Eesti kohtunike loodud abivahend loob vilemeeste maailmas revolutsiooni (0)
2017. aastal Eesti kohtunike loodud programm RefPal on ette võtnud ambitsioonika ülesande: selle eestvedajad loodavad, et sellest saab järk-järgult maailma jalgpallikohtunike põhiline tööriist õppimiseks ja arenemiseks.
- Lugu ilmus esialgselt maikuu Jalkas.
Kui praegusel kujul on RefPal toiminud umbkaudu kaks ja pool aastat, siis seemned pandi idanema juba märksa varem. "RefPali loogika sai alguse umbes 2014. aastal. See oli aeg, kui Hannes Kaasik lõpetas vigastuse tõttu karjääri ja mina kandideerisin tema asemele UEFA kohtunike 1. kategooria gruppi. Mul oli enne küll hästi läinud, aga kuidagi ei õnnestunud teha sammu edasi. Alati jäi midagi puudu - kusjuures ma ei saanud ise hästi aru, mis see on, millest täpselt puudu jääb," meenutab RefPali sünnilugu Eesti tippkohtunik Kristo Tohver, kelle juhtida on RefPali globaalne laienemine.
"Istusime Steniga maha ja arutasime, kus saaksime juurde panna. Hakkasime seepeale oma mängudest tegema põhjalikke videoanalüüse, lootuses, et saame selle abil targemaks. Ühel hetkel tajus Sten ära, et see on suur valdkond, millega kuskil piisavalt täpselt ei tegeleta."
Sten Klaasen ise mäletab, et täpsem idee tekkis tal 2015. aastal puhkusel olles. "Taipasin, et asju juhitakse ülaltpoolt valesti. Tegelikult peaks ju olema nii, et ülaltpoolt hakatakse asju õpetama ja juhtnöörid jõuavad kergesti ja kiiresti rohujuuretasandini välja, see ahel aga praegu ei toimi, mõnel pool õpetavad kohtunikke regionaalsel tasemel välja näiteks vana koolkonna esindajad. Kuna parasjagu toimusid FIFA presidendivalimised, kirjutasin ühele kandidaadile otse ja tutvustasin oma plaani, kuidas FIFA kohtunike võrgustik ellu äratada. See keskkond oli täiesti tühi juba siis ja on praegugi, olgugi et sellest tehti äsja uus versioon. Seal on lihtsalt mõned videod ja öeldakse, et minge ja vaadake. Selline asi ei hakka kunagi tööle, sest selles ei ole elu!" selgitab Klaasen kirglikult.
Kuigi presidendikandidaadile kirjutamine lõpuks kuhugi ei viinud, jätkas Klaasen oma ideega tegelemist. 2016. aastal võeti ta jalgpalliliitu kohtunike videoanalüütikuna tööle. Esialgsest põlve otsas tehtud süsteemist, kus videoklipid olid Vimeo keskkonnas ja hindamine Exceli tabelites, kasvaski lõpuks 2017. aastal välja spetsiaalse platvormiga RefPal.
FIFA-le liiga suur suutäis
Kui aastatel 2017-2019 kasutati RefPali Eestis ja arendati seda jalgpalliliidu rahastuse toel vaikselt edasi, siis 2019. aastal loodi eraldi ettevõte, mis hakkas tegelema programmi rahvusvahelise müügiga. Tohver ja Klaasen meenutavad, et RefPali esimene rahvusvaheline suund oli kohe suurejooneline: Zürichis kohtuti FIFA esindajatega, kellele leiutist põhjalikult tutvustati.
"Meie mõte oli selline, et jätkame programmi arendamist FIFA all, kes annaks omakorda süsteemi kõikidele alaliitudele tasuta kasutamiseks," räägib Tohver. "See ei läinud aga lõpuks lendu, sest töömaht oli selgelt suurem, kui FIFA kohtunike osakond oleks suutnud hallata."
"2020. aasta alguses otsustasime, et hakkame riik-riigilt minema, aga siis tuli peale koroonaviirus, mis pani plaanidele esialgu kapitaalse paugu," muigab Tohver. "Detsembris võtsime aga asja uuesti käsile ja lansseerisime müügiprojekti uuesti - nüüd on huvi juba hoopis teisest puust. Leping Soomega on nüüd sõlmitud, üks leping on kohe veel sõlmimisel ja mitu riiki on meil veel müügitorus. Demosid oleme teinud veel enam kui kümnes riigis."
Klaasen usub, et FIFA võib aga mõne aja pärast taas päevakorras olla. "Arvan, et jõuame ühel hetkel ringiga sinna Zürichi laua taha tagasi, aga siis juba valmis süsteemiga, millega on paljud riigid liitunud."
Nii Klaasen kui ka Tohver rõhutavad oma osa kõrval ka jalgpalliliidu tuge: vajalik IT-arendus ei ole olnud odav ning alaliidu rahaline tugi on olnud RefPali arengu juures ülimalt oluline.
Kuidas see töötab?
Iga Premium liiga vooru järel panevad RefPali videoanalüütikud igast mängust kokku 10-15 minuti pikkuse kokkuvõtte, mis sisaldab kõiki olulisi otsuseid, mis kohtunikel tuli teha. Eestis töötab RefPaliga hetkel neli analüütikut: Klaaseni kõrval teevad seda suurema koormusega Joonas Jaanovits ja Marko Liiva, vajaduse korral aitab ka Tohver.
"Jalgpallilist videoanalüüsi teeb tänapäeval juba mitu ettevõtet, aga nad ei tee asju kohtunikepõhiselt. Selleks on vaja kohtunikke endid, kes oskavad vastavaid momente mängus märgata," selgitab Tohver. "Me ei vaata ainult vigu, kaarte, penalteid, suluseise ja muud sellist, vaid ka kohtuniku positsiooni, kehakeelt, kommunikatsiooni mängijatega ja spetsiifiliste reeglite tundmist. Oleme jalgpallimängu jaganud 20 suureks teemaks: vea raskusaste, rünnaku peatamine, lugupidamatus, suluseis, teine kollane kaart ja nii edasi. Need teemad on omakorda veel jagatud spetsiifilisemateks episoodideks. Alateemasid on kokku üle 200."
Iga rikkumise tüübi kohta on RefPalis olemas oma skaala. Vea raskusaste on näiteks jagatud 12ks: 1 tähistab, et olukorras ei ole viga ning kohtunikul tuleks lasta edasi mängida, 3 tähendab viga, mis ei ole väärt kollast kaarti, 7 tähistab kohustuslikku kollast kaarti, 10 on kollase ja punase kaardi vahel ning 12 on väga selge punane kaart. Iga veaolukorra juures tuleb RefPali kasutavatel arbiitritel anda oma hinnang, kuhu see olukord skaalal asetada.
Kui esmaspäeval panevad analüütikud videokokkuvõtted kohtunikele hindamiseks üles, siis reedel annab olukordadele oma hinnangu RefPali komitee, kuhu kuuluvad EJL-i kohtunike osakonna juhataja Hannes Kaasik, kohtunike komisjoni liige Uno Tutk ja juhatuse liige Eduard Rõžov. See kolmik on iga momendi kohta teinud omavahelise arutelu käigus selgeks ametliku seisukoha, mis ka teistele kohtunikele avalikuks tehakse.
"Kui hindad nii oma kui ka teiste olukordi, siis õpid rohkem. Videoanalüüs on sinu eest kokku lõigatud - sa ei pea viis tundi seda ise tegema. Nädala lõpus saad oma hinnanguid võrrelda ametlike hinnetega ja nii toimubki õppimine," loetleb Tohver RefPali kasulikke omadusi.
