FCI Levadia poolkaitsja Brent Lepistu lausus pärast 2:0 võitu Narva Transi üle, et võitu ei saa pidada rutiinseks, kuid kolm päeva tagasi viigiga lõppenud kohtumisest tehti õiged järeldused.

"Ei ütleks, et rutiinne! Oleme nendega madistanud, aga ei olnud kaks poolaega väravat löönud. Täna alustasime hästi, esimene poolaeg oli täielikult meie. Teisel poolajal vajusime natuke ära, läks lahtisemaks. Aga 2:0 ja läheme Tallinnasse," võttis Lepistu Soccernet TV eetris mängu kokku.

"Iga mängu ettevalmistus on tavaline! Valmistume samamoodi. Kuna mängud olid nii lühikese vahega, siis ei olnud vaja pikki videoanalüüse teha. Mehed teadsid ja tunnetasid, mida platsil on vaja teha. Ja realiseerisid selle täna väga hästi," lisas Lepistu, märkides, et Levadia ei hakanud isegi Narva kunstmuru tarbeks rutiini muutma, vaid treenis pärismurul.

Lepistu taastumine rängast põlvetraumast on olnud edukas. "Isegi väga kiiresti olen tagasi tulnud. Kaheksa kuuga tulin, enamik poisse on 11 kuuga tulnud. Natuke läheb aega veel, aga nüüd hakkab nagu juba looma. Hakkavad mängumehe liigutused sisse tulema. Ei ole lihtne asi, kust tulla. Peab olema kannatlik. Tahaks rohkem väljakul olla! Aga kui antakse minuteid, siis tunnen ennast hästi ja olen valmis endast sada protsenti andma.

Konkurents on meil väga hea, üle 20 väga-väga hea mängija, kes on kõik väga näljased. See on selline klišee, aga tugevad trennid on need, mis on meid siia toonud. Aga tiitel on siis, kui on võitja selge. Siis on šampused ja viled ja kõik jutud. Praegu läheme koju, väike koondisepaus ja siis on vaja edasi näidata," sõnas Lepistu.

See, et ta ise on tänavu vähe mängida saanud, ei muuda käeulatuses olevat tiitlit Lepistule kaugemaks. "Ma olen Levadia hingekirjas ja selle meeskonna täisväärtuslik osa. Olen selle meeskonna eelmiste aastatega siia ka toonud. See, et see aasta on selline individuaalne katsumus olnud, see selleks, aga jalgpallis ja meeskonnaspordis on väga palju ka muud kui see, palju minuteid sa oled mänginud. Muidugi pole ma selles hooajas nii suur osaline olnud, pigem väga minimaalselt. Aga ei tunne küll, et see kuidagi vähemväärtuslik oleks," lausus ta.

Transi poolkaitsja German Šlein lausus, et teine poolaeg võis tunduda Transi jaoks kergem, kuna külalised hoidsid juba edu. "Levadia võttis hoogu maha. Loogiline ka, 2:0, Narva kunstmuru peal. Kontrollisime natuke rohkem palli, tekitasime rohkem võimalusi. Okei, esimesel poolajal oli Kaborel ka päris okei võimalus. Löö ära ja kes teab, kuidas mäng oleks läinud. Aga Levadia mängis esimest poolaega päris hästi, pani korraliku pressi meile peale," kiitis ta tabelijuhti.

Millest Transil seekord puudu jäi? "Alati maksame mingit kooliraha. Vaatame, mis järgmisel aastal saab. Loodame, et maksime sel aastal ära! Ja läheme sama koosseisuga tulevikus edasi. Kes teab, mis sellest meeskonnast saab," vaatas Šlein juba järgmisesse hooaega.

Tänavu on siiski eesmärk viienda koha kaitsmine. "Võtame mäng-mängult. Tahame alati võita ja viienda koha kätte saada. Koondisepausi ajal teeme kõvasti trenni ja valmistume viimaseks nii-öelda sprindiks. Tuleb jälle päris tihe graafik, peame valmis olema," sõnas Šlein.