Mart Poom soovis Tallinnasse tulnud FIFA esindajate ees Eesti jalgpalliklubide nimel vabandada, kuna amatöörjalgpalli keskkonna raporti esitluse vastu oli siin huvi äärmiselt kesine.

FIFA on viinud esmakordselt läbi ülisuure ülemaailmse amatöörjalgpalli keskkonna uuringu, mille tulemusi tulid läinud neljapäeval FIFA tehniliste konsultantidena Eestisse tutvustama Tomas Danilevicius (endine Leedu jalