Saksamaa klubijalgpallis on käibel mõiste, mis on suuteline endasse mahutama suure osa kõigest sellest, millest sealne klubijalgpall koosneb: Bayern-Jäger. Sisuliselt sobiks seda tõlkida kui Bayerni-jahtija, -jälitaja, kuid kuna otsetõlkes tähendab jäger jahimeest, siis peidab see endas varjundina ka emotsionaalseid tähendusi, näiteks ka sellist, millele siinsamas rubriigis mõned nädalad tagasi osutatud sai – Bayerni näol on Saksamaal tegemist klubiga, keda kõige enam vihatakse. Bayerni nägemine lööduna, lömastatuna, mahatrambituna on vaatepilt, mis pakub lohutust üle terve jalgpalli-Saksamaa.

Nüüd on need õnnelikud päevad kätte jõudnud. Bayern on viimases kolmes liigamängus teeninud ühe punkti, kõige krooniks laupäeval koduplatsil saadud kolmeväravaline kaotus Mönchengladbachi Borussialt. Tegemist on punktimõõnaga, millist annab otsida kaheksa aasta tagant. Niko Kovaci juhtimisel on Bayern seitsme vooruga teeninud 13 punkti, viimati saadi sama ajaga veel vähem punkte Louis van Gaali ametisoleku ajal. Bayern on turniiritabelis kuuendal kohal, Dortmund liidrina asub nelja punkti kaugusel.

Sissevaadet Bayerni probleemidele sooviks alustada ühest esmapilgul tähtsusetust episoodist telejaama Sky Sport pühapäevahommikusest jalgpalli-jutusaatest "Wontorra". Nimelt ütles seal Hannoveri spordidirektor Horst Heldt rutiinse vestluse käigus ootamatult õhku rippuma jäänud lausekatke: "Rahulolematust on kõigil, nii tabeli esimesel kui ka Bayernil."

Hetkeks, nii umbes sekundiks-kaheks vajus stuudio kohale nõutu vaikus, mis seejärel naerupahvaka poolt läbi lõigatud sai – naeris publik, naersid saatejuht ja saatekülalised, naeris ka Heldt ise. Hannoveri spordidirektor oli täiesti tahtmatult välja öelnud lausekese, mis vastas Itaalia semiootiku Umberto Eco sõnastatud nalja definitsiooni põhikomponendile: ära ütle midagi, mis ei vasta sinu arust tõele. Sky stuudios rõhutas koomilisuse efekti ka lause juhuslik väljaütlemine, mida tõendas Heldti enda muie, milles võis tabada isegi vabandavaid toone.

Ent Sky stuudiot täitunud naerupahvakas pole tähenduslik mitte üksnes seetõttu, et Bayerni kuues koht on jalgpalli-Saksamaale lohutuseks (parastav naer), aga ka seetõttu, et nalja pakuks ka ainuüksi sellise olukorra teoreetiline võimalus. Ja veel lisab tähenduslikkust fakt, et nali mõjus universaalsena, haarates kogu stuudiokollektiivi.

Selline on Bundesliga analüüsi üks võimalikest stardiplatvormidest – Bayerni kujutlemine mujal kui liidrikohal mõjub koomiliselt. Sellest saab alati kinni haarata, kui argumendid nõrgaks kipuvad jääma või surve poliitilise korrektsuse järele peale pressib. Aga argumenteeritakse ikka, iseasi muidugi, kuidas kriitikasse suhtuda, kuna sageli kasutatakse neidsamu argumente, mis veel kümme päeva varem Bayernit hoopis tugevana näitasid. Olgu need siin kolmeks jaotatuna välja toodud.

1. Kovaci rotatsioonilembus, millele ta oli toetud ka juba Frankfurdi Eintrachtis töötades. See on loonud olukorra, kus ükski väljakumängija ei saa oma positsioonis kindel olla. Enim isiklikule tasandile jõudnud probleeme olevat loonud Kovaci otsus anda keskkaitses Niklas Sülele põhimängijakoht, mistõttu omavahel peavad teise koha eest jagelema senised põhimängijad Mats Hummels ja Jerome Boateng.

2. Robbery ehk "parim enne möödas"-staarid. Franck Ribery on 35- ja Arjen Robben 34-aastane. Fakt on see, et täna ei saa need mängijad enam oma paremate päevade tasemel panustada ning nende asendajad, näiteks Serge Gnabry, lihtsalt pole sellisel tasemel, nagu kaks eelnimetatut oma tippaegadel. Ka viimase vooru klubide vanuselist koosseisu võrreldes nähtub, et Bayernist, kelle keskmiseks vanuks oli 27,68, oli vanem vaid Bremeni Werder. Liider Dortmundil oli vastav näitaja 23,88.

3. Üldine ebakindlus. Kui ka Pep Guardiola ja Jupp Heynckesi aegadel tuli ette kriisikesi, siis meeskonna üldine meeleolu ei langenud, kuna mõlemal treeneril oli välja pakkuda kindel ja arusaadav mängujoonis. Kovac, nagu öeldud, ongi variatsioone soosiv, mis aga tekitab mängijates ebakindlust. "See siin pole Frankfurt," olla James pärast UEFA Meistrite Liiga viiki Amsterdami Ajaxiga riietusruumis kaasmängijatele öelnud. Sellist väljaütlemist võib tõlgendada juba treeneri ründamisega.

Kes on tekkinud olukorras süüdi? Ka siin pakutakse konsensuslikult välja kolme võimalikku süüdlast: treener, mängijad, juhtkond. Esmaspäevane (08/10) Fussball Bild leidis suurima osa selles, 40 protsenti, olevat juhtkonnal, jagades ülejäänud süüprotsendid võrdselt treeneri ja mängijate vahel.

Juhtkonna, kelle sisuliselt moodustavad Uli Hoeness ja Karl-Heinz Rummenigge, suurimaks veaks leitakse olevat suvine väheaktiivne tegutsemine mängijateturul. Bayern ei käinud uute mängijate eest välja sentigi. Leon Goretzka saadi Schalkest tasuta, Gnabryl lõppes aga Hoffenheimis laenuleping. Meeskonnast lahkujaid oli aga rohkem: Arturo Vidal, Sebastian Rudy, Juan Bernat. Ning kui nüüdseks on vigastatute nimekiri veninud juba päris pikaks: Kingsley Coman, Corentin Tolisso, Rafinha ja David Alaba, hakkavad võrdväärsed alternatiivid ammenduma.

"Wontorra" stuudios tegi õpetliku tähelepaneku Sky Sportsi Bayerni-reporter Uli Köhler, kes ütles, et Bayern on juba aastaid takerdunud klubi väga aktiivse presidendi Hoenessi endisaegsetesse unistustesse. Hoeness olla igasuguste uuenduste suhtes äärmiselt tundlik. Selles valguses vaadatuna saab ka selgeks, miks püüdis ta veel talve hakul järjekindlalt pikendada lepingut treener Heynckesiga, kuigi viimane oli selgesti väljendatud soovi seda mitte teha. Venitamisega uue treeneri nimetamisel lasi aga Bayern käest võimaluse palgata Thomas Tuchel, samuti vähenes huvi Bayerni vastu ka Julian Nagelsmannil.

Väljakul toimuvast rääkides nimetas Köhler suurimaks puuduseks dünaamilise keskvälja puudumist ning ka siin saab osutada puudulikult tööle üleminekuturul. Köhler ütles, et muu hulgas jättis Hoeness kasutamata võimaluse tuua meeskonda Bayerniga liitumisest huvitatud olnud Naby Keita ja Sadio Mane.

Fussball Bildi süüdistusjaotuse juurde tagasi tulles oleks mängijate ja treeneri osa mõistlik vaadelda koos, kuna sisuliselt on tegemist inimeste omavahelistest suhetest tekkinud meeleolumuutusega. Mängijad heidavad treenerile ette sisuliselt neidsamu aspekte, mida täpselt aasta tagasi Ancelottile: ebarahuldavad treeningud, mänguidee puudumine. Mängijad endil seevastu väga suuri vigu tunnistada ei taha, mis aga ei tähenda, et kriitika väljastpoolt seda ei teeks.

Telejaama Sport1 pühapäevahommikuses jalgpallistuudios "Doppelpass" arvas Kickeri ajakirjanik Karlheinz Wild, et lõviosa vastutusest langeb just mängijatele. Ta toob mõned statistilised andmed: kuigi Bayern valdas Mönchengladbachi vastu palli 72 protsenti ajast, teeniti vaid üks nurgalöök; Robert Lewandowski tegi vaid kümme pallipuudet ning on seitsme vooruga löönud vaid kolm värava. Mängijate vähesest panusest räägivad ilmekat keelt ka Kickeri antud hinded. Viimases kahes mängus – Gladbachiga 0:3 ning Berliini Herthaga 0:2 – on meeskonna keskmiseks hindeks olnud vastavalt 4,61 ja 3,83; seda 6-pallises hindamissüsteemis, kus parimat võimalikku tähistab 1.

Kokkuvõte mängust Gladbachiga:

كارتون | الوضع في #بايرن حاليا .. المداورة .. كوفاتش .. هونيس .. خاميس .. هاينكس .. [JustCartoons] pic.twitter.com/IGlGnQK6W4 — ميديا صحيفة بايرن (@FcbayernMedia) October 7, 2018

Tänastesse analüüsidesse satub muidugi ka müra, mis niigi keerukat analüüsi segab, seda eriti veel juhul, kui seda kohe summutada ei õnnestu. Üks selline tööõnnetus juhtus juba mainitud "Wontorra" saates, kui juba mainitud Köhler ütles, et kui iga Bayerni mängija pingutab tavapärasest 5 protsenti vähem, teeb see kümne väljakumängija kogusummaks 50 protsenti: "Seda on Bundesliga kohta liiga palju." Selline arvutuskäik on meistriteos omaette! Küll oleks soovinud, et keegi saatekülalistest oleks uurinud, mis tervikliku looderdamise protsent sel juhul oleks, kui iga mängija 50 protsenti tavapärasest vähem panustaks?

Kindlam oleks sellistest spekulatiivsetest ja potentsiaalseid arvutusvigu sisaldavatest numbrijadadest loobuda. Seepärast tahaks kinni haarata hoopis šveitsi spordiajakirjaniku Marcel Reifi tehtud märkusest "Doppelpassi" stuudios, kus ta ütles, et Bayerni praeguses allakäigus on süüdi elu ise. Bayern teadvat, et neil on liiga parim koosseis ning aastatepikkuse edu taustal ajab see neid haigutama, kella ja kalendrit vaatama ning kogemustele toetudes arvama, et kuhu see edu lõpuks ikka jääb.

Aga kui numbritest tõesti kuidagi ümber ei saa, siis võiks piirduda Süddeutsche Zeitungi ajakirjaniku Philipp Selldorfi ükskõik millisele kriitikale vastupidava tähelepanekuga "Wontorra" stuudios, et järgmise kahe nädala jooksul, ajal, mil koondisemängud liigadesse pausi toovad, Bayern oma punktiseisu hullemaks muuta ei saa. Ka Sellforfi märkus tõi vaatajate huulile muige – tõepoolest: ära ütle midagi, mis ei vasta sinu arust tõele.