Oktoobris Gambiasse siirdunud Vjatšeslav Zahovaikot (41) ootasid seal ees täiesti uus kultuuriruum ja erinevad katsumused. Tema tüüritud Real de Banjuli hooaeg kulges üles-alla ja pinget püsis viimase mängu lõpuni, aga kokkuvõttes tabel ei valeta - Eesti mees saavutas kohe esimesel katsel peatreenerina välismaal meistritiitli!

Viis aastat Paide Linnameeskonda juhendanud ning selle perioodi jooksul Eesti Premium liigas ühe hõbe- ja ühe pronksmedali teeninud Zahovaiko siirdus lõppenud hooaja eel Paide partnerklubisse Real Banjul. Ta möönis, et algul olid Aafrikas Gambias paljud asjad väga harjumatud.

"Esiteks kliima - see pole siit sinna minnes sugugi lihtne, sellega toimetulek oli minu jaoks paras katsumus. Ja kultuuriruum on meiega võrreldes midagi muud. See on väga pikk jutt, sealset elulaadi ei olegi võimalik siin praegu lühidalt edastada. See hõlmab kõike. Liiklust, uskumatuid autoteid, mis tegelikult ei ole autoteed... See kõik oli päris pull vaatepilt, millega alguses oli suhteliselt keeruline toime tulla. Aga aja jooksul kohanesin üsna kiiresti," rääkis Zahovaiko Soccernet.ee-le.

Oktoobris osales Zahovaiko uueks hooajaks meeskonna komplekteerimises. "Alles oli tuumik, millele hakkasime muskleid juurde kasvatama. Enamjaolt langes meie fookus noortele mängijatele. Praktiliselt kõikidel noortel oli tänavajalgpalli taust - täpselt nii nagu tänaval jalkat mängitakse, sellise tehnikaga nad ka olid. Sellel on kindlasti suured plussid, aga ka mõningad tehnilised puudujäägid. Täna saame öelda, et tegime koos teiste treeneritega õiged valikud," sõnas loo kangelane.

"Väga suur osa nendest noortest mängis Gambia kõrgliigas esmakordselt, varem ei mänginud nad mitte kuskil. Nad tulid piltlikult öeldes - naljaga pooleks - kuskilt džunglist, nurga tagant ja hakkasid kohe kõrgliigas Real de Banjuli eest mängima! Nii et nende poiste üle on mul väga hea meel."

Kuna mängijate taustaks oli Gambia tänava- või rannajalgpall, mis on üles ehitatud individuaalsele meisterlikkusele, siis oli Zahovaikol vaja õpetada mängijad tegutsema ühtse tiimina. "Pean tunnistama, et see oli kõige raskem väljakutse, aga aja jooksul läksid asjad ülesmäge," lausus endine Eesti koondise ründaja. "Ise eeldasin, et see protsess võiks olla kiirem, kuid vähemasti oli progress olemas ja jätkus tõusvas joones."

Real Banjuli treeneritetiim oli Zahovaiko sõnul suurearvuline: igapäevaselt töötas võistkonnaga 8-10 treenerit. "Õppisime üksteist tundma ja pidin päris palju ka nende järgi kohanema. Kasvasime üheskoos selliseks tiimiks, nagu me lõpus olime. Paraku on nende võimalused jalgpalli õppida puudulikud, suurel määral jäid asjad ikkagi teadmiste taha. Esimesed kolm-neli kuud oli see kõik hästi vaevaline, aga hiljem hakkas staff juba järjest rohkem tempos püsima ja tegi tublit tööd."

Gambia liigas raske väravat lüüa

Gambia kõrgliigas mängiti 30 vooru. Kümne vooru järel hoidis Real Banjul liidrikohta. Seejärel võideti aga viiest mängust ainult üks, mistõttu täpselt poole hooaja ehk ühe ringi järel paikneti kolmandal positsioonil.

"Pärast esimest ringi ei klappinud mängupilt ja tulemus omavahel kuidagi. Väärisime enamat, aga meil puudus hea realiseerimine. Tegime ka oma värava juures üsna palju tobedaid ja naljakaid asju. Loomulikult see lisas pinget, et me ei suutnud võistkonnana vormistada mänge tulemusteks, milleks olid eeldused olemas. Nii et ühel hetkel langesime isegi viiendaks. Aga nagu ikka, tuleb uskuda ja tööd edasi teha," kommenteeris Zahovaiko.

Viiendalt tabelirealt pääses Real Banjul kiiresti, kuid liider Abuko Falcons jäi veel neli vooru enne hooaja lõppu viie punkti kaugusele. Siis kaotas aga Falcons kolm kohtumist järjest.

"Ma ei saa jätta mainimata, et spordis mängib olulist osa ka õnn. Lõpufaasis oli õnn meie poolel, kuna tabeliliider järjest kaotas, meie läksime oma stabiilse mänguga ette. Hooaeg oligi hästi huvitav, nagu Ameerika mäed, üles-alla ja igatepidi, aga lõpuks leidsime hea distsipliini ja küpsusastme," rääkis Zahovaiko.

