Premium liiga 23. vooru kohtumine Paide Linnameeskond – FCI Levadia oli teine kord, kui ründajatest vennad Henri ja Hannes Anier teineteise vastu mängisid. Kui esimeses sai võidu vanem Henri, siis seekord noorem Hannes.

"Esimene oli mullu siinsamas Paides, kui ma olin veel Kalevis (Paide võitis 2020. aasta 26. septembril 4:1, Henri lõi kaks väravat – O. J.). Väga hea tunne oli, vennaga on ikka tore koos mängida. Ta küll väljaku teises otsas, aga jälgin ikka, mis ta teeb," sõnas Levadia 3:0 võidumängus penaltist viimase värava löönud Hannes.

Aga kas mõlema meeskonna jaoks sportlikult ülitähtis duell tähendas ka, et vennad hoidsid paar päeva omavahel eetrivaikust? "Ei, ei hoidnud. Oleme üsna lähedased ja veedame koos palju aega. Alles eile käisime emaga kirjandusfestivalil. Pausi me omavahelise mängu puhul ei tee," lausus Hannes.

Levadia tegutses alates 27. minutist arvulises ülekaalus, aga mängu enda kontrolli alla ei saanud. "Raske öelda, miks. Tekkisid augud ja Paide sai agressiivsuse abil mängu sisse. Palju duelle oli. Paide väljak on väike ning kes rohkem võitleb ja tahab, tuleb neist duellidest võitjana välja. Olen nõus, et mingil hetkel jäime natuke lipa-lapa, aga suutsime väravad ära lüüa ja võidu ära võtta."

Paide väravavaht Mihkel Aksalu sai Hannes Anieri penaltile küll käe vahele, aga pall läks ikkagi võrku. Tegu oli Levadia enamiku hooajast esiründaja Robert Kirsi vahetusmeheks olnud Anieri selle hooaja alles esimese tabamusega.

"Oli kõvasti õnne! Punn on ees kuidagi ja ei tule neid väravaid. Aga tagantjärele ei tohi kurta – värav on värav. Olen tänulik Zakale, et ta penalti löömise mulle usaldas ja värav teeb mulle igal juhul väga head meelt," sõnas ta.