Real Madrid oli sajandi alguses jalgpalli üleminekuturu suurim jõud. Galacticos 'e ajal ehk aastatel 2000 kuni 2006 tõid nad igal hooajal uue superstaari. Sarnast ideoloogiat on kasutatud ka hiljem, kuid viimastel aastatel on Los Blancos olnud nafta- ja Premier League'i klubide varjus. Vaatamata minetatud finatnsdominantsile püsib Madrid jätkuvalt vutimaailma tipus.

21. sajandi esimese kümnendi jooksul oli Real Madrid vaieldamatult suurim kulutaja. Transfermarkt.com-i andmetel ostis Hispaania hiid sel ajal mängijaid pea miljardi euro eest. Nende seas soetati näiteks Luis Figo, Zinedine Zidane, Ronaldo, David Beckham, Michael Owen, Robinho, Sergio Ramos, Kaka ja Cristiano Ronaldo.

Toona ning ka pisut hiljem purustati korduvalt üleminekurekordeid. Esmalt 2000. aastal, kui osteti 60 miljoni euro eest Figo. Aasta hiljem tehti seda taas. Tol korral maksti Zidane'i eest 77,5 miljonit. Rekordite purustamine jätkus 2009. aasta suvel, mil soetati Manchester Unitedist 94 miljoni eest Cristiano Ronaldo. Meeldetuletuseks: kõik kolm võitsid enne või vahetult pärast klubiga liitumist Ballon d'Ori ehk maailma parima mängija tiitli.

Real jätkas rahapakkide loopimist 2013. aastal, kui 1. septembril toodi 101 miljoni euro eest Gareth Bale. Walesi pallur oli Madridi 21. sajandi rekordostudest ainus, kes ei võitnud Ballon d'Ori, kuid ta oli sellegipoolest väga kasulik ja hea mängija.

Toona oli Bale'i eest makstud summa ulmeline - ta oli esimene mängija, kelle eest käidi välja üle 100 miljoni euro. 2016. aastal astus waleslasele seltsiks Paul Pogba, kes läks Manchester Unitedile maksma 105 miljonit. Neid üleminekuid võib nimetada liblika tiivalöögiks, mis vallandas 2017. aastal turu pahupidi paisanud tormi.

2017. aasta suvised üleminekud

2017. aasta suvel maksid neli kõige kallimat mängijat - Neymar (222 miljonit), Ousmane Dembele (135 miljonit), Romelu Lukaku (85 miljonit) ja Alvaro Morata (66 miljonit) - kokku 506 miljonit eurot. Lisaks Neymarile liitus samal suvel PSG-ga ka Kylian Mbappe, kuid UEFA ausa mängu reeglite tõttu vormistati laenuleping koos võimalusega osta ta järgmisel suvel 180 miljoni euro eest päriseks - seda ka tehti. Kuigi juriidiliselt see nii polnud, siis võib öelda, et PSG soetas tol suvel kaks mängijat 400 miljoni euro eest.

Prantsusmaa klubi järel kulutas enim Manchester City, kes tõi 317,5 miljoni euro eest teiste seas Aymeric Laporte'i, Benjamin Mendy, Kyle Walkeri, Bernardo Silva ja Edersoni. 2017. aasta suvel lõid riikide omanduses olevad klubid - Man City omanikuks on Araabia Ühendemiraadid ja PSG-d omab Katar - kõik kaardid lauale.

Lisaks naftaklubidele muutus majanduslikult ülivõimsaks ka Premier League. Samal suvel kulutasid sealse liiga tiimid esmakordselt kokku üle kahe miljardi euro. Raha tuli peamiselt eelneva hooaja eel sõlmitud teleõiguste lepingust, jõudu andsid juurde välismaa investorid. Kõik see keeras üleminekuturu pahupidi, hinnad tõusid väga kõrgele.

Kui kümme aastat tagasi oli maailma kalleim mängija 101 miljonit eurot maksnud Bale, siis 2023. aasta 14. juuli seisuga on ta selles pingereas alles 14. kohal. Teda edestavad näiteks 2017. aastal Barcelonaga liitunud Dembele ja Philippe Coutinho, kaks aastat hiljem samas klubis maandunud Antoine Griezmann ja Atletico Madridiga liitunud Joao Felix - ükski neist meestest pole olnud ligilähedalgi Bale'ile.

Mängijate hinnad kerkisid Real Madridi jaoks liiga kõrgeks. Nad proovisid veel 2019. aasta suvel oma Galacticos 'e strateegiat, ostes 321 miljoni euro eest mängijaid nagu Eden Hazard (115 miljonit), Luka Jovic (63 miljonit), Eder Militao (50 miljonit), Ferland Mendy (48 miljonit) ja Rodrygo (45 miljonit), ent see ei toiminud - kaks kallimat meest ebaõnnestusid täielikult ning on tänaseks klubist lahkunud. Juhtkond mõistis, et kunagi suur olnud finantsmuskel jäi teiste kõrval nääpsuks - vaja oli muutust.

Madridi muutunud strateegia

Muutunud maailma ja staadioniehituse tõttu pidi Real Madrid oma üleminekustrateegiat kohandama. Hispaania spordipäevaleht Diario AS kirjutab, et alates 2017. aasta suvest on klubi keskendunud kahte sorti mängijatele:

1) noored ja kõrge potentsiaaliga pallurid, kes pole veel oma oskuste tipus (näiteks Vinicius Junior, Rodrygo, Militao, Eduardo Camavinga, Aurelien Tchouameni;
2) kogenud mängijad, kelle leping on läbi (David Alaba ja Antonio Rüdiger) või kelle kontraht on lõppemas, mistõttu müüakse neid odavamalt (näiteks Thibaut Courtois).

Lisaks hoidis klubi vahemikus 2017-18 kuni 2022-23 oma net spend 'i ehk mängijate müügitulu ja ostudele kulutatud summa vahet plussis. Transfermarkt.com-i andmetel teenis klubi sel perioodil müügist pea 680 miljonit eurot, ise osteti circa 672 miljoni eest - ülejääk oli kaheksa miljonit eurot. 25 klubi seast, kes kuue aasta jooksul enim kulutasid, on ainult kolm säilitanud positiivse net spend 'i - lisaks Madridile veel AS Monaco ja Dortmundi Borussia.

Samal ajal ulatus Chelsea ja Manchester Unitedi miinus üle 750 miljoni euro. Hispaanias oli halvim näitaja Barcelonal, kes jäi miinusesse 363 miljoniga. Madrid ladus vundamenti, mille peale asuti maja ehitama sel suvel.

Bellinghami ostu najal tagasi Galacticos 'e aega

Real Madrid on juulikuu üleminekuakna avamise järel pannud hakkama 128 miljonit eurot, mis paigutab nad kulutajate pingereas Arsenali (226,6 miljonit eurot), PSG (155,5 miljonit eurot) ja Tottenham Hotspuri (136 miljonit) järel neljandale reale. Võrdluseks: eelmisel aastal kulutas vähemalt 128 miljonit 12 klubi, kellest üheksa mängivad Premier League'is. Ülejäänud kolm olid PSG, Müncheni Bayern ja Barcelona.

Los Blancos ostis akna alguses 103 miljoni euroga 20-aastase Inglismaa poolkaitsja Jude Bellinghami, viie miljoni eest 23-aastase äärekaitsja Fran Garcia ning poole miljoniga 33-aastase ründaja Joselu. Mõnda aega hiljem lisandus liitujate nimekirja veebruaris täisealiseks saanud Türgi poolkaitsja Arda Güler, kelle eest käidi välja 20 miljonit eurot.

Kulutuste järgi on klubi tagasi Galacticos 'e ajas, kuid kui kunagi toodi sarnase summa eest ennast tõestanud pallureid (näiteks 29-aastane Zidane ja 25-aastane Brasiilia Ronaldo), siis nüüdisajal on strateegia teine. Klubi on alates 2017. aastast maksnud vaid kolme üle 25-aastase mängija eest: Courtois, Mariano (toodi 25-aastasena Lyonist enne laenuperioodi lõppu tagasi) ja Hazard.

Selle asemel on keskendutud noortele talentidele: Güler (18), Bellingham (20), Tchouameni (22), Endrick (18) ning mängijatele nagu Militao (21), Vinicius, Rodrygo ja Camavinga (kõik kolm olid liitudes 18-aastased), kes kandsid lõppenud hooajal põhimehe koormat.

Kui 21. sajandi alguse Real Madrid keskendus üleminekuturul kogenud superstaaridele, siis tänapäeval toimitakse turul teisiti. Rõhku pannakse potentsiaalile ja silmas peetakse tulevikku. Viimaste aastate tulemusi arvestades toimib uus strateegia väga edukalt.