Eesti naiste koondise poolkaitsja Vlada Kubassova kuulub nüüdsest seltskonda, kuhu mahuvad vaid vähesed eestlased. Nimelt krooniti 28-aastane mängija välisriigis meistriks.

Jalgpalliteekonda Lasnamäe Ajaxis alustanud ja seejärel mitu aastat Tallinna Levadias mänginud Kubassova liikus välismaale 2018. aastal, liitudes Napoli naiskonnaga. Kolm aastat pärast Napoliga liitumist tegi eestlanna saapamaal riigisisese ülemineku, kui lõi käed Comoga. Mullu suvel jõudis Kubassova tagasi kodumaale, esindades pool hooaega Tallinna Florat, misjärel liikus ta tagasi Euroopasse, kus sihtpunktiks sai Budapesti Ferencvaros.

Kubassova aitas Ferencvarosel läbida põhihooaeg ilma ühegi kaotuseta - võideti 20 ja viigistati kaks mängu, jättes lähima jälitaja Györi ETO nelja punkti kaugusele.

Kuigi liigatabelis lõpetas eestlanna tiim esikohal, siis meistritiitlit see ei taganud, sest mängida tuli kahe võiduni toimuvat finaalseeriat, mis jalgpallis on võrdlemisi ebatavaline nähtus. Niisiis madistati karika nimel ETO-ga. Avamängu Ferencvaros kaotas, kuid järgmised kaks võitis, mistap krooniti nad seitsmendat korda Ungari meistriks. Kui Kubassova jaoks oli see esimene trofee, siis klubis taustajõuna toimetava endise profimängija ning Eesti koondise kapteni Inna Kiss-Zlidnisi jaoks oli seitsmes.

Talvel Ungarisse liikunud Kubassova kuulus oma satsis põhitegijate hulka, kogudes 14 mängu ning kaheksa tabamust, millega ta jäi kõrgliiga parimate skoorimasinate edetabelis jagama seitsmendat kohta, oma naiskonnas oli ta paremuselt teine väravalööja.

Vägeva hoo pealt Eesti naiste koondisesse saabunud 69-kordne internatsionaal Kubassova tegi esimese trenni kaasa jooksujalatsites, sest finaalseeria viimases mängus sai ta väikese trauma. Soccernet.ee-le antud intervjuus kinnitas sinisärkide raudvara, et tervisemure seljatatakse reedeks, mil minnakse Albaanialt revanši võtma. Esimene omavaheline vastasseis Tiranas lõppes aprillis punasärkide 2:0 võiduga.

Vlada, millise tundega sa koondisesse saabusid?
Tunne on väga hea nagu alati. Seekord on see kõik muidugi palju erilisem, sest hiljuti tulin Ungaris meistriks. Võib-olla pole hetkel kõik mulle veel kohale jõudnud, aga tegelikult on see väga kõva saavutus.

Kuidas te võistkonnaga tiitlit tähistasite?
Aega tähistamiseks oli vähe, sest mäng toimus hilja ja järgmine päev pidin Eestisse reisima. Mingisugune pidu oli ikka.

Läksite kusagile välja või kuidas see täpsemalt välja nägi?
Jah, läksime välja ja pidutsesime natukene. Ma ei hakka kõiki detaile välja rääkima. (Naerab).

Sa liitusid Ferencvarosega poole hooaja pealt. Millise mulje sulle sealne tase jättis?
Arvan, et tase on hea. Ootasin, et tiitli võitmine saab olema lihtsam, aga lõpuks tuli välja, et pidime karika nimel palju pingutama. Kõik kohtumised olid rasked, isegi tabeli lõpuossa kuuluvate tiimidega, sest kaitsta oskavad seal kõik tiimid.

Kui finaalseeria avamängu kaotasime, siis mul tuli päris suur pinge sisse. Korraks käis peast läbi see, et äkki me ei võidagi tiitlit. Kaugelt vaadates võib see liiga tunduda kergena, aga tegelikult oli päris raske.

Sa mainisid seda finaalseeriat. Kuidas sulle see ebatavaline süsteem meeldis?
Minu arvates on see natukene imelik ja mõnes mõttes isegi ebaaus lahendus. Meie lõpetasime tabelis esikohal, aga siis tuli seeria, kus osad mängijad olid vigastatud ning ei saanud aidata. Teisest küljest oli see pealtvaatajatele kindlasti väga huvitav. Õnneks me lõpuks võitsime ja see on kõige tähtsam.

Milline on Ungaris publikuhuvi?
Kindlasti parem kui Eestis. (Naerab). Isegi võõrsilmängudel käiakse meile kaasa elamas.

Oled sa juba Ungariga kohanenud, kas keel on suus?
Ei-ei, see keel on nii raske. (Naerab). Mõned sõnad on mul selged, mida saan väljakul kasutada, aga vestlemiseks on see keel keeruline. Muidu on mul seal kõik hästi, võistkond võttis kenasti vastu ja olen kohanenud.

Viimases mängus ETO-ga said sa väikese trauma. Kui murettekitav see on?
Selja taga on tihe graafik, kus seitsme päeva jooksul oli kolm finaalmängu. Lõpus hakkasid jalad krampi minema ehk kõige tavalisemat sorti ülekoormus. Praegu on vaja puhata ja koondisemänguks olen korras. Midagi tõsist õnneks pole.

14 mängu ja kaheksa väravat. Päris head numbrid või mis sa enda statistikast arvad?
Ütleme nii, et numbrid on head tõesti, aga võiksid veel kenamad olla, sest oli päris palju võimalusi, mida ma ei suutnud realiseerida. Oleks võinud isegi kaks korda rohkem neid väravaid olla. Need numbrid sain ma poole hooajaga, klubiga liitudes sõlmisin 1,5-aastase lepingu ehk ees ootab veel üks täishooaeg.

Nüüd on koondisepaus ja reedel madistate kodus Albaaniaga. Mida sellest kohtumisest oodata võib?
Tahame neid võita. Eelmine kord ei tulnud välja, aga nad pole midagi ilmvõimatut. Ma ikka veel usun ja me kõik usume ning töötame, et saaksime koduseinte toel kolm punkti kirja. Mingit muud eesmärki ei saa olla.

Vastased on jõulised, vastikud ja tehnilised, aga meie jaoks ei tohiks olla midagi, millega me ei saaks hakkama. Olen kindel, et lööme väravaid ja võidame, kui kõik annavad endast sada ja enamgi protsenti.

***

Eesti naiste koondise EM-valikmäng Albaaniaga saab reedel A. Le Coq Arenal avavile kell 18.00. Otsepilti näitab Soccernet TV.