Alan Shearer, Adam Lallana, Peter Crouch, Gareth Bale, Sadio Mane – mis neid mängumehi seob? Loomulikult värvika ajalooga jalgpalliklubi Southampton, kelle ridadest on sirgunud mitmeid maailmatasemel mängumehi.

21. novembril täitub 132 aastat klubi asutamisest. Lõuna-Inglismaa meeskonna tegevusele pani aluse St. Mary kiriku noorte Inglise meeste ühing (inglise k. England Young Men's Association - M. R.). Nii kandiski praegune Southampton algselt St. Mary's Y.M.A. nimetust, millest sai umbes kolm aastat hiljem St. Mary's FC.

1894. aastal hakkasid Pühakud (klubi hüüdnimi kuni praeguseni, mis tuleneb St Mary kiriku liikmetest - M. R.) mängima Inglismaa Lõuna liigat (inglise k. Southern League - M. R.) ja sellest muutus taas klubi nimi - Southampton St. Mary's. Kaks hooaega hiljem võideti kohalikud meistrivõistlused ning muudeti taas nime, tänaseni mängitakse juba Southampton FC nime all.

1920. aastal, pärast Esimest maailmasõda, liituti Inglismaa liigasüsteemiga, kus alustati tugevuselt kolmandalt liigatasemelt. Järgmisel hooajal jõuti juba aste kõrgemale, kuhu jäädi pidama 31 aastaks. 1966. aastal saavutati Ted Batesi, kelle mälestuseks on püstitaud praeguse staadioni ette tema pronkskuju, juhendamisel suur edu ning hakati pallima esimeses divisjonis, toonases kõrgliigas.

Kaheksa aastat püsis Southampton Football League'i kõrgeimal liigatasemel. Seitsmes koht hooajast 1968/1969 jäi nende parimaks saavutuseks, enne kui tuli leppida relegatsiooniga. Nimelt toodi 1974. aastal sisse ka tänapäeval tuntud süsteem, kus viimased kolm klubi langevad aste madalamasse liigasse ning Southampton oli üks õnnetutest. Koos nendega langes toona ka Manchester United.

Sissejuhatus üleminekurekordite püstitamisele

Tõusud ja mõõnad Football League'i erinevate tasemete vahel päädisid 1978. aasta triumfiga, kui võideti teine divisjon ning oldi taaskord kõige tugevamate meeskondade seas. Toonase peatreeneri Lawrie McMeney käe all palkas klubi 1980. aastal Euroopa Aasta Mängija tiitliga pärjatud inglasest ründaja Kevin Keegani. Oma teisel Southamptoni-aastal, enne kui ta siirdus Newcastle Unitedisse, aitas Keegan klubil püsida kaks kuud liigatabelis esimesel kohal. Paraku sai mees hooaja teisel poolel seljavigastuse ning lõpetati seitsmendana. Tšempioniks krooniti kokkuvõttes Liverpool.

Southampton jätkas sellest valusast kogemusest hoolimata arengut ning koos Peter Shiltoni, Nick Holmesi, David Armstrongi, Steve Morani ja Danny Wallace'iga teeniti neli hooaega hiljem oma ajaloo kõrgeim, teine koht. Kolm punkti jäi lahutama meistrist, kelleks oli jällegi Liverpool. 

Järgmise hooaja lõpus lahkus McMeney Southamptoni eesotsast, keda asendas järgmised kuus aastat Chris Nicholl. Uue peatreeneri Ian Branfooti juhendamisel mängis end pildile ründav poolkaitsja Matthew Le Tissier, kes valiti 1990. aastal Inglise liiga aasta noormängijaks ja sai kaheksa mängu kirja ka rahvuskoondises.

Le Tissieri kõrval oli Southamptonil ka teine staarmängija valikus olemas - kõigest 17-aastane Alan Shearer sai 1988. aastal Arsenali vastu kirja kübaratriki. Ta tõusis kaks hooaega hiljem klubi põhimeheks, kuid 1992. aastal ootas inglast ees juba järgmine väljakutse - Blackburn Rovers.

