Kuidas see kiitus on? Saan pealkirjast nii aru, et vanus tuleb ennem peale kui noor areneda jõuab
...

Jääb mulje et meile öeldakse, et mitte midagi nagu ei saakski teha et paremaks saada, et paratamatus Eestiga. No misasja.

Nõuka ajal ,sind koos karvasega ammu juba - poveseli!

Millised taktikalised asjad toimisid? Kaitse kehv, keskväli saamatu, rünnak nähtamatu. Üleminekud ei toimi, ülesehitus naiivne/halb, standardolukorrad küsitavad. 10. minutist toimus aja tapmine. Mis kuradi toimivast taktikast me saame rääkida, kui viimase aja trend on see. Eestil on vastase kasti lähistel aut, siis peale lahtiviskamist 6-7 sekundiga on pall meie väravavahil. Seda ei juhtu ainult ITA vastu. Varsti mängime nurgalööke ka samuti lahti ?Kuskilt kuulsin, et oh polegi hullu, Rüütli ajal oli ka 3-0. Rüütli aegne koondis, oleks selle 40% mänginud C koondise lihtsalt lõhki tõmmanud. Võimalust mängida anti eile ilusti.
Ainukesed positiivsed aspektid tulevad esile, kui keegi individuaalse meisterlikusega ära teeb või pool kobaga pall põrkub läbi kuskilt. Milles treeneri roll on praktiliselt olematu. Täielik agoonia valitseb jalgpalli ümber siin Maarjamaal.

Mõistan, et vastas oli Itaalia. Aga kõrvaltvaatajana tahaks näha mingisugustgi arengut mängu aspektides, kahjuks pole seda näinud selle peatreeneri ajal. Ega tegelikult ka eelmise. Laiasplaanis oleme lihtsalt vindunud kohapeal, isegi astunud samme tagasi. Samalajal kui ülejäänud maailm, eriti kaasaegsed, kiirelt muutuvad ja arenevad riigid/liidud on teinud redelil samme kahe pulga kaupa, ning mitte alla poole.

Ki

No pole ime ka kui pead enne ennast erinevates U-koondistes tõestama ja siis vaatame mida vana vest arvab

Küsiks Karvast ,et kui meil on kõik tipen-topen ,
mis vajadust oli maha võtta super-treneenereid Perzoni,_Reimi ja äkki selle ,noh kurat,Voolaudi.......
Kõik on ju tore!

Hästi ei saa sellest taktikast, kui kiirrünnak ei õnnestu mängime positsioonirünnakut ja seda pidevalt. Me ei oska ju positsioonirünnakud ja seda eriti veel tugeva koondise vastu.

Anname juhise, et kui kiirrünnakut ei saa, mängige poisid possa rünnakut.

Mängija A saab jooksu. Tal tekib väga riskantse söödu võimalus kaasmängijale B, kes võiks saada hea võimaluse, kui vastase ära konksutab. Mängija A ei taha loomulikult eksida sööduga ja võtab possa rünnaku ehk söödab keskväljamehele C tagasi ja see omakorda väravavahile. Pärast väikest väravavahi ja kaitsjate sudimist lõppeb possa rünnak väravavahi pika palliga ette, kus võidab vastasmängija.

Kaotasime palli ja ei tekkinud isegi 15% rünnakut.

See kiirrünnakust possa rünnakuks minek on niivõrd rabe, et tõenäoliselt vastased on läbi lugenud, et väga kergelt saab meie koondise suunata olukorda, kus nad mängivad uuesti enda värava suunas. Meie koondis tegi seda eile väga palju kordi!