Serbia kõrgseltskonda läinud Roosnupp avas liikumise tagamaid: esimese kõne tegi endine Levadia mees (0)
Tallinna FCI Levadia poolkaitsja Mark Oliver Roosnupp leidis endale uue koduklubi Serbia kõrgliigast. Miks just sealt? 25-aastase poolkaitsja endine tiimikaaslane Marko Putincanin helistas Kruševaci Napredakist ja siis hakkas lumepall juba veerema.
“Variante oli veel. Selliseid sajaprotsendilisi veel ei olnud, aga ilmselt oleks olnud ka muid variante," alustas Roosnupp Soccernet.ee-ga vesteldes. "Kuidas see Serbia tuli - sellest ma neid tagalugusid ei tea - aga Puta (Marko Putincanin – L. J.) helistas mulle ja ütles, et siit tuntakse huvi, et mis ma muidu arvan sellest. Andsin oma nõusoleku ja siis juba helistati mulle klubist, natuke suhtlesime ja saime need tingimused paika."
Endise koduklubiga oli lõppenud hooajal 200 Premium liiga kohtumise piiri ületanud poolkaitsja küll veel seotud, kuid peale jäi soov minna esimest korda piiri taha. "Mul oli Levadiaga kehtiv leping, aga mul oli sees punkt, et ma saan jaanuarikuus liikuda. Olin enda peas juba selle otsuse teinud, et ma tahan liikuda välismaale. Õnneks ka Levadia suhtus sellesse positiivselt ja me läksime sõpradena laiali. Paljudel mängijatel on olnud keerulised suhted Levadiaga, aga mul on ainult head sõnad selle kohta, kuidas see üleminek lõpuks toimus," kinnitas mängija.
Kui palju oli Serbiasse mineku taga Levadiast tuttavaid nägusid? "Ma suhtlesin paljude mängijatega, mis nad arvavad sellest klubist, linnast, ja mis-kas ja mida-kuidas. Kõik olid positiivsed ja ütlesid nii nagu asi on. Serblased on suhteliselt ausad, nad ei hakka keerutama. Kuna nende tagasiside oli positiivne, siis otsustasin, et kasutan selle võimaluse ära.
Ma sõitsin siia ilma mitte mingisuguse teadmiseta, mis mind ees ootab. Ma tulingi siia lepingut sõlmima ja siia klubisse mängijaks. Ma ei tulnud siia mingile trial’ile (tõlkes - testimisele) või ringi vaatama, et siis otsustame, kas me sobime üksteisele," selgitas Kruševaci 3. jaanuari öösel jõudnud Roosnupp.
Eestlase hinnangul on seni kulgenud kõik hästi. Küll käiakse koos söömas, siis aitavad uued tiimikaaslased värsket nägu teiste küsimustega. "Marko on mind väga palju aidanud kõige selle sisseelamisega ja mängijatega tutvustamisega, ja kõik teised on ka mind hästi vastu võtnud. Oleme iga õhtu käinud meeskonnakaaslastega väljas söömas või peale trenni kohvi joomas," on uus mängija kambas sees.
"Ma arvan, et see on ülioluline, et see sissesulamine oleks võimalikult kiire ja valutu, et sind omaks võetakse. Selles suhtes on serblased väga sõbralik rahvas, nad kõik tahavad mind aidata. Üks meeskonnakaaslane organiseeris mulle mingisuguse SIM-kaardi, üks organiseeris mingid korteri vaatamised ja nii edasi."
Ka uus linn – Belgradist kahe tunni kaugusel olev Kruševac - on Roosnupule juba meeldima hakanud. "Mulle meeldib - elu käib, inimesi on palju tänavatel. Siin on palju kohvikuid ja restorane, kus saab aega veeta, pargid. Linn ise on selline natuke väsinud, pilvelõhkujaid pole, Tallinnaga võrrelda ei saa," kõlas eestlase tagasihoidlik iseloomustus.
Liigahooaeg läheb Napredaki jaoks edasi 4. veebruaril, kui külla sõidab hõbedakohal olev Belgradi Partizan. Justnimelt see Partizan, kes sai üle-eelmisel hooajal kahel korral kokku Tallinna FC Floraga ning serblastele jäi 2:0 võit ning 0:1 kaotus. Roosnupu koduklubi on käimasoleval hooajal pidanud vastu võtma 0:1 kaotuse, sama seisuga lõpetati matš liidri Crvena zvezda vastu.
"Liiga peaks olema hästi ühtlane. Siin on kaks suurt, kes omavahel neid karikaid tavaliselt jagavad, aga see üldine tase peaks olema hästi kõrge. Esimene mäng veebruaris on kohe Partizaniga ja mehed juba poolhirmutades räägivad, milline see mäng olema saab," sõnas Roosnupp. "Meil on 25-30 mängijat, kes ongi kõik sama väga hea tasemega mängijad. See konkurents ja meeskonna ühtlane tase on nii kõrge lihtsalt, seda on näha olnud juba esimestes trennides."
Mida hooaja teises pooles püüdma minnakse? "Kuna siin läheb liiga pooleks - ülemised mängivad omavahel meistritiitli nimel ja alumised välja kukkumise nimel - siis tahaks meeskonnaga kindlasti sinna ülemisse poolde saada. Praegu olema kümnendad, aga need vahed on seal väga väiksed, eelviimasest kuni selle kaheksanda kohani," käis Roosnupp välja, kes lisas, et ise proovib samal ajal püüda võimalikult palju mänguminuteid.
See, millisel positsioonil, pole veel kindlaks saanud. "Ma arvan, et see loksub paika. Praegu on olnud sellised sissejuhatavad aeroobsed trennid. Oleme küll jalkatrenne ka teinud, aga see on kõik selline füüsilise vormi taastamine, jõusaalitrennid ja asjad. Kuna mul endal eelistusi pole, siis arvan, et treeneril on ka lihtne kasutada mind seal, kus ta seda efektiivsemaks peab," usub eestlane.
Kogu saaga ainus miinus koorub välja siis, kui jutt läheb rahvuskoondisele. Ka Roosnupp pidanuks Sinisärkidega Portugali sõitma, kuid peale jäi uus koduklubi. "Iga Eesti mängija tahab olla koondise juures, aga see on igapäevatöö, mida me siin teeme. Praegusel hetkel oli tähtis siin meeskonnaga alustada koos preseason’it (tõlkes - hooaja ettevalmistust), saada siin allkirjad alla lepingule. Kuna neil on hooaeg praegu poole peal ja veebruaris läheb edasi ning mina tulin siia kui uus mängija, siis on hästi tähtis kohe meeskonda sisse sulanduda, kohe olla võimeline meeskonda aidata.
Muidugi on kahju, et ma ei saa olla koondisega, aga loodetavasti neid võimalusi tuleb veel, kui on juba tähtsamad mängud," loodab seni kümme A-koondise kohtumist kirja saanud Roosnupp.
