Endine FIFA president Sepp Blatter võttis sõna organisatsiooni praeguse juhi Gianni Infantino aadressil, märkides, et jalgpall on "kaotatud" suurt mõjuvõimu omavahel Saudi Araabiale.

Detsembris kinnitati Saudi Araabia 2034. aasta meeste MM-i korraldajaks, kusjuures vastaskandidaate Lähis-Ida naftariigil polnudki. Saudid on viimaste aastate jooksul teinud jalgpalli tohutuid investeeringuid - 2023. aastal omandas riiklik investeerimisfond PIF osaluse neljas kodumaises tippklubis (Al Ahli, Al Hilal, Al Ittihad ja Al Nassr) ning selle raames toodi kohalikku liigasse suure raha eest palju nimekaid välismängijaid.

Aasta varem oli PIF omandanud 85 protsenti Inglismaa kõrgliigaklubist Newcastle Unitedist. Äsja lõppes USA-s aga esimest korda uue formaadi põhjal peetud klubide MM, mida näitas 1 miljardi dollari eest omandatud ülekandeõiguste alusel kanal DAZN. Seegi kuulub osaliselt PIF-i spordiharu SURJ omandusse. Suurvõistluste toetajate sekka on end murdnud kaubamärgid nagu Aramco, Riyadh Air ja Visit Saudi.

"Oleme jalgpalli Saudi Araabiale kaotanud," vahendab portaal The Athletic Blatteri sõnu Saksamaa telekanalile ntv. "Pakkusime seda neile kandikul ja nad võtsid selle vastu. Üllataval kombel ei ole sellisele asjade käigule olnud FIFA-st mingit vastuseisu."

Former FIFA president Sepp Blatter has said football has been “lost” to Saudi Arabia and criticised his former employer’s role in offering “no opposition” to the Middle East nation.https://t.co/uzSJGhjeHC pic.twitter.com/I0Y9gEgxlh — The Athletic | Football (@TheAthleticFC) July 12, 2025

Klubide MM, mis kestis esmakordselt kuu aega ja kus osales 32 meeskonda, tegi Blatteri samuti murelikuks. "Jalgpalli on liiga palju. See mõjutab pidevalt samu klubisid ja samu mängijaid, kes ei saa piisavalt puhata. Ja niisuguses palavuses mängimine on täiesti ebatervislik ja ebamõistlik."

FIFA-t on kritiseerinud ka mängijate ühing FIFPRO, kellele ei meeldinud, et mitmed mängud algasid keskpäeval ehk kõige hullema palavuse käes. Samas sobisid niisugused algusajad Euroopa teleturuga. FIFA on siiski lubanud, et aasta pärast USA-s toimuval MM-il viiakse päevased mängud staadionitele, mis on katusega varjatud.

89-aastane Blatter ei hoidnud sõnu kokku ka Infantino ametiaja kritiseerimisel. "Kõike tehakse elektrooniliselt ja keegi ei ütle midagi. Võid saabuda FIFA kongressile kuus tundi hiljem, aga midagi ei juhtu," torkas Blatter viitega mais Paraguays toimunul. USA presidendi Donadl Trumpiga koos Kataris ja Saudi Araabias käinud Infantino ei pääsenud sealt õigel ajal tulema ning jõudis Asuncionis peetud kongressile mitmetunnise hilinemisega, mistõttu mitme riigi delegatsioon marssis saalist minema. Eelmise nädala alguses muudeti virtuaalseks kokkusaamiseks ka üks FIFA juhatuse koosolek.

Blatter kerkis FIFA presidendiks 1998. aastal ja pidas seda ametit 2015. aastani. Alaliitu tabas tema ametiajal suur korruptsiooniskandaal, sest 2018. ja 2022. aasta MM-finaalturniiride andmine vastavalt Venemaale ja Kataril pälvis suurt kriitikat. 2022. aastal tunnistas Blatter ka ise, et tosin aastat varem langetatud otsus Katarist korraldaja teha oli viga.

2015. aasta detsembris määrati nii Blatterile kui ka endisele UEFA presidendile Michel Platinile kaheksa aasta pikkune jalgpallis tegutsemise keeld, mida küll hiljem kärbiti kuue aasta peale. FIFA eetikakomitee ja Šveitsi võimude väitel sai Platini 2011. aastal Blatterilt kaks miljonit Šveitsi franki altkäemaksu, et Platini aitaks kokku koguda hääleda, mille toel Blatter uuesti FIFA presidendiks valiti.

Blatter ja Platini on algusest peale süüdistusi eitanud. Mõlema sõnul oli summa tasuks selle eest, et Platini töötas aastatel 1998-2002 FIFA nõunikuna. Õigel ajal polnud FIFA-l rahalisi vahendeid, et talle töötasu üle kanda, mistõttu seda tehti hiljem. Tänavu märtsis mõistis Šveitsi apellatsioonikohus Blatteri ja Platini finantsreeglite rikkumise süüdistuses õigeks.