Klaasen märgib, et isegi paljud Euroopa tippkohtunikud teevad tänapäeval videoanalüüsi veel väga primitiivselt, lõigates ise oma mängudest klippe välja. RefPali abiga ei pea kohtunikud aga kulutama tohutult aega videote töötlemisele ning saaksid sama aja pühendada õppimisele ja arenemisele. Tulevikuplaanides on kohtunikele muu hulgas õppekeskkondade loomine ja tippkohtunike kõrval ka madalamate liigade arbiitrite mängu toomine.
Andmeanalüüs on tehtud lihtsaks
"Kohtunikuameti üks suuremaid probleeme on see, et kohtunikud ei tööta peaaegu kuskil maailmas andmetega, vaid asju tehakse subjektiivselt: siin toetan otsust, siin ei toeta," räägib Tohver. "Meie saame aga ette võtta statistika. Saan näiteks 2020. aasta näitel öelda: meil oli 837 kollase kaardi olukorda, kus oli vaja teha otsus kas ühele või teisele poole. Neist 660 puhul tehti õige otsus ehk 79% pandi pihta, 147 kaarti jäi aga andmata. Süsteem näitab, et meie kohtunikele olid keerulised olukorrad näiteks need, kus käsi käis vastu vastase pead - nendes olukordades tehti 58% kordadest õige otsus. Kõiki neid olukordi saab vaid ühe-kahe klikiga videost järele vaadata."
RefPali komitee liikmed saavad jälgida ka seda, milline on iga kohtuniku õigesti tehtud otsuste protsent. Tohveri sõnul ei asenda see otseselt mängul kohal oleva kohtunike vaatleja hinnanguid ning selle põhjal tema teada kohtunike suhtes otsuseid ei tehta, kuid indikaatorina on see kindlasti väärtuslik. "Kui varem said kohtunike juhid mõnest otsusest teada ainult siis, kui tekkis mingi jama, siis nüüd on võimalik paaritunnise tööga kõikidest tippkohtunikest väga hea ülevaade saada."
Edetabelid moodustuvad automaatselt ka hindajate seas. Nimelt arvutab RefPal iganädalaselt välja, kui palju kattusid kohtunike poolt olukordadele antud hinnangud ametlike hinnetega, ning toob välja selle arvestuse parimad. Sisuliselt näitab see, millised kohtunikud on teoorias kõige tugevamad, samuti võib see Tohveri sõnul näidata seda, kes oleksid tulevikus potentsiaalselt head videokohtunikud.
"Teoreetiline teadmine väljendub platsil väga selgelt ka täpsuses. Võtame näiteks Grigori Ošomkovi, kes on Eestis olnud juba päris mitu aastat tippkohtunik. Ta on superhea juhtija, kes oskab olukordi väga hästi lahendada, aga tema kollaste kaartide täpsuse protsent oli 2017. aastal päris halb. Ta hakkas RefPalis selle kallal aktiivselt tööd tegema ja nägime, kuidas tema teoreetilised teadmised tulid järk-järgult komiteele lähemale. Eelmisel kahel aastal oli ta Premium liigas regulaarselt vilistanud kohtunikest juba ka väljakul tehtud otsuste poolest selgelt üks paremaid," kiidab Tohver.
RefPal tuleb kohtunikele appi ka mängudeks valmistumisel: programmis saab lihtsa vaevaga välja filtreerida mõlema võistkonna ja nende mängijate problemaatilised olukorrad, need üle vaadata ja järeldused teha. Kõik vajalik on vaid mõne kliki kaugusel ning tehtud mugavaks ja kiireks.
Rahvusvaheline huvi aitab Eesti kohtunikke proffideks
Nüüd, kui RefPal on tasapisi vallutamas ka piiritaguseid liigasid, on võimalik, et see aitab kaasa Eesti kohtunike professionaalseks muutumisele. Iga programmiga liitunud alaliit või liiga saab otsustada, kas nad soovivad seda teenust sisse osta või mitte, ent eestlased on valmis oma abi pakkuma klippide lõikamises. Selle jaoks, nagu Tohver enne selgitas, on vaja kohtuniku vaatenurgast mängu mõistvaid inimesi, kelleks võiksid olla just nimelt Eesti kohtunikud.
"Kui läheb nii, nagu plaanime, ja liidame endaga suveks või sügiseks veel kolm-neli liigat, siis vaatame kindlasti esimeses järjekorras Eesti kohtunike poole, kes meil tipus tegutsevad. Jah, osa meie vanemaid kohtunikke ei tuleks kunagi kaasa, sest nende põhitöö on niivõrd hästi tasustatud, aga nooremate kohtunike puhul oleks see suurepärane variant, kuidas meie kohtunikud saaksid toimetada elukutselisena," loodab Tohver, kes on ka ise juba kaks ja pool aastat professionaalse kohtunikuna tegutsenud.
Juba enne seda sai ennast profikohtunikuks nimetada aga Klaasen, kes sai vutiliitu videoanalüütikuna tööle asudes täies mahus õigusemõistmisele pühenduda.
"Süsteemist õpivad kõige rohkem need inimesed, kes töötavad nagu mina," sõnab Klaasen. "Ühe mängu läbitöötamine võtab küll palju aega, kuid lõpuks tekib väga suur ülevaade erinevatest olukordadest ja sellega koos sisuliselt automatiseeritud mälu. See ei tähenda, et ma ei teeks väljakul üldse valesid otsuseid, aga tõenäosus muutub järjest väiksemaks."
Mida enam programm üle maailma levib, seda rohkem loodavad loojad ka piiriülesele koostööle. "Riikide kasutajad õpivad teiste riikide olukordadest ja saavad jagada olukordi nõuannete küsimiseks," selgitab Klaasen. Tulevikus võiks see kaasa aidata ka kohtunike vile ülemaailmsele ühtlustumisele.
Mis on RefPal?
Lihtsustatult öeldes on RefPal tööriist, kus jalgpallikohtunikud saavad vaadata valmis lõigatud klippe matšides olnud olukordadest (peamiselt vead, kollase ja punase kaardi momendid, penaltiolukorrad, mängujuhtimine jms). Iga olukorra puhul saavad kohtunikud hinnata, milline oleks olnud kõige õigem otsus, ning hiljem näha, kuidas hindasid olukorda kohtunike komisjoni liikmed ja milline on süsteemiga liitunud kohtunike arvamus. Sadade ja tuhandete otsuste pinnalt tekkiva andmebaasi põhjal on võimalik näha, millised on iga kohtuniku ja iga liiga õigusemõistjate tugevad ja nõrgad kohad, samuti saab klippe ja hinnanguid filtreerida võistkondade ja mängijate kaupa. Huvilised saavad lisa uurida veebiaadressilt www.refpal.org.
- Soome on esimene välisriik, mis RefPali ametlikult kasutusele võttis, sealjuures nii meeste kui ka naiste kõrgliigas.
- 130 kohtunikul on hetkel Eestis ligipääs RefPalile: nende seas on TOP-rühma kohtunikud, vaatlejad ja mõned nooremad talendid, kellest loodetakse tulevasi tippkohtunikke.
- 66% kohtunikest külastab RefPali keskkonda igapäevaselt. Neli kohtunikku viiest külastavad RefPali vähemalt iga kahe päeva tagant.
- 5 tundi keskmiselt võtab videoanalüütikul ühest mängust vajalike klippide kokkulõikamine ja süsteemi kandmine.
- Karl Koppel oli RefPali näitajate järgi 2020. aastal Eesti parim kohtunik.
- Enam kui 10 000 olukorda on kohtunikud seni RefPali keskkonnas analüüsinud.
Jalka kõiki varasemaid numbreid saab lugeda siit.
