Viimastel kuudel on üha jõulisemalt esile kerkinud jutud Euroopa tippklubide soovist luua divisjonisüsteemil põhinev Euroopa superliiga. See on põhjustanud arvestatavaid vastumeetmeid Belgia ning Hollandi vutiringkondades.

Nimelt pidasid portaal vi.nl andmetel Eindhovenis PSV kodustaadionil salajase koosoleku Ajaxi, PSV, Feyenoordi, AZ Alkmaari, Vitesse, Utrechti, Club Brügge, Liege'i Standardi, Anderlechti, Genki ning Hollandi ja Belgia jalgpalliliitude esindajad. Agendas oli ühise jalgpalliliiga, BeNeLiga loomine.

Loomulikult on projekt endiselt alles algfaasis ning koosoleku eesmärk oli ettevalmistavat laadi, kus sooviti kaardistada olukord ja arutleda, kas ühisliiga võiks olla tehtav ning milline võiks välja näha ühisliiga poliitiliste ja majanduslike mõjude uuring.

Säärased koosolekud on üheks vastumeetmeks UEFA ning Euroopa tippklubide viimaste aastate retoorikale ja reaalsetele tegudele. Nii Ajax kui PSV reageerisid tuliselt 2017. aastal, mil tulid avalikuks uued regulatsioonid, mis mõjuvad ajaperioodil 2018-2021 korraliku finantssüstina just Euroopa suurimatele klubidele. Samuti ei ole hollandlastele ja belglastele meeltmööda superliiga kontseptsioon, mis seaks ohtu Hollandi ja Belgia klubide positsiooni Euroopa kõrgeimal tasemel. Ühisliiga loomine võiks idee poolest aidata selliseid riske leevendada.

Belgia-Hollandi ühisliiga loomine pole kaugeltki mitte esimest korda päevakorras ning räägitud on sellest alates 1996. aastast. 1990ndatel oli peamiseks eestkõnelejaks Anderlecht, keda hakkas hiljem toetama ka PSV. 2006. aastal tegi ettepaneku ühisliigaks Marco van Basten, kolm aastat hiljem Belgia vutiguru Michael van Praag. Sellised plaanid on põrkunud aga alati UEFA ning teiste klubide entusiasmi puudumise vastu, peamiste põhjustena on välja toodud kultuurilised erinevused ja fännide tõenäoline vastuseis. Viimastel aastatel on siiski ka UEFA hakanud sellisesse riikidevahelisse suuremasse koostöösse soodsamalt suhtuma.