Inglismaa jalgpallikriitik Norman Hubbard avalikustas iga-aastase halvimate ostude nimekirja. Halastust ei näidata üles kellegi vastu.

10. Abel Xavier, Portugal (Middlesbrough, tasuta)
Xavieri tulekut Riverside'i oodati kaua ja kui ta kohale jõudis ei saanud ta hakkama millegagi. Oma huvitava väljanägemisega jäi ta silma mitmetele fotograafidele, kahjuks aga keegi ei mäleta tema tegusid. Ta jõudis osaleda vaid neljas mängus enne kui ta sai dopingutestiga põrumise eest keelu. Tuleb vaid loota, et peatreener Steve McClaren sai oma veast aru ja selliseid mängijaid Premier League´i enam mängima ei tule.

9. Zvonimir Vukic, Serbia ja Montenegro (Portsmouth, avalikustamata summa)
Mõlemad Portsmouthi treenerid sellel hooajal (Alain Perrin, Harry Redknapp) on tõestanud, et suudavad üksteist trumbata vaid lollide ostudega. Isegi kui Vukic oli üks nendest, kes kindlustas Portsmouthi püsimajäämise kõrgliigasse, tunnistas Harry Redknapp, et Portsmouthis on 15 mängijat, kellel ta tulevikku ei näe. Kindlasti on Vukic üks neist. Eelmisel hooajal oli ta teinud küll suurepärase hooaja Belgradi Partizani eest, aga Perrini süsteemi 3-3-3-1 ta ei sobinud ja muutus peagi varumeheks. Siiski on ta üks neist ostudest, mida Portsmouth ei kiirusta müüma.

8. Per Kroldrup, Taani (Everton, 5 miljonit naela)
Tema kohta käib väide, et on hea suvistel turniiridel ja treeningutel, kuid kui läheb tõeliseks võistlemiseks siis temast asja ei ole. Taanlane Kroldrup tõesti avaldas muljet hooaja eelsetes turniirides, aga vigastused ja peatreener David Moyese otsus, et ta ei ole piisvalt agressiivne Premier League'i jaoks kinnitasid ta kiiresti varumeeste pingile. Peale kuut kuud Evertonis otsustas Moyes Kroldrupi kulude vähendamiseks 3 miljoni naela eest Itaaliasse tagasi müüa, tehes ruumi 34-aastasele Alan Stubbsile.

7. Diomansy Kamara, Senegal (West Bromwich, 1.5 miljonit naela)
Kui Nathan Ellington ja enne teda Robert Earnshaw olid tavalised nähtused pingil, siis Kamara alustas alati algkoosseisust kas ründajana või vasaku äärena. Ükskõik kus ta ka ei viibinud, tema aeglus tekitas probleeme. West Bromwichi jaoks tegi asja veel eriti keerukaks asjaolu, et senegalane tõestas end suutmatusega lüüa väravaid. Hooaja jooksul suutis ta lüüa mööda igalt poolt ja tema valusad eksimused Aston Villa ja Briminghami vastu võibolla maksid püsimajäämise. Kogu hooaja vältel suutis Kamara lüüa vaid ühe värava, tehes kaasa 26 mängus.

6. Walter Pandiani, Hispaania (Birmingham, 3 miljonit naela)
Nagu prantslane Christoph Dugarry, nii tuli ka tema laenulepingu alusel. Ja kui leping sõlmiti, ei suutnud ta korda saata midagi, lüües kuue kuu jooksul vaid kaks väravat, mis on selgelt vähe temasuguse ründaja kohta. Temas nähti Birminghami päästjat kuid lõpuks sai temast lihtsalt üks ebaõnnestunud ost. Kui kalliks ikkagi läks see ost Birminghami omanikule David Sullivanile?

5. Wilfred Bouma, Holland (Aston Villa, 3.5 miljonita naela)
Ta tuli siia, et hakata juhtima Villa niigi nõrka kaitseliini, kuid lõpuks tegi selle veelgi nõrgemaks. Ta lõpetas hooaja nagu enamus klubikaaslasi ärevuses, et see võis olla viimane hooaeg Villa eest. Tema debüüt Villa eest lõppes katastroofiga, kui jäädi 0:4 alla West Hamile. Kaotuses oli suur osa ka Boumal. Peagi sai temast varumees isegi kui Olof Mellberg, Martin Laursen ja Mark Delaney kõik vigastatud olid. Selle hooajaga vähenesid suuresti ka tema võimalused pääseda MM-ile sõitvasse meeskonda.

4. Jonathan Stead, Inglismaa (Sunderland, 1.8 miljonit naela)
Arvatavasti saab kõiki Mick McCarthy oste nimetada ebaõnnestunuks. Kuid temalt oodati siiski kõige rohkem, sest tal oli olnud küllaltki edukas hooaeg Blackburnis. Steadilt oodati väravaid, ta suutis aga 31 mänguga lüüa vaid 1 värava, mis on üks vähem kui hooaeg varem Blackburni eest. Värava Sunderlandi eest suutis ta lüüa oma 30-ndas mängus.

3. Shaun Wright-Phillips, Inglismaa (Chelsea, 21 miljonit naela)
Kui ta oli Manchester Citys, oli ta võimalik et parim parem poolkaitsja Premier League'is. Keskmiku võistkona eest mängides oli ta nende liider ja suutis meeskonna võidule viia nii mitmeski mängus. Chelsea'sse tulles aga taandus ta pingile nagu paljud teised enne teda. Mourinho maksis nooruki eest selgelt liiga suure summa ja pole vist arvatavasti tänaseni aru saanud tema väärtusest. Arvatavasti on ta segaduses, mis positsiooni mängija Wright-Phillips on, sest mängida on ta saanud igal pool mujal kui paremal äärel. Ta pole suutnud avada 37 mängus ka väravate arvet. Kui ta Chelseasse siirdus, nimetas John Terry teda vähemalt sama andekaks, kui on Rooney. Nüüd on aga mõlema MM kahtluse all, kuid erinevate põhjuste tõttu. Mourinho ise ütles, et Wright-Phillips pole tema arvates heas vormis, kuid kas ta seda tema meelest üldse olema hakkab?

2. Asier del Horno, Hispaania (Chelsea, 8 miljonit naela)
Järjekordne hea näide Mourinho arusaamisest rahast. Portos tõestas ta end sellega, et suutis viia võistkonna tippu ka minimaalseste ressurssidega. Asier del Horno, Premier League'i kalleim vasakkaitsja, on terve hooaja pingilt jälginud, kuidas William Gallas tema positsioonil mängib. Hispaanlase punast kaarti Meistrite Liiga mängus Barcelonaga on peetud üheks peamiseks kaotuse põhjuseks. Isegi Ronaldinho tunnistas peale mängu, et see muutis asja palju kergemaks. Del Horno tuli Stamford Bridge'ile, et võidelda koha eest Hispaania koondises. Nüüdseks on aga saanud tema suurimaks probleemiks klubi koha eest võitemine.

1. Albert Luque, Hispaania (Newcastle United, 9.5 miljonit naela)
Hispaanlasi on Newcastle'is käinud 15 miljoni naela eest. Alguses oli kaitsja Marcelino, kes suutis ennast vigastada kõikjal kuhu mängus tormas. Nüüd siis Luque, kellelt oodati Alan Sheareri ja Michael Oweni toetamist, mitte aga nooruki Charles N´Zogbiaga algkoosseisu koha eest võitlemist. Ei usu, et Newcastle'i fännid oleks olnud väga kurvad, kui Real Madrid oleks saanud oma tahtmise ja hispaanlane mängiks praegu seal. Luque on suutnud 14 Premier
League'i mängu jooksul lüüa vaid ühe värava ja seegi sündis Sunderlandi vastu, mängus, kus lõppes suure Alan Sheareri karjäär.