama täpseid otsuseid. Jah, oktoobrist saab koondis endaga kaasa võtta teatava koguse täiendavat usku, aga oluline on ka mõista, et tulemuse tegemine nõuab samasugust pingutust.

Hinde panemist ei pea ma mõistlikuks ega vajalikuks."