Shearer lahkus Southamptonist kolme miljoni naela eest, mis tähistas Inglismaa üleminekute rekordit. Vaid neli aastat hiljem purustati aga maailmarekord, kui Newcastle United tõi Sheareri oma ridadesse 15 miljoni naelaga, kus mees lõi kümne hooajaga 303 mängus 148 väravat.

Premier League'i teke ja seiklused Championshipis

Pärast Sheareri lahkumist Blackburni toimus Inglismaa jalgpallis pöördeline hetk, kui loodi Premier League, mida tänapäeva jalgpallisõbrad tunnevad Inglismaa kõrgliiga nime all. Selle prestiižse liiga asutajate seas oli Southampton koos 21 teise klubiga.

Pühakud seisid järgmised kümme aastat silmitsi Premier League'ist väljakukkumisega. Hooaeg 1995/1996 oli neile üks pingelisemaid, madalamat liigat välditi tänu paremale väravate vahele Manchester City ees. Krahh tabas neid siiski 2005. aastal, kuid jäädi Premier League'is viimaseks. Hooaeg 2005/2006 algas esmalt peatreeneri Harry Redknappi lahkumisega Pourtsmouthi, kuid sellest hoolimata lõpetati George Burley juhtimisel Inglismaa tugevuselt teine liiga ehk Championship 12. kohaga.

Aasta hiljem asus klubi tegemisi koordineerima üks meeskonna suurimaid osanikke Michael Wilde. Rekordilised kuus miljonit naela kulutati mängijateturul ning oma ridadesse toodi Poola mängumehed Grzegorz Rasiak ja Marek Saganowski. Algas ka praeguseks ühe Suurbritannia säravaima mängija tähelend, kui 17-aastaselt tegi vasakkaitsja positsioonil debüüdi Gareth Bale. Southampton saavutas kokkuvõttes kuuenda koha, kuid play-offis tunnistati Derby County paremust.

Positiivsete emotsioonide saatel lõppenud hooaeg võttis suvel teistsuguse pöörde, kui Southampton sattus finantsraskustesse. Wilde eemaldus klubist ja tema ameti võttis järgmiseks viieks kuuks üle Leon Crouch. Peatreener Burley arvates tulnuks Bale ja ründaja Kenwyne Jones maha müüa, et keerulises olukorras toime tulla. Uue hooaja keskel lahkus mees hoopis Šotimaa koondise etteotsa ning Southamptonit asus juhendama Nigel Pearson, kes oma esimesel hooajal tüüril olles päästis napilt meeskonna langemisest veel aste madalamasse seltskonda.

Southampton vaevles aga kriisis edasi. Bale oli Tottenham Hotspuriga liitunud, Jones läks Sunderlandi, lahkusid ka mitmed teised vähemtuntud mängijad. 2009. aastal oli selge, et Southampton hakkab mängima tugevuselt kolmandas liigas ehk League One'is ning lisaks määrati neile hooaja alguseks kümnepunktiline karistus. Sama aasta mais läks olukord vägagi absurdseks, kui klubi inimestele ei suudetud palkasid maksta ning paluti, et nad töötaksid oma heast tahtest.

Uus ja edukas tagasitulek

Klubi läkski administratsiooni kätte, mis tähendas, et Southampton ei suutnud enda personaliga tagada jätkusuutlikkust. Sellest hoolimata hoiatati neid, et Southampton läheb pankrotti, kui ei suudeta leida inimest, kes klubi ära ostaks.

