Legendaarne keskkaitsja Taavi Rähn ei vaja vanematele jalgpallisõpradele tutvustamist. Aga noorematele? Ilmselt küll, kuid mitte seekord. Võib-olla noorematele ütleb midagi hoopis selline nimi nagu Ronan Rähn. 15-aastane Ronan on Taavi poeg, kes mängib jalgpalli Hispaania suurklubi Villarreali akadeemias. Kas Ronan on keskkaitsja? Muidugi!

Ronan Rähn alustas karjääri Nõmme Unitedis, kus mängis kuni 2023. aasta suveni. Seejärel oli minek Hispaaniasse, kus noore Eesti poisi elu muutus täielikult. Uus riik, uued inimesed, uus keel, uus kool, uus kodu ja isegi uus perekond, sest päris perekond jäi esialgu Eestisse. Jah, Ronan läks 13-aastaselt üksinda Hispaaniasse!

Kuidas selline võimalus üldse tekkis? Ronan käis kolm aastat järjest koolivaheaegadel Hispaanias treeningnädalatel. "Seal treenerid õpetasid, toimusid igasugused videoanalüüsid ja sellised asjad. Viimasel korral nad ütlesid, et neil on selline programm, kuhu nad võtavad välismaa mängijaid," rääkis Ronan, kes jäi suurklubile silma ja haaras võimalusest kohe kinni.

Praeguseks on Ronan olnud Villarreali süsteemis kaks aastat, neist esimene möödus Hispaania perekonna juures. Samas perekonnas elasid lisaks Ronanile veel kaks Villarreali akadeemiaga seotud noormängijat. "Üks oli Peruust ja teine Saksamaalt," märkis Ronan.

Ronani kodu lähedal oli palju selliseid perekondi, kus elasid Villarreali välismaalased. Transpordi pärast muretsema ei pidanud, sest buss käis hommikuti kodude juurest läbi, sõidutas mängijad kooli ja pärast seda treeningule või raamatukokku. "Raamatukoguks kutsutakse kohta, kus treenerid teevad videoanalüüse ja enne mänge mingeid koosolekuid. Olime suurema osa ajast seal."

Hispaania keel ja probleemid toitumisega

Kui mõned ebamugavused kõrvale jätta, sai Ronan enda sõnul esimesel aastal Hispaanias korralikult hakkama. "Kõige raskem oli keel. Ma ei osanud alguses hispaania keelt – täiesti null – ja minu pere ei osanud inglise keelt," sõnas Ronan. Suureks abiks oli Google Translate, aga ka Ronani vanemad toakaaslased, kes olid sama perekonna juures pikemalt olnud.

Tänaseks ei ole Ronanil hispaania keelega raskusi. "Kui teised õpivad hispaania keelt ja kuulevad mind rääkimas, siis nende arvates oskan puhtalt, aga kui hispaanlased kuulevad mind, siis nad saavad aru, et ma ei ole hispaanlane. Saan normaalselt räägitud," selgitas Ronan, kes ei pea rahvusvahelises koolis hispaania keeles rääkima, sest õpe toimub inglise keeles.

Lisaks hispaania keelele valmistas Ronanile esimesel aastal probleeme toitumine. Hispaania perekond sõi palju rämpstoitu ja seda anti ka Ronanile. "Õhtuti anti mulle burgerit ja pitsat. Kõige suurem probleem oli aga see, et pidin kolm kuud järjest hommikuti sööma suhkrusaia – lihtsalt tavaline sai ja suhkur peal. Ma ei osanud alguses sellele mõelda, mis on mulle hea."

Teine aasta möödus juba palju lihtsamalt, sest pärast debüütaastat kolis päris perekond samuti Hispaaniasse. "See on väga-väga palju aidanud. Nüüd on meil kodus pärast trenni venitused ja basseinis lõdvestame lihaseid. Nüüd on palju professionaalsem," rääkis Ronan, lisades, et ka toidumenüü on muutunud. "Kui Eestis käime, siis ostame näiteks boršisuppi ja leiba."

Ronan käib Eestis peamiselt suvel, kui Hispaanias jalgpall puhkab, aga ka talvepauside ajal. Lisaks on Ronan teeninud esimesed koondisekutsed. Ta on tänavu augustis Eesti U16 koondises, kuid mängis ka mullu sügisel U15 koondises ning osalenud U17 koondisega treeninglaagris.

Seni ei ole veel liigamängudes osalenud

Ronani päevaplaan Hispaanias on paika loksunud. "Kaks aastat on olnud nii, et ärkan üles, käin koolis ja trennis ära, siis koju puhkama. Kui trenni pole, siis on eratrenn. Kodus käin põhimõtteliselt ainult magamas. Nüüd tuleb mulle päris professionaalne kava. Enne kooli käin trennis või eratrennis, pärast seda koolis, siis on tiimiga trenn ja kodus puhkamine-venitused."

Ronan on Hispaanias olnud kaks aastat, kuid ta ei ole Villarreali eest noorteliigades mänginud, sest sellised on sealsed reeglid välismaalastele. "Villarreal on professionaalne klubi ja nad ei saa mulle litsentsi teha. Ma pean 16-aastaseks saama, et Villarrealiga liigas mängida. Eelmised kaks aastat mängisin ainult sõprusmänge ja turniire," selgitas Ronan, kes saab 16-aastaseks järgmise aasta veebruaris.

Uuel hooajal olukord muutub, sest Ronan vahetab Hispaanias võistkonda ja liitub Villarreali partnerklubiga. "Lähen akadeemiasse, kus saan hakata liigat mängima. See ei ole professionaalne klubi, kuna neil ei ole esindusmeeskonda, ja nemad saavad mulle litsentsi teha. Plaan on selline, et olen seal ühe aasta ja saan litsentsi, millega saan pärast tagasi Villarreali minna. Need kaks klubi teevad koostööd – parimad mängijad saavad Villarreali."

Milline on aga liigatase, kuhu Ronan mängima läheb? "Seal on esimene ja teine liiga. Esimene on väga hea – seal on Hispaania noortekoondiste mängijad. Teine liiga, kuhu mina lähen, on selline normaalne ja hea tasemega," vastas keskkaitsja, kes hakkab mängima oma eakaaslastega.

Hispaanias on noortejalgpall struktureeritud vanusegruppide järgi. Ronan on praegu Cadete kategoorias, kus mängivad 14-16-aastased. Sellele järgneb Juvenil (16-19-aastased). Juvenil lõppeb üldjuhul siis, kui gümnaasium saab läbi. Järgmine samm on juba täiskasvanute jalgpall. Aga on ka erandeid – näiteks Lamine Yamal siirdus varakult suurde jalgpalli, sest on erakordne talent.

Hispaaniast edasi Inglismaale või USA-sse?

Villarrealis on sõel väga tihe ja samm-sammult kõrgemale jõudmine väga keeruline. Villarrealis on näiteks Cadetes juba viis võistkonda ja Juvenilis kolm võistkonda. Sellele järgneb Hispaania tugevuselt viiendas liigas mängiv Villarreal C, kolmanda liiga meeskond Villarreal B ja kõrgliigas ehk La Ligas mängiv esindusmeeskond. Suur otsus tuleb teha pärast gümnaasiumi lõppu – kas ja kus jalgpalli mängimist jätkata.

Ronan, kes sel sügisel alles alustab gümnaasiumi, ei osanud praegu öelda, mida tulevik talle toob ja kas profikarjäär algab just Hispaanias. "Oleneb, kuidas läheb. Kui keegi pakub hea diili, siis olen päris avatud, et minna Hispaanias lõpuni välja. Aga kui ei tule head diili, siis praegu on plaan selline, et lähen pärast gümnaasiumi lõppu Inglismaale või USA-sse kolledžisse jalgpalli mängima."

Kui kaugele loodab Ronan kunagi oma karjääri tippaastatel jõuda? "Nii kaugele kui võimalik!" sõnas ta, kuid konkreetseid eesmärke välja ei öelnud. "Ma nägin Eestis oma endiseid treenereid – on treenereid, kes usuvad, et jõuan kaugele, aga on ka neid, kes minusse ei usu."

Ronan on praegu enda sõnul 182 või 183 sentimeetri pikkune paremjalgne keskkaitsja, kuid loodab veel kasvada. "Isa ütles, et kui ta läks üheksandasse klassi, siis hakkas tugevalt kasvama," avaldas Ronan lootust, et umbes kümme sentimeetrit võib veel juurde tulla.

Taavi Rähn: Villarrealis on kõik vajalik olemas

Isa Taavi rääkis, et poeg Ronan on Hispaanias ilusti hakkama saanud. "Ta läks 13-aastaselt üksinda Hispaaniasse, klubi andis Hispaania pere ja rahvusvahelise kooli. Eelmisel aastal pakuti võimalust sinna jääda ja otsustasime ka perega Hispaaniasse kolida. Tal on keeled suus ja kohenenud väga hästi. Saatsime ta alguses üksinda, et kui hakkama saab, siis vaatame, mis edasi saab. Ta sai hakkama."

Taavi sõnul on Villarreali akadeemias Ronanil kõik vajalik olemas, et saada profimängijaks. "Treeningkompleksis on seitse-kaheksa väljakut. Noortel on oma riietusruumid, jõusaalid ja füsioterapeudid, aga esindus ja duubel on ka lähedal. Mingeid ulmeasju ei ole, aga kõik vajalik on olemas. Poiss ei saa kunagi öelda, et tal ei olnud tingimusi jalgpalluriks saada."

Lisaks on kodu ja kool treeningkompleksile väga lähedal. Kui esimesel aastal elas Ronan Hispaania perekonnas ja klubi poolt oli igapäevane transport organiseeritud, siis alates teisest aastast on Taavi ise oma poega väga palju sõidutanud. "Minu mure on ta hommikul kooli viia, kool on neljani ja siis viiakse ta klubisse, mina lähen õhtul kell kümme järele."

Kas Ronanil on Hispaanias veedetud aja jooksul ka koduigatsus tekkinud? Taavi sõnul mitte, sest selleks pole lihtsalt aega. "Kui tahad jalgpalli mängida ja oled sellises keskkonnas, kus vaatad igapäevaselt La Liga mänge, ümber on sellised baasid ja asjad, siis koduigatsust ei teki."

44-aastane Taavi on pärast enda karjääri lõppu aastaid tegutsenud agendimaailmas. Kas ta on ka oma poja agent? "Tal otseselt agenti ei ole, aga on mingid inimesed, kes vaatavad, nõustavad ja abistavad."