Et tulla esmakordselt pärast 2014. aastat Gambia meistriks, vajas liidriks kerkinud Real Banjul viimases voorus linnarivaal WAA vastu vähemalt viiki, eeldusel et Falcons oma vastase alistab (ja Falcons alistaski Steve Biko 4:2). Võit olnuks muidugi kindlam, aga libe 0:0 viigiseis jäi lõpuni püsima.

Zahovaiko tõdes, et tunnetas viimase kohtumise eel meeskonnas ärevust: "Mängijate kehakeel reetis, et olime vaat et isegi hirmul. Sest kõik said aru, mis on kaalul - olime heale tulemusele nii lähedal, aga kaotuse korral olnuks kõik läbi. Meie eesmärk oli tegelikult mäng võita, aga võistkond ise juhtis mängu selliselt, et võttis natuke ettevaatlikumalt. Kahjuks esimesel poolajal me väga palju momente ei loonud ja teisel poolajal muutus meie mäng lõpuvile lähenemise tõttu veelgi ettevaatlikumaks. Päeva lõpuks oli olukord selline, et mõlemat võistkonda tegelikult viik rahuldas. Vastane meid kõrgelt ei pressinud ja oli võtnud ka hästi ettevaatliku hoiaku, vajus madalale ja kaitses kompaktselt oma väravaesist. Sellistes mängudes piisab ühest väikesest eksimusest, nii et mängijate hoiak oli arusaadav.

Aga kokkuvõttes vääris meie võistkond tiitlit kindlasti, sest pingutasime treeningväljakul kõvasti ja poisid näitasid väga suurt tahtejõudu, et üle pika aja Gambia meistriks tulla. Oli stabiilseid momente, oli ebastabiilseid momente, päris palju erinevaid katsumusi, millega pidime toime tulema. Olen võistkonna üle väga uhke."

Made in Paide, a king in Banjul 🇪🇪🤝🇬🇲🤍❤️🏅👑.

Join us in applauding our Estonian coach, Vjatšeslav Zahovaiko (Slava) for a job well done as he led the City Boys end their long awaited 13th GFF Divsion One title.

Aitäh, Slava 🥰👏🏽!

📸 @subliminaal_ #RDB #Slava #champion pic.twitter.com/pY9E1bvzyE — Real De Banjul FC (@RealDeBanjulFC) June 25, 2023

Skoorid näitavad, et Gambia kõrgliiga on väga ühtlane. Real Banjuli 30 mängust kümme jäi viiki, kõik kuus kaotust olid minimaalsed ning ka enamik võitudest (9/14) olid üheväravalised.

"Juba enne Gambiasse minekut torkas statistilist poolt vaadates silma see eripära, et liigas on hästi palju viike. Tänavu kogesin seda ka mina - nii meie kui ka teised mängisid palju viiki. Liiga on hästi ettearvamatu, kõik mängud on tasavägised, pole vahet, kas mängivad tipud või alumised, alati on kõva võitlus. Omapärane on see, et suureskoorilisi mängulõppe praktiliselt ei olegi. Raske on väravat lüüa, silma torkab väga kõrge kaitsekvaliteet kõikide mängijate ja võistkondade poolt. Nad oskavad väga hästi kaitsta, nii et värava löömine selles liigas on paras kunst," selgitas Zahovaiko.

Mängud ilma joomata 36-37 soojakraadiga

Kumb on aga tugevam, kas Eesti või Gambia kõrgliiga? Sellele küsimusele Zahovaiko vastata ei osanud: "Seda ei ole võimalik niimoodi sõnadega võrrelda. Tuleks teha mingi sõpruskohtumine, siis saaksime teada. Aga mõlemad on kindlasti korralikud liigad. Gambia liigas on hästi palju särtsakaid ja talendikaid mängijaid, kes on võimelised tegema väga ilusaid asju."

Gambia noorte taset näitab tõsiasi, et riigi U20 koondis pääses sel aastal Aafrika meistrivõistluste finaali (seal kaotas naaber Senegalile 0:2) ning võitis U20 maailmameistrivõistlustel Lõuna-Korea, Prantsusmaa ja Hondurase ees alagrupi. MM-i kaheksandikfinaalis kaotas Gambia 0:1 hilisemale turniiri võitjale Uruguayle.

Mais ja juunis peetud MM-finaalturniiril mängis Gambia eest ka kaks Zahovaiko hoolealust Real Banjulist: Salifu Colley ja Muhammed Jobe.

Real Banjuli ja Paide Linnameeskonna koostöö on olnud tihe, kuid Zahovaiko enda sõnul ise mängijate üleminekuid nende klubide vahel ei mõjuta: "Need on klubide omavahelised teemad. Aga kahtlemata on Real de Banjulis hetkel hästi huvitavaid noori, keda ma kindlasti soovitaksin Paidel enda ridadesse võtta."

Gambia palavuse tõttu algasid Eesti treeneri päevad Lääne-Aafrikas väga varasel kellaajal. "Temperatuur võis kerkida juba hommikul kell pool kümme 34-35 kraadini. Usu mind, see ei ole lihtne kliima, kus toime tulla! Seepärast algasid meie treeningud varahommikul kell 8.15, see oli veel viimane mõistlik kellaaeg. Et 8.15 alustada, pidime varakult ärkama, nii et minu ärkamisaeg oli praktiliselt igal hommikul kell 5.40. See oli minu jaoks ka äärmiselt omapärane kogemus, millega ma polnud kunagi varem kokku puutunud," meenutas Zahovaiko.

Küsimusele, kuidas Gambias kellaaegade, aga ka palgamaksmiste kokkulepetest kinni peeti, vastas treener, et kõik kokkulepped täideti ja mingeid probleeme sealt otsida ei tasu.

Probleeme valmistas aga ramadaan ehk islamiusku inimeste püha kuu, mis kestis tänavu 22. märtsist 20. aprillini. Ramadaani ajal ei tohi moslemid päikesetõusust kuni loojanguni süüa ega juua.

"Mängud algasid sel perioodil kell neli, kui väljas oli 36-37 kraadi. Vaesed mängijad, kes pidid väljaku peal jooksma ja võitlema! Ma ei kujuta ette, kustkohast nad selle energia leidsid, mul endal oli väljaku ääres varjus niivõrd raske ilma tõttu seda kõike vaadata. Nad olid ju söömata ja joomata. See oli väga keeruline aeg. Mul oli kogemus Paide ajast, kui üksikud moslemid pidasid ramadaani, aga seekord oli mul võistkonnas ainult üks kristlane ja kõik ülejäänud moslemid, kes võtsid ramadaanist maksimumi. Meile treeneritena oli väljakutse, et kuidas koormusi ja asju doseerida, nii et keegi viga ei saaks. Aga saime kenasti hakkama. Kuid see aeg oli väga, väga raske."

Avatud kõikidele ettepanekutele

Kõik hooaja raskused said lõplikult ja õnnelikult läbi läinud laupäeval, kui Real de Banjulist sai 13-kordne Gambia meister.

"Tiitlipidustused olid väga koloriitsed, oli kõvasti tantsu, tralli ja laulu. Oli ka autode ja busside rongkäik, kust mindi klubi ekspresidendi juurde. Gambia kultuuris väga hinnatakse ja austatakse vanemaid inimesi. Ja esimene inimene, keda õnnitlema mindi, oligi ekspresident, kes on juba nii soliidses vanuses, et on nõrk ja rohkem voodis, aga talle see visiit väga meeldis. Siis läksime õnnitlesime ühte inimest veel. Ja sellega tegelikult pidu lõppeski," kirjeldas Zahovaiko tiitli tähistamist.

Rongkäigu kohta täpsustas ta: "Minu käsutuses olnud autos oli ka palju inimesi, osad olid pooleldi autost väljas, kõik see tundus ohtlik, aga sõidukiirused olid nii väikesed, et tegelikult oli kõik kontrolli all."

Zahovaiko saab nüüd lisada 2003. aastast pärineva Tallinna Flora mängijana võidetud Eesti meistritiitli kõrvale 20 aastat hiljem Gambia meistritiitli.

"Kindlasti olen selle saavutuse üle õnnelik - esimene aasta treenerina välismaal ja kohe esimene õnnestunud aasta. Aga ma ei teinud seda üksinda, mul olid väga head abilised, suur toetus juhtkonna poolt ning loomulikult tegid suure ja raske töö ära ikkagi mängijad. See on loomulikult eriline moment, aga homme on uus päev - nagu ikka jalgpallis - ja siis keegi enam ei räägi sellest. Keegi ei garanteeri sulle mingisuguseid hüvesid, vaid sa pead end sportlase või treenerina tõestama iga päev," nentis Zahovaiko.

Travel mercy, Slava 🤗🙏🏼

After delivering the 13th league title, Slava heads home to Estonia to start his deserved holiday.

The Champions’ President, William Abraham and 1st Vice President, Pa Yusufa Samba are with Slava as he checks-in at the Banjul International Airport. pic.twitter.com/t0CxWdtTJa — Real De Banjul FC (@RealDeBanjulFC) June 25, 2023

Esmaspäeval jõudis Zahovaiko koju Eestisse. Mis saab edasi? "See oli antud hetkel üheaastane projekt, mis sai läbi. Kõik on õnnelikud ja hetkel on puhkus. Alles jõudsin koju ja tahaksin natukeseks aja maha võtta, sest olin üheksa kuud kodust eemal ja koduigatsus on suur. Soovin hetkel mõneks päevaks maha rahuneda ja nautida aega pereliikmetega."

Seega, treener ei oska veel öelda, kas läheb Real de Banjuli juurde tagasi või mitte. "See küsimus on veel lahtine, aga ma olen kõikidele ettepanekutele avatud. Olen valmis kõik huvitavad projektid ära kuulama."