2009. aasta juunis toimuski oodatud tehing, kui Saksamaal sündinud Šveitsi ärimees Markus Liebherr omandas enamuse Southamptoni meeskonnast. Liebherr kaasas oma tegevusse Itaalia ärimehe Nicola Cortese'i. Uute omanike otsusel lasti toonane peatreener Mark Wotte lahti ja teatepulga võttis üle Alan Pardew. Augustis tehti ka esimene suurem ost, kui Bristol Roversist palgati ründeliini Rickie Lambert 1,2 miljoni euro eest.

Aasta hiljem Liebherr suri, kuid klubi tulevik oli oskuslikult ette planeeritud. 19 päeva hiljem lahkus küll Pardew, kuid uueks peatreeneriks sai Nigel Adkins. Tema käe all tõusti tagasi Championshipi, kui lõpetati League One teisel kohal Brighton & Hove Albioni järel.

Algaval hooajal pani Southampton kõik vastased enda ees värisema. Olles küll tulevikutähe Alex-Oxlade Chamberlaini 15 miljoni euroga Arsenali müünud, tehti esimest korda viimase 75 aasta jooksul oma parim hooaja algus, kui võideti koduväljakul 13 kohtumist järjest. Reading oli neist siiski sammu võrra ees, kuid Premier League'i koht tagati ning viimast mängu tuli St. Maryle vaatama rekordit tähistav 32 363 inimest. Lambertist sai liiga suurim väravakütt 27 tabamusega ja ta valiti Championshipi aasta mängijaks.

Tark majandamine on garanteerinud kõrgliigakoha

Adkinsi juhtimisel asus Southampton tegema ettevalmistusi 2012/2013 Premier Legaue'i hooajaks. Kulutati ligi 45 miljonit uutele mängijatele, kelle seas näiteks Gaston Ramirez, Jay Rodriguez, Emmanuel Mayuka ja Nathaniel Clyne. Oma kasvandikest tõusis põhimeeskonda Luke Shaw. Küllaltki ootamatult asendati Adkins Mauricio Pochettinoga ja hooaeg lõpetati 14. kohal.

Argentiinlasest peatreeneri soovil kulutused jätkusid. AS Romast toodi Daniel Osvaldo, Glasgow Celticust Victor Wanyama ning Lyoni Olimpique'ist Dejan Lovren. Nii tõusid kahe hooajaga kulutused 85 miljoni euro lähedale, samas kui suurim müük oli Jason Puncheoni minek Crystal Palace'isse kõigest 2,2 miljoni euroga. Väljaminekud tasusid end ära ja kaheksas koht Premier League'is oli tõsiasi.

Pochettino töö avaldas muljet Tottenhamile ning Southampton oli sunnitud taas peatreenerit vahetama. Ronald Koeman võttis ohjad enda kätte ning võib öelda, et algas teistsugune üleminekupoliitika, kus rõhk on kasumil, kuid samas ei jäeta talente ostmata.

Dusan Tadic, Sadio Mane, Graziano Pelle, Fraser Forster, Shane Long, Ryan Bertrand olid järgmised näited uutest tulijatest ja kulutused jäid 100 miljoni euro juurde. Märkimisväärne osa oli siiski müügis ja paljuski seetõttu oldi sunnitud just oste tegema. Liverpool palkas umbes 65 miljoni euro eest Lovreni, Adama Lallana ja Rickie Lamberti. Manchester United käis välja uskumatuna tunduvad 38 miljonit 19-aastase Luke Shaw' eest. Lisaks müüdi 20 miljoni euroga Calum Chambers Arsenali. Kokkuvõttes teeniti suurusjärgus 30 miljonit eurot kasumit.

Järgneval kahel aastal müüdi mängijaid 130 miljoni eest ja enne 2017/2018 algavat hooaega on kasum juba kaheksa miljonit - Jay Rodriguez liikus West Bromwich Albioni 14 miljoni ja kuue miljoni euro eest saabus Lech Poznanist asemele Jan Bednarek.

Miks on Liverpool suurim klient? 

Varem või hiljem lahkub Southamptonist keskkaitsja Virgil van Dijk. Hollandlane toodi Celticust vaid 16 miljoni euro eest, kuid nüüd tahetakse tema üleminekust teenida kuuldavasti 50-60 miljonit. Kuna mängija soovib ka ise end nimekamas klubis proovile panna, siis on selge, et vähemalt 40 miljonit tema eest kasseeritakse.

Kuhu Van Dijk siirdub? Inglise meedia teatel Liverpooli, kuid see pole enam üllatus, sest eriti viimastel aastatel on oldud Southamptoni püsiklient. Lallana, Lambert, Mane, Clyne, Lovren ja aastate eest Peter Crouch - kõik on enne Liverpooli särgi kandmist pallinud St. Maryl.

Palju spekuleeritakse, miks Liverpool "kiusab" Southamptonit. Levivad arvamused, et kahe klubi omanikud näevad soodsat koostööd. Samas peetakse põhjuseks ka Liverpooli suurt ajalugu oma legendaarsete mängijatega nagu Steven Gerrard, Jamie Carragher, Kenny Dalglish ja paljud teised, kelle särginumbrit ihkaksid paljud Liverpoolis mängides kanda. Tõde on pigem aga hoopis juhusel ning ühel päeval võib see tava lõppeda. Siin tuuakse paralleel Newcastle Unitediga, kus mõned aastad tagasi inglasest kaitsja Steven Taylor ütles, et õpib prantsuse keelt, sest klubi on keskendunud Prantsusmaa mängijate palkamisele ja treeningutel on nii klubikaaslastega lihtsam suhelda.

Kuidas Southampton ikkagi Premier League'i tugev keskmik on?

Oleks igati mõistetav, kui sadu miljoneid mängijate müügist teeninud klubi langeb ühel hetkel madalamasse liigasse, sest ei suudeta enam võrdväärseid asendusi leida. Ometi on olukord vastupidine ja seejuures teenitakse veel suurt kasumit. 

22-aastane Southamptoni vasakkaitsja Sam McQueen on Sky Sportsile öelnud, et klubi edukus on paljuski seotud mängijate vahelisel suhtlusel ja heal läbisaamisel, kus vanemad mängijad on julgustanud nooremaid.

Teine noormängja Harrison Reed sõnas, et klubi eripära ja stabiilne heal tasemel noormängijate olemasolu peitub valikuvõimalustel - kui mängija ei saavuta oma soovitud eesmärki, siis seistakse selle eest, et oleks võimalik areneda, mitte loobuda jalgpallist. "Siinne akadeemia pole selleks, et teha sinust hea mängija, vaid soovitakse, et sinust saaks ka hea inimene. Sa õpid samuti palju keha ja toitumise kohta, mis on väga oluline tulevikku silmas pidades," ütles Reed.

Siiski tunnistas ta, et parimaks saamisel nimel peab olema loomulikult konkurents ja kõik vajalikku läbilööki ei saavuta. "Suurim muutus 14 ja 18 vanuseaasta vahel on pinge tekkimine, et näidata end parimast küljest. See on periood, kui mitmed mängijad kipuvad läbi põlema. Küsimus on selles, kuidas tuled pingega toime."

Tasakaalukas üleminekupoliitika, edukas noorteakadeemia ja Markus Liebherri poolt laotud põhi on Southamptonile kindlustanud positsiooni, kus Premier League'ist välja langemine praeguses olukorras pole kuigi tõsiseltvõetav väljavaade. Klubi pole ajaloo jooksul kuigi suuri tiitleid võitnud, aga neilt on läbi käinud mängijaid, kes täidavad või on täitnud olulist rolli maailma tippmeeskondades. Southamptonis on eelkõige saavutatud stabiilsus nii võõrmängijate ja inglaste näol ning see annab neile võimaluse pigem areneda, kui karta madalamasse liigasse langemist.

Näiteid Southamptoniga seotud üleminekutest: