Nõmme Kalju president, äsja Euroopa Klubide Liidu (ECA) juhatusse valitud Kuno Tehva rääkis Soccernet.ee-le oma uuest rollist, senistest tegemistest ECA-s ning teemadest, millega liit lähitulevikus silmitsi seisab. 

24 liikmest 13 said perioodiks 2019-2023 koha ECA juhatuses valimiste teel ning just nende valitute sekka kuulunud Tehva tunnistas, et teatav üllatus see oli. "Arvestades seda, millise staatusega inimesed ja klubid valituks osutusid ja kui keeruline protsess see reaalsuses on, siis võib öelda küll, et tuli üllatusena. Sellist lõpptulemust ette näha on pea võimatu, ükskõik kui aktiivne või edukas sa isiklikus plaanis organisatsioonis oled."

Juhatuse valimiste protsessi kirjeldades sõnas Tehva, et töö sinna saamiseks on pikaajaline. "Nende valimiste puhul valitakse inimest, mitte staatust, ja valijateks on Euroopa erinevad jalgpalliklubid. See tähendab, et iga kandidaat teeb oma tööd pikema aja jooksul ja arendab oma suhtlusvõrgustikku täpselt nii nagu ta seda õigeks peab."

Tehva jätkas: "Alati on mitmeid kandidaate ja paljud neist on proovinud juba aastaid juhatusse valituks osutuda. Aeg-ajalt loobutakse oma kandidatuurist, kui tuntakse, et neil ei ole piisavalt toetust. Enamasti osutuvad valituks need, kes suudavad teiste klubidega luua hea kontakti ning kirjeldada selgelt seda, millised on nende eesmärgid juhatuses. Juhatuse struktuur näeb ette, et väiksematel riikidel on vähem kohti kui suurematel ja see teeb juhatusse pääsemise väga raskeks. Kokku kuulub ECA süsteemi 246 Euroopa jalgpalliklubi ning liikmeks pääsevad ainult iga riigi parimad."

Lisaks oli Tehva üks nendest 16 ECA juhatuse esindajast, kes valiti UEFA klubivõistluste komiteesse. "Kui ECA juhatus on pigem strateegiline üksus, siis UEFA klubivõistluste komitee on kõigi UEFA-ga seotud võistluste otsustamisprotsessis peamine organ, mis tegeleb just sisuliste asjadega," võrdles Tehva. "See hõlmab nii regulatsioone, litsentseerimist, levi, turniiride finaalide korraldamisele kandideerimist ja muud sellist. Komitee keskendub peamiselt tehnilisele tööle ja konkreetsetele ettepanekutele. Nagu varasemalt öeldud, on ka seal igal liikmel üks hääl ja sellel on suur kaal."

"Juhtivatest jalgpalliklubidest on saamas meediaettevõtted"

ECA-s on Tehva olnud aktiivne juba mitu aastat. 2017. aastal alustas ta tegutsemist töörühmas, mis tegeles turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnaga. 

Tehva sõnul on tema tegevus ECA-s olnud laiapõhjaline. "Olen osalenud regulaarselt erinevatel Euroopa regiooni koosolekutel, kus arutatakse jalgpalli tulevikustrateegiaid ning lõpetasin hiljuti kaks aastat kestnud ja kõrgelt hinnatud ECA CMP kooliprogrammi (ECA klubijuhtimise programm). Lisaks ECA-le oli CMP üheks kaasläbiviijaks Stockholmi Ülikool ja mõistagi keskendus õppekava jalgpalli erinevatele tahkudele."

Oma töö tagamaid avades tõdes Tehva, et maailma juhtivatest jalgpalliklubidest on saamas meediaettevõtted ning sellega on tegelenud ka Napoli presidendi Aurelio De Laurentiisi juhitud töögrupp. "Jalgpallimaastik meie ümber on muutumas ja sellest tulenevalt on palju väljakutseid, millega ECA turundus- ja kommunikatsiooni töörühm tegeleb. Suured muudatused on toimumas meediamaastikul, jõuliselt tuleb peale e-sport, toimub klubide polariseerumine, muutuvad võistlussarjade formaadid, jalgpall võidab järjest rohkem populaarsust uutel turgudel ja nii edasi," lausus Tehva.

Töörühma mõju on Tehva arvates olnud laialdane. "Näiteks ühe initsiatiivi tulemusel suureneb tõenäoliselt lähitulevikus klubide sponsorväljund Meistrite Liiga mängusärgil. Nimelt oleme UEFA-le teinud ettepaneku ühe sponsorlogo lisamiseks mängusärgi varukale. Laual olnud teemadest võiks esile tuua ka e-jalgpalli ehk e-spordi, mis on meie kaasabil tuult tiibadesse saanud või Meistrite liiga teleõigustega seonduvad küsimused Hiinas."

Väljakutsete-rohke lähitulevik

Väljakutseid seisab ECA-l lähiaastatel palju ees. "Näiteks üleminekutesüsteem, üha suurenevad palganõuded, agentide vahendustasud, klubide majanduslik ebastabiilsus ja tarbimiskultuuri kommertslikud muudatused on pidevalt laual olevad teemad," rääkis Tehva. "Olulisteks majakateks ja meiesuguste riikide jalgpalli tulevikku määravateks teemadeks on turniiride tulevik ehk formaat ja reeglid, ja kasvatajaklubide kaitsemehhanismid. See tähendab, et praeguseks on maailm keskendunud viie suurima liiga vajadustele ja ülejäänud proovivad nendega kuidagi sammu pidada.

See kõik peab saama lahenduse läbi eurosarjade uue formaadi. Lisaks peab paranema süsteem, kus iga riik ja klubi, kes mängijat kasvatab, saab selle töö eest ausalt tasutud ja saab selle tasu investeerida oma taristusse. Vastasel juhul liigub kogu võim mängijate ja agentide kätte ning suurimaks mureks väikestele riikidele ja klubidele saab olema ellujäämine."

Nii töörühmas tehtule tagasi vaadates kui ECA juhatuse tegutsemisprotsessi kommenteerides hindas Tehva, et tema tegevuse mõju ECA-s on Eesti jalgpallile kasulik. "Minu eesmärk on teha tööd selle nimel, et parandada kogu jalgpallisüsteemi nii Eesti kui Euroopa jalgpalli jaoks. Olen pääsenud ECA juhatusse väga huvitaval ajal, sest järgmiste aastate jooksul tehakse võistlussarjade reformimise kaudu Euroopa jalgpallis äärmiselt tähtsaid otsuseid. Mõistagi avaldavad need otsused positiivset mõju ka Eesti jalgpallile ning mul on suur au olla nende otsuste langetamise juures.

Minu kuulumine ECA juhatusse, töörühmadesse ja UEFA klubivõistluste komiteesse annab suurepärase võimaluse Eesti jalgpalli arendamiseks kõikidel tasanditel. Juba praeguseks on vastu võetud esimesed muudatused Euroopa klubivõistluste formaadis, mis rakenduvad 2021. aastast ja sellega kaasnevad otsused, mis puudutavad solidaarsusmehhanisme ning avaldavad nii otsest kui kaudset mõju kõikidele Eesti klubidele," rääkis Tehva. "Suureks väärtuseks on ka loodavad kontaktid, teadmised ning oskusteave, mille saan oma tööst ECA-s kaasa võtta ja mõistagi on see kõik Eesti jalgpallile kasulik."

Eurosarjade reformiidee on Eestile kasulik

Just Euroopa klubisarjade reform ongi teema, millega ECA on viimastel aastatel üldsuses enim kõneainet teeninud. Räägitud on koguni Euroopa superliigast, ECA ja Torino Juventuse presidendi Andrea Agnelli initsiatiivil on aga tõsisemalt päevakorras idee piiratud liikmelisusega Meistrite liigast, kus 32 meeskonnast oleks 24-l tagatud alagrupiturniirile pääs ka järgnevaks hooajaks. Meistrite liiga ja Euroopa liiga vahel hakkaks aga toimuma tõusmise ja langemise süsteem.

Meistrite liiga alagrupiturniiril on ECA soovinud neljaliikmeliste gruppide asendamist kaheksaliikmelistega, mis peaks suurendama tippklubide omavaheliste mängude arvu ja seega ka tulusid. Samuti on 2021. aastast alustamas uus võistlussari, mille mitteametlikuks nimeks on Euroopa liiga 2.

Uudne visioon Meistrite liigast ei ole meeltmööda olnud näiteks Hollandi ja Belgia liigale, ega ka mitte sellele jõuliselt vastu olevale Premier League'ile. Tehva hinnangul on plaanitavad muutused aga Eesti-sugustele väikeriikidele head ja kasulikud.

"Kõik keskmiste ja väikeste riikide klubid on tegelikkuses reformi suurimad pooldajad," sõnas Tehva. "Meistrite liiga reformi ettepanek on kõike muud kui suletud võistlus. Nii Meistrite liiga kui Euroopa liiga on avatud kõikidele riikidele ja samuti säilivad kohad turniirile läbi liigavõidu. Enamus klubide põhiliseks sooviks on olnud rohkem mänge Euroopa tasandil ja just seda uus formaat neile ka pakub. Lähitulevikus on kindlasti oluline, et Eesti klubide reiting Euroopas tõuseks, sest vastasel juhul võib see hakata meid sarjade süsteemis negatiivselt mõjutama."

HJK esindaja näitas head eeskuju

Kuigi ECA juhatusest moodustavad lõviosa Euroopa suurklubide juhid, siis enda mõju sõltub siiski aktiivsusest.

"Igal liikmel on üks hääl ning minu senine kogemus näitab, et kõikide arvamused kuulatakse ära. Sellegipoolest koosneb juhatus peamiselt suurklubidest nagu Juventus, Barcelona, Real Madrid ja nii edasi. Mõju sõltub sinu enda aktiivsusest, persoonist ja sellest, kui heade ettepanekutega sa suudad välja tulla. Näiteks HJK esindaja suutis 2021-2024 Euroopa klubijalgpalli formaati sisse viia mitmeid tähtsaid muudatusi ja see näitab, et kõik on võimalik."

 Tehva tõdes, et paljudes küsimustes on erinevate suurustega Euroopa klubidel õnneks sama nägemus. "Samas on ka murekohti, mis varieeruvad vastavalt riigile ja klubi suurusele. ECA üheks põhimõtteks on kaitsta kõikide jalgpalliklubide huve, otsides tasakaalu erinevate vajaduste vahel. Juhatus koosneb tõelistest professionaalidest ning töötades jalgpalli kõikide tasandite huvides, töötame ka Eesti jalgpalli huvides."