Johan Cruyff või Cruijff (õige nimega Hendrik Johannes Cruijff) sündis 25. aprillil 1947. aastal Amsterdamis. Tema karjääri alguses oli oluline roll koristajast emal, kes palus Ajaxi noortetreeneritel kaasata oma 12-aastane poeg klubi treeningutega.
Profiks sai Cruyff 17-aastaselt ning kohe esimeses kohtumises Ajaxi eest lõi ta värava. Kaks aastat hiljem debüteeris Cruyff Hollandi koondises Ungari vastu ning selles kohtumises lõi ta lisaminuteil 2:2 viigivärava. Cruyffi karjääri algus kattus Hollandi suurima treenerigeeniuse Rinus Michelsi karjääri kõrghetkedega.
Michels võttis kasutusele mängujoonise, mis sai tuntuks totaalse jalgpallina. Totaalse jalgpalli saladus peitus selles, et kogu meeskond koosnes võrdselt mitmekülgsete oskustega mängijatest ning vajadusel suutsid kõik mehed mängida väljakul igat positsiooni, mis võimaldas pidevalt asetustega varieerida. Johan Cruyffist sai Michelsi joonise keskpunkt. Kohtumise alguses asus ta nr. 10 koha peal, kuid mängu arenedes liikus ta pidevalt äärtele, mis ajasid lootusetult sassi vastaste kaitsejoonise.
Cruyff oli võimas, väga hea kehakontrolli, tehnika ja kiirusega mängija. Samuti oli ta õnnistatud suurepärase väljakunägemisega. Ainsaks miinuseks oli Cruyffil liialt keev temperament, mis põhjustas eemaldamise tema teises koondisemängus Tehhoslovakkia vastu, millele järgnes koondisest eemaldamine aastaks ajaks.
Ajaxis möödus Cruyffi karjääri üks edukamaid perioode. Juba 1968. aastal jõuti Euroopa karika finaali, kuid seal kaotati AC Milanile. 1971. aastal mängiti taas Euroopa karika finaalis ning seekord võidukalt, kui alistati Panathinaikos 2:0. Cruyff oli vaieldamatult meeskonna parim mängija ning valiti samal aastal ka Euroopa aasta jalgpalluriks.
Järgneval kahel hooajal jätkus Ajaxi võidukäik, kui esmalt alistati Inter ning seejärel Juventus. Cruyff oli mõlemas võidus meeskonna hing, lüües Interi vastu kaks väravat ning tekitades 1:0 võidumängus Juventuse vastu Torino klubi kaitseliinis korduvalt paanikat. Hooajal 1971/72 oli Cruyff nii Hollandi liiga kui ka Euroopa karikasarja parim väravakütt.
1973. aastal valiti Cruyff teistkordselt Euroopa aasta jalgpalluriks, kuid hooaja lõpus müüdi Cruyff ligi miljoni naela eest Barcelonasse. Cruyff juhtis ka Kataloonia suurklubi tiitliteni ning juba esimesel hooajal võideti La Liga, võitude seas oli ka suurepärane 5:0 Real Madridi vastu.
1974. aastal jõudis Holland esimest korda pärast 1938. aastat MM-finaalturniirile. Esimene kohtumine mängiti Uruguai vastu ning uruguailased üritasid igal võimalusel Cruyffi füüsiliselt töödelda ning temalt mängutuju röövida. See ei õnnestunud ning kohtumine lõppes Hollandi kindla 2:0 võiduga.
Järgmistes alagrupimängudes viigistati Rootsiga 0:0 ning alistati 4:1 Bulgaaria. Ka teises faasis mängiti alagruppides ning seal alistusid hollandlastele Saksa DV, Argentiina ja Brasiilia. Enne finaalkohtumist oli Hollandi vastu löödud 1 värav ning nad ise olid vastaste väravasse toimetanud 14 palli.
Finaal toimus Müncheni Olümpiastaadionil. Fännid ootasid suurt vastasseisu - Beckenbauer vs Cruyff. Hollandi loovale ja ründavale mängustiilile astusid vastu kaalutlevad ja distsiplineeritud sakslased. Cruyffi oli personaalselt katma pandud Berti Vogts, kuid juba esimesel minutil jäi Vogts kaitses hätta.
Holland sooritas 15 täpset söötu ning seejärel spurtis Cruyff Vogtsist mööda ning kukutati karistusalas Hoenessi poolt. Hollandlaste kasuks määrati penalti ning tulpidemaa koondis pääses 1:0 juhtima, enne kui sakslased üldse mängus palli puutuda said. Hollandlastel ei õnnestunud siiski kohtumist võita. Vogts suutis edaspidi Cruyffiga hakkama saada ning Gerd Mülleri võiduvärav andis tiitlivõidu sakslastele.
Cruyff aitas Hollandi ka järgmisele MM-finaalturniirile, kuid loobus enne finaalturniiri jalgpallist. Cruyff ei põhjendanud oma loobumist ning kogu Holland üritas teda ümber veenda, kuid asjatult. Holland jõudis küll ka temata finaali, kuid taas kaotati seal korraldajamaale, kelleks sedakorda oli Argentiina. Cruyffi saldoks jäi 33 väravat 48-s maavõistluskohtumises.
1979. aastal siirdus Cruyff mängima USA jalgpalliliigasse Los Angeles Aztecsi meeskonda. Ka USA-s ei leidunud Cruyffile vastast ning ta valiti taas aasta mängijaks. Järgmisel hooajal mängis Cruyff juba Washingtonis, et seejärel pöörduda tagasi Euroopasse. Lühikese aja veetis Cruyff Levante klubis ning seejärel naasis ta Ajaxisse, kus võitis kaks aastat järjest Hollandi meistritiitli.
1984. aastal tegi Cruyff järjekordse okeeriva otsuse, kui siirdus mängima Ajaxi rivaali Rotterdami Feyenoordi ridadesse. Feyenoord jõudis Cruyffi juhtimisel kohe liiga- ja karikavõiduni. Seejärel lõpetas Cruyff oma mängijakarjääri lõplikult. 752-s ametlikus kohtumises lõi Cruyff 425 väravat ja võitis 3 korda Euroopa aasta jalgpalluri aunimetuse.
Mängijakarjääri lõppedes asus ta treeneritoolile ning seda oma vana klubi Ajaxi eesotsas. 1987. aastal juhtis Cruyff taas Ajaxi Euroopa karikani ning seejärel asus ta Barcelona etteotsa. Cruyffil kulus 2 hooaega, et viia Barcelona tippu. Vahemikus 1991-94 võitis Barcelona 4 Hispaania meistritiilit ning 1992. aastal võideti esimene Euroopa Meistrite Karikas, kui finaalis alistati 1:0 Sampdoria.
Barcelona aastatel oli Cruyff sunnitud üle elama ka südameoperatsiooni, milleni viis tema harjumus treeneripingil alati sigaretti imeda. Pärast operatsiooni jättis Cruyff suitsetamise maha ning tegeles selle asemel pulgakommide imemisega.
Cruyffi suhted Barcelonaga läksid 1994. aastal halvemaks, kui esmalt pidas hollandlane salajasi läbirääkimisi treenimaks MM-il Hollandi koondist. Järgneval hooajal alistuti Copa Del Rey sarjas koduväljakul teises divisjonis mänginud Real Betisile ning järgmises mängus ka Atletico Madridile. Kunagi varem polnud Cruyffi juhendatud Barcelona kodustaadionil kaotanud kahte kohtumist järjest.
Lisaks tekitas paksu verd ka Johan Cruyffi otsus värvata klubisse oma poeg Jordi ning hakata talle maksma 1,25 miljoni naelast aastapalka. 1996. aastal lõppes Barca bosside kannatus ja Cruyff vahetati Bobby Robsoni vastu välja.
Tänapäeval on Cruyff taas Barcelona juures tagasi, olles klubi presidendi nõuandja. Cruyff on aktiivne ühiskonnategelane, tegeledes aktiivselt noorteakadeemiate loomisega ning toetades suitsetamise vastast liikumist.