Rääkisin umbes neli aastat tagasi, kui Pärnu linnameeskond verise ninaga meistrisarjas kaotuselt kaotusele marssis, oma sõbra ja legendaarse Pärnu jalgpallikehastuse Mart Paumäega, et tegelikult oleks Pärnu jalgpallile parim, kui kolm-neli võistkonda oleksid esiliigas.

• Pärnu derbi ootel!

Pärnu oli nõukogude ajal ja taasiseseisvumise algul üks tugevamaid jalgpalli taimelavasid. Hetkel on stabiilselt koondises pärnakatest ainult Sergei Zenjov. Rasmus Peetson on koondise piirimail. U21s on ainult üks kunagi Pärnus jalgpalluriteed alustanud pallur. Tallinn marsib tugevama sisekonkurentsi tõttu kiirel sammul teiste keskuste eest ära.

Sisemine konkurents klubide vahel teeb jalgpallielu põnevaks nii tegijatele kui ka väljaspoolt vaatajale ja see arendab mitut moodi. Esiteks tekib võitmise mentaliteet ja kultuur. See pehmo ja tõtt rääkides rumal jutt, et võitmine pole tähtis, mida lastejalgpallis juurutatakse, ununeb õnneks kohalikes derbides. See mentaliteet kinnitub ja kui andekas pärnakas kohalikes derbides karastatult pealinna ja välismaale suundub, on ta harjunud võitlema iga sentimeetri eest platsil ning lööb koondises ja välismaa klubides läbi.

Mida võiks Pärnus jalgpallihuvi positiivset fooni ära kasutades lähitulevikus teha:

1. Publikuhuvi tõstmine jalgpalli vastu. Teame et 1980ndatel olid rekordpublikud "kalakal" 2000 pealtvaataja kanti ja 1000 suhteliselt tavaline number. Kui suudetaks paari aastaga sihipärase derbiõhkonna loomiseks tööd teha, siis arvan, et 1000 oleks isegi realistlik saavutada. Lisaks piletitulule oleks see kohalikele sponsoritele atraktiivne. Siinkohal oleks strateegiliselt tähtis meediaga koostöös tark PR-plaan välja mõelda. Soovitaks lausa PJK-l, Pärnu Vaprusel ja Vändra Vaprusel koos poksimatši promo stiilis pressikonverntse ning meelega terava, väljakutsuva ja intriigi tekitava õhkonna loomist.

Tähtis on, et iga meeskond kannaks mingit identiteeti, millega mingi grupp inimesi kohalikest võiks samastuda! Näiteks Vaprus - innovatiivne, värske, nooruslik. Vändra Vaprus nagu nende eestvedaja Ranet Lepik - tehnikakunnid ja tark jalgpall. PJK - vanakooli vennad, võitmisele pühendunud, hea ninanaga talendikütid. Olge loovad - mõelge, kes te olete ja väljendage seda kõigega, mis teete!

2. Majanduslik aspekt - mitte ainult kulude kokkuhoid ja piletid, vaid jalgpalli pidev silma all hoidmine tagab laiemapinnalise kogukonna toetuse.

3. Jalgpallur kui amet võiks olla tõsiselt võetav variant ja selle mõtte juurutamine ühiskonda on juba alanud ning klubid teeksid targasti, kui aegsasti end kohaliku kutseharidussüsteemi rahastusvõimalustesse sisse sööma hakkaksid. Pikas perspektiivis tulevad ka konkurentsis karastunud talendid esile, keda oleks tark oskuslikult promoda ja rahaks teha.

4. Klubid peavad arendama oma struktuuri, treenerite professionaalsust ja treeningtingimusi, et meelitada parimaid talente Pärnumaalt ja ka mujalt oma klubisse. Minu soovitus oleks Pärnumaa klubidel mõelda endast kui Lääne-Eesti talendimagnetitest, kes toodavad talente müügiks. Selleks oleks oleks mõistlik teha tihedat koostööd EJL-iga - kohalik jalgpalliakadeemia.

5. Taristu osas soovitaks ehitada koostöös linna ja EJL-iga sooja pidav ainult jalgpallile mõeldud hall, kus on kaks täisväljakut. See tagaks nädala sees piisava treeningstabiilsuse ja iga vaba moment võiks korraldada ühe-kahe-päevaseid noorteturniire, mis oleks väga hea rahateenimise võimalus klubidele. Publiku jaoks on kokku-lahti käiv 2000 pealtvaataja liugtribüün, mis oleks varakevadel ja sügishooajal tähtis, et publikut mängudele saada. Soe hall saaks nii mõnegi talendi liikuma mujalt kui Haapsalust Pärnusse.

Selliselt võiks loota, et seitsme kuni kümne aasta pärast oleks kaks-kolm Pärnumaa klubi meistrisarjas võitlemas medalite peale.