Millised on Eesti ja Rwanda jalgpalli senised kokkupuutepunktid? Õigupoolest ongi neid üks ja tema nimi on Jaanus Reitel.

Reitel töötas 2020. aastal just Rwandas, kus juhendas kõrgliigas mänginud klubi Heroes FC. Enda sõnul on tal Rwandast tervikuna positiivsed mälestused. "Igapäevane elu meeldis mulle seal väga! Valge inimesena tundsin end seal suhteliselt turvaliselt," meenutab Reitel. "Hästi puhas riik – näiteks kilekotid on seal täiesti keelatud. Ükskõik kus väljas sõin, mitte kordagi ei tekkinud kõhuga probleeme, selles mõttes on kõik väga korras."

Eelmise hooaja lõpuni Tartu Welcot tüürinud Reitel viitab Rwanda puhul ka Aafrika vutti saatvale stereotüübile: mängud on lahtised ja füüsilised, kuid mitte liialt taktikalised.

"Aga juba siis oli igal sammul tunda, et asjad arenevad. Tippklubide organiseeritus oli juba toona väga hea ja ka väiksemad klubid liikusid selles osas järjest paremaks. Loomulikult ei saa seda võrrelda päris Aafrika tippriikidega – seda näitavad ka tulemused, et Aafrika tippudega neid päris kõrvutada siiski ei saa."

FIFA edetabelis on Eesti ja Rwanda kõrvuti, 128. ja 129. kohal. Reitel usub, et Eesti võiks ideaalse koosseisu juures siiski olla tasemelt Rwandast pisut üle. "Tundsin toona, et Eesti ja Rwanda kõrgliiga tase on suhteliselt võrdne. Eestis on jalgpall kindlasti palju taktikalisem ja mõtestatum, aga Aafrikas on heas mõttes talenti nii palju, et nad suudavad ikka sammu pidada. Mõned mehed on füüsiliselt tohutult võimekad ja ka tehniliselt osavad – isegi džunglis on mõnel tüübil esimene puude nii hea, et polegi midagi teha. Tänavajalgpallis tuleb treeningutunde kõvasti! Noorte tase on ebaühtlasem, teadmisi ja taktikat on neil kindlasti vähem," toob Reitel välja.

"FIFA edetabel on niikuinii natuke nii ja naa – meie mängime tavaliselt teiste Euroopa meeskondadega, nemad teiste Aafrika meeskondadega. Eks mäng palliplatsil näitab lõpuks juba visuaalselt ära, kumb võistkond on domineerivam, kumb mängib tehnilisemalt ja taktikalisemalt. Selles mõttes oleks seda mängu kindlasti huvitav vaadata," räägib Reitel. "Nende mängijad ei jõua nii palju Euroopa klubidesse – nad sihivad pigem Põhja-Aafrikat ja Araabiat. Selles mõttes arvan, et Eesti tugevaim koosseis võiks hetkel koondise tasemel natuke parem olla."

Ilma mõttes on Eesti kehvas seisus ilmselt kõigi võimalike vastaste vastu – märtsi lõpp on napilt ekvaatorist lõuna pool asuvas Rwandas soe, kusjuures välistada ei saa ka väga vihmast ilma. Reede õhtuks, kui mängime Keeniaga, lubab umbes 20 soojakraadi ja vihma, aga kohalikud teavad rääkida, et vihmaperioodil ei tasu ilmateadet usaldada, sest loodus toimetab ikka omasoodu. 

"Magada on seal väga mõnus – ööseks langeb temperatuur 16–17 kraadi peale, aga päeval on sooja 30 kraadi kandis," muljetab Reitel. "Kui mina seal olin, siis oli suurem vihmane periood aprillis, aga see võib ka märtsi lõpus tulla. Ja seal on juba nii, et kui sajab, siis lausa kallab, taevaluugid on ikka pärani lahti!"

Keenia koondislased kinnitavad Euroopas kanda

Reedel kohtub Eesti koondis Keeniaga. Keenia jalgpalliliit on olnud sel sajandil üks FIFA suuremaid murelapsi: rahvusvaheline jalgpalliliit on nende liikmelisuse FIFA-s koguni kolmel korral (2004, 2006, 2022) poliitilise sekkumise tõttu peatanud. Kaugelt vaadates paistab eriti jabur kõige värskem juhtum: 2021. aasta novembris otsustas Keenia valitsus sealse jalgpalliliidu sootuks laiali saata, kuna alaliidu juhatust süüdistati raha valesti kasutamises. FIFA heitis nad seetõttu jalgpalliperest ajutiselt välja 2022. aasta veebruaris ning võttis tagasi alles üheksa kuud hiljem, kui uus spordiminister vana jalgpalliliidu taastas.

Vaid mõni aasta varem oli Keenia koondis jõudnud 15-aastase vaheaja järel Aafrika Rahvaste Karika finaalturniirile, kus küll tugevas alagrupis Alžeeriale ja Senegalile alla jäädi, kuid Tansaaniast jagu saadi. Kontinendi meistrivõistluste finaalturniiril on mängitud kokku kuuel korral (1972, 1988, 1990, 1992, 2004, 2019), kuid iga kord on alagruppi pidama jäädud. Järgmisel suvel võõrustatakse turniiri koos Tansaania ja Ugandaga ise.

Suur osa meeskonnast mängib koduses liigas või teistes Aafrika riikides, kuid omajagu pallureid leiab ka Euroopa klubidest. Ründaja Job Ochieng tegi jaanuaris debüüdi Real Sociedadi esindusmeeskonnas, samamoodi ründajana toimetav Ryan Ogam osteti äsja Austria kõrgliigasse ning kaks meest puhuvad karjäärile hoogu sisse isegi Soome liigas. Puudujatest võib välja tuua samuti Soome-kogemusega kaitsja Collins Sichenje, kes siirdus äsja 2,2 miljoni euro eest Inglismaa esiliigaklubisse Charlton, samuti Poznani Lechi poolkaitsja Timothy Ouma. Küll on kohal kogenud ründaja Michael Olunga, kes on 64 koondisemänguga löönud 32 väravat. 

Kõige kõrgema lennuga Keenia jalgpallur on olnud tippajal Tottenham Hotspuris pallinud poolkaitsja Victor Wanyama, kes on küll veel 34-aastane, paistab aga olevat profikarjääri lõpetanud.

Reitel: sõitke loodust nautima ja mägigorilladele külla!

Rwandasse reisib Eestist kaasa ka koondise fänne. Reitel soovitab neil julgelt kauges riigis ringi uudistada.

"Looduslikult on see väga kaunis ja väga mägine riik. Kui keegi sinna kaasa sõidab, siis väga soovitan näiteks mägigorillade safarit. Teed on seal heas seisukorras ja liiklus talutav, nii et võib auto rentida ja maanteid pidi linnast välja sõita. Vaated on lummavad!

Suuremate vihmasadude korral võivad mudalaviinid küll mägiteid kinni panna, aga muus osas soovitan seal ringi sõita ja pealinnast väljaspool ka seda "päris" Aafrikat kogeda. Ja Rwanda on selline riik, kus ei pea muretsema, et ega mind keegi röövida ei kavatse, kas ma ikka võin nüüd siin sööma minna või midagi teha. Selle koha pealt on kõik väga okei!"