Värskelt ametist lahkunud Eesti koondise senine peatreener Martin Reim ütles tänasel pressikonverentsil, et ta loodab positiivsele tõukele, mille treenerivahetus koondisele anda võib.

"Kõige kurvem on see, et kohtun teiega siin täna. Need kohtumised ja pressikonverentsid on olnud lõbusad. Hea meel, et olete olnud nii järjekindlad. Eriti enne mänge. See on see, mis nüüd katkeb," alustas Reim.

Mis tagasiastumiseni viis? "Täpselt seesama, mida ütlesin peale mängu Saksamaal. Kui jalgpalliliidu juhatus arvab või need, kes otsustavad, või ma ise treenerina tunnen, et see on Eesti jalgpallile parem variant, olen valmis tagasi astuma. Väga palju mõtlesime, mis variandid on, plussid-miinused. Kuna nägime, et surve ja vastusseis on nii suureks läinud ja hetkeolukorda vaagides saime otsusele, et meeskonnale ja mängijatele on parem, kui astume tagasi ja nad saavad puhta lehega minna uutele mängudele.

Septembri esimene mäng on meeskonnale kindlasti väga oluline. Treenerivahetus annab üldiselt vähemalt esialgse tõuke, mis võib esimesele mängule positiivse pitseri jätta. Selle peale loodame."

Ta lisas, et surve, millest oli juttu, ei olnud juhatuselt. "Ma räägin ka ajakirjanikest. Väljastpoolt oli väga palju seda. Ka üldsuselt. Ükskõik, kuidas mängisid. Kui võitsid, oli vastane kehv, kui kaotasid, tehti maatasa. See on peatreeneri amet. Mingi hetk on õige kõrvale astuda ja see tunne meil praegu tekkis, et see variant on parim."

Ei saa olla treener, kui ei usu, et suudad üle lati astuda

Eilsel pressikonverentsil ütles Aivar Pohlak, et meeskonna seis oli juba enne Põhja-Iirimaa mängu murettekitav. Millest oli jutt? "Tavaliselt ei räägi me seda, mis toimub mänguväliselt. Need on võistkonna enda asjad, head või halvad, millega tuleb hakkama saada. Kindlasti ei olnud võistkond sportlikult kõige paremas toonuses. Väga palju oli ebakindlust ja meil oli hea võimalus ka oma treeningute juures võõrustada PRO-litsentsi kursuse treenerereid, kellega sai palju mõtteid vahetatud. Sealtpoolt tuli küsimusi, kas tõesti selline olukord. Oli keeruline ja väga pingeline esimeseks mänguks valmistumine. Mäng tuli isegi meile üllatavalt hästi välja, kuigi kaotasime jälle. Oli märke, et peame kõvasti-kõvasti ennast ületama."

Reim tõdes, et kogu tema perioodi jooksul ei olnud tal ühtegi rahulikku mängu. "Ühest küljest ei saa olla jalgpallikoondise peatreener, kui sa ei usu, et suudad iga kord üle lati astuda. Üle 30 mängu oli ja ma ei mäleta ühtegi, kus oleks rahulikult läinud. Iga kord oli vaja mingid takistused ületada. Kas julm võidukohustus või vaja õnnestumist vastase ülemängimiseks," rääkis Reim.

"Loomulikult iga kaotuse puhul mõtled, kas oleksid saanud midagi teistmoodi teha. Kas miski oleks võinud olla seisule parem? Lähtume alati sellest, mis oleks tol hetkel kõige parem, nii mängija kui taktika koha pealt, et neid mänge võita. Seal ma ei ütleks, et üks või teine asi süüdi oli. Terve koondis oli süüdi: nii treenerid kui mängijad. Kas meie ei tee piisavalt konkreetset plaani või ei suuda mängijad oma tasemele või mänguoskustele sõltuvalt seda ellu viia.

Mõned mängud olid väga valusad. Kasvõi seesama Balti turniiri mäng Läti vastu. Suurte tiimide vastu saadud suured kaotused - kui on halb päev ja kõik pole parimas toonuses, siis see on suht realistlik. Kui ei ole märgatavalt mängijate üldine tase tõusmas, siis realistina hinnates võib seda juhtuda ka tulevikus."

Mängijad peavad kõikjal endast maksimumi andma

Endine peatreener ütles, et ta ei ole nõus selle kriitikaga, et mängijad ei pingutanud Saksamaa vastu: "Olen nõus, et väljast võis tunduda Saksa mäng selline, et miks ei võidelnud. Aga kui ei jõua situatsioonigi, siis sa ei jõuagi võidelda. Kui oled positsioonist kaugel või vastane on hea, siis ei jõuagi."

Samas tõdes ta, et tööd tuleb siiski mängijatel ka endal teha. "Nende mängijate olukord on ka see, et eks nad peavad mitte ainult mängus, aga ka mujal endast maksimumi välja käima. Ka koduklubis, et seal põhis olla ja inidividuaalselt, et oma puudujääke likvideerida. Selles osas on kindlasti käia pikk töö."

Kui üldsuses on hinnanguid, et koondis vajab motiveerivama loomuga uut treenerit, siis Reim ei arvanud, et see külg tema nõrgim oli. "Tagantjärgi mõeldes, siis kolm aastat ainult motiveerimisega tegelesimegi. Igast videoid näitasime isegi, millest lõpuks küll loobusime, sest see ei toonud enam tulemust. Motiveerida ei saa kunagi liiga palju. Kui treener tuleb ja tegeleb ainult sellega ja jätab jalgpallilisi asju tegemata, siis ma ei ole nii naiivne, et ainult selle pealt suuri tegusid teha.

Kui mängijad tulevad Premier League'ist ja Bundesligast, siis on olemas töö motivaatori jaoks - paned väga head pusletükid kokku. Kui räägime Saksamaast, kuidas nende käike kinni panna, siis ainult motivatsiooniga seda ei tee. Seal on vaja tegeleda taktika ja liikumistega. Ainult motivatsioonist ei piisa."

Treener on lepingut sõlmides valmis vallandamiseks

Reim oli Eesti koondise peatreener veidi üle 1000 päeva. "Päris hea number. See on treeneri keskmine eluiga ametipostil. Olgu klubi või koondis," ütles ta.

"See oli [Indrek] Zelinski või keegi, kes ütles hästi, et kui treener lepingule alla kirjutab, kirjutab ta alla ka lahkumisavaldusele, ainult kuupäev jääb lahtiseks. Alati tuleb see hetk ikkagi ootamatult ja järsku. Jõudsin olla piisavalt kaua, et tunda kõike - nii rõõmu kui kurbust mängudest. 1000 päeva pole saanud Eesti koondise mänge vaadata istudes, äkki nüüd saab."

Kui Tarmo Rüütli ütles lahkudes, et järgmiseks peatreeneriks võiks saada Martin Reim, siis kes Reimi arvates võiks uus peatreener olla? "Tarmo Rüütli," vastas ta.