Eesti karikavõitja tõstab 26. mail pea kohale uue trofee, mis kannab mitteametlikult nime Evald Tipneri karikas. Nii ühendab auhind kuldväravavaht Tipu ajastu tänapäeva vutiga.

Alates sellest aastast muutub karikavõistluste kontseptsioon atraktiivsemaks ning Eesti karikale Evald Tipneri nime andmine lisab lootust, et selle karika tõstab sel või tulevatel aastatel pea kohale mõni nii vägevaks vutilegendiks kasvav mees nagu oli Evald Tipner. Aga kes ta oli?

Tipner tõusis juba oma eluajal (1906-1947) legendi staatusesse. Ta esindas Eesti koondist rekordilised 66 korda, võitis oma klubiga VS Tallinna Sport kaheksal korral meistritiitli ja korra karika.

Tiput hinnati oma ajastu parimate väravavahtide sekka ja seda üle Euroopa! Nagu terve ennesõjaaegne Eesti jalgpallilugu, on temaga lähedalt ja säravalt seotud ka Eesti karikavõistlused.

Saarepera karikas

Esimest korda selgus Eesti karikavõitja 1938. aastal, kui ennesõjaaegse jalgpalli kuulsaim meeskond VS Tallinna Sport pani igavese rändkarikana välja Eduard Saarepera trofee, mis pärast 1927. aastal võidetud viiendat Eesti meistritiitlit oli rännanud igaveseks Spordi varaaita.

Kümnendi jagu vaatamiseks seisnud 3,6 kilogrammi kaaluv karikas löödi läikima ja anti talle uus elu. Nagu uus, 26. mail toimuvaks finaaliks tellitud Tipneri karikas, valmis ka Saarepera karikas Inglismaal.

42 sentimeetri kõrgune, puhtast hõbedast valmistatud ja ülekullatud auhind läks käiku 1826. aastal ja oli algselt väljas hobuste hipodroomivõistlustel. Ärimees Saarepera omandas karika Venemaalt ja annetas selle 1921. aastal esmakordselt mängitud Eesti meistrivõistlusteks. Sealt ka mitteametlik nimi Saarepera karikas.

Esimesed karikavõistlused

1938. aastal toimunud esimeses karikafinaalis kohtus Sport TJK-ga. Mäng lõppes ka lisaaja järel seisul 1:1, kuid surve all olnud Spordi päästis korduvalt halvimast just Tipner. Nagu hiljem kirjutas Päevaleht, tundus Spordi värav olevat justkui kindlustatud palli sisselaskmise vastu. Igale poole sai Tipner käed vahele.

Kordusmänguks oli Spordi meeskond eesotsas kapten Tipneriga täis võidutahet. "Vana hea Spordi vaim ja tugevus pole kustunud!" lubas Tipu ja seda ka tõestati. Ehkki ka nüüd lõppes normaalaeg seisul 1:1, murdus TJK vastupanu 97. minutil ja 2:1 võiduga viis Sport Saarepera karika oma auhinnakappi tagasi.

Ajakirjandus hindas sinivalgete - nagu Sporti toona kutsuti - võidu aluseks vanameistri, 31-aastase Tipneri mängu. "Võidupandiks oli veteran Eevi Tipner - ta püüdis mängus raskeid palle ja juhtis tagaliinide tööd," hindas Päevaleht.

Nii hoidiski kõige tõenäolisemalt just Tipner esimese Eesti karikavõitjana hõbetrofeed enda käes.

Karika saatus

Saksa okupatsiooni ajal oli karikas väidetavalt peidus Eesti nimekaima treeneri Albert Vollrati juures Pärnus. Uuesti peideti see läheneva rinde eest 1944. aasta augustis, kui Sport mängis karikavõistluste veerandfinaalis Tartu Politsei Spordiringiga. Sinivalged kaotasid 1:2, kuid tartlased andsid karika neile kaasa ja Tallinnasse jõudes peideti see maamulda.

1959. aastal viis VKSÜ Spartak Saarepera karika hoiule praegusesse Tallinna linnamuuseumisse, kelle varade hulka see kuulub. Hetkel saab karikat näha Eesti Spordimuuseumis Tartus. Uuesti alustati Eesti karikavõistlustega hooajal 1992-93.

Eesti karikafinaal 1938

Finaal 1, 18. september 1938; Tallinn - Kadrioru staadion

VS Sport Tallinn - Tallinna Jalgpalli Klubi 1:1 (0:0, 1:1) la.
8. Georg Siimenson - 55. Anatoli Velisto

Sport: Evald Tipner, Robert Laanesto, Elmar Valdmees, Dmitri Stepanov, Artur Jakobson, Kleesmann, Leonid Saar, Aleksander Ando, Elmar Brenner, Herbert Seegner-Saarne, Georg Siimenson.
TJK: Paul Sutt, Artur Neuman-Tarimäe, Meinhard Niinvee, Evald Šmitt, Karl-Rudolf Silberg-Sillak, Alfred Koni, Richard Valdov, Erich Papp, Anatoli Velisto, Osvald Kastanja-Kastan, H. Sieger

Finaal 2, 6. november 1938; Tallinn - Kadrioru staadion

VS Sport Tallinn - Tallinna Jalgpalli Klubi 2:1 (1:1, 1:1) la.
29. Elmar Brenner, 97. Kleesmann - 25. Osvald Kastanja-Kastan

Sport: Evald Tipner, Elmar Valdmees, Artur Jakobson, Kleesmann, Leonid Saar, Aleksander Ando, Elmar Brenner, Herbert Seegner-Saarne, Georg Siimenson, Hugo Ööbik (Arnold Laasner), Kopel Koslovsky
TJK: Paul Sutt, Artur Neuman-Tarimäe, Meinhard Niinvee, Alfred Valdov, Karl-Rudolf Silberg-Sillak, Alfred Koni, Richard Valdov, Erich Papp, Anatoli Velisto, Osvald Kastanja-Kastan, H. Sieger (Evald-Edgar Silberg-Sillak)