Norra pealinna Oslo klubis Valerenga IF palliv Eesti koondise keskkaitsja Raio Piiroja on hiljutisest vigastusest paranemas ning otsib taas mänguaega. Viimases liigakohtumises kümneks minutiks platsile pääsenud Piiroja tunnistab, et tahab endale järgmisteks kohtumisteks meeskonnas põhikoha kindlustada.

Raio, eilses mängus (pühapäeval, 24. augustil – toim.) Odd Grenlandi vastu said platsile alles teise poolaja lõpus. Miks?

Treener Kjetil Rekdal tahtis mulle anda puhkust, kuna arvas, et olen koondise mängust Poola vastu veel väsinud. Lisaks võis üheks põhjuseks olla treeningul saadud kerge vigastus, kuid isiklikult tundsin end küll mänguküpsena. 0-1 kaotusseisus platsile tulles usaldati mulle ründemängija koht, paraku löödi hoopis meile veel kaks vastuseta väravat. Üldiselt tuletas antud kohtumine mulle meelde viimast sõprusmängu, kuna esimene värav oli Poola poolt löödud kolli peegelpilt.

Viimasel ajal on esile kerkinud spekulatsioonid, et sind hoitakse meelega varumeeste pingil, et vältida agentide tähelepanu. Vastab see tõele?

No nii ja naa. Otseselt pole klubi juhtkond mulle sellist seletust andnud, kuid ei saa välistada ka sellist varianti. Üritan ikka ise treeningutel rohkem silma paista ning koha algrivistuses välja teenida.

Valerengal pole viimasel ajal läinud just kõige paremini – 18 mänguga on kogutud vaid 19 punkti. Samas eelmisel hooajal väljavõideldud Norra karikavõit on kindlustanud klubile koha UEFA karikasarjas. Mis on hetkel klubile tähtsam?

Eks treener üritab ikka eelkõige täita eesmärgi Norra liigas – koguda hooaja lõpuks 40 punkti. See kindlustaks eeldatavalt 5.-6. koha, kuid mänge on veel ikka pidada. Klubi kehv finantsolukord ei luba ka paremat pilti hetkel maalida. Äsja lahkunud ründajast Tobias Grahnist on jäänud alles tühi koht, siia klubisse on asendajaid raske leida.

Kas Kristen Viikmäest ei tunta puudust?

No ausalt öeldes, oldi ikka lollakad, et Kristen minema lasti. Kuigi talle heideti ette väravate puudust, oli Viikmäel enne Florasse lahkumist parem skoor ette näidata kui mõnel teisel.

Olete nüüd Marek Lemsaluga jäänud kahekesi eestlastest leegionärideks Norra kõrgliigasse. Suhtlete ka omavahel Norras?

Vahel saab ikka telefoni teel räägitud, sest kokku saada on suhteliselt võimatu. Mulle on lähemal tulla Eestisse, kui sõita Marekile külla. Kui Stockholm jääb Oslost 500 kilomeetri kaugusele, siis 600 kilomeetrit Norras sõita pole mõtet. Näeme seega suhteliselt harva, peatset koondise mängu Bulgaarias ma kollaste kaartide tõttu kaasa teha ei saa. Kavatsen jääda siia Oslosse treenima.

Järgmise mängu peab Valerenga juba kolmapäeval (27. augustil – toim.) Norra karikasarjas Skeidi vastu. Kas pääsed platsile?

100 %-liselt. Vähemalt treener on mulle nii lubanud. Skeidi näol on tegemist ka hoopis Norra esiliiga tabeli keskel asuva klubiga, mistõttu on mingil määral meil loosiga vedanud. Eelmises karikamängus oli vastaseks Lilleström, keda sai tänu penaltiõnnele seljatatud.

Oled sa nüüd piisavalt terve, et mängida edukalt hooaeg lõpuni?

Usun küll, jah. Eesmärgiks on pääseda järgmistes kohtumistes platsile, see on täiesti reaalne. Konkurents keskkaitsja kohale on küll tihe, kuid olen ikka sellest teisest vennast üle. Loodan treenerilt ausat suhtumist ning rohket mänguaja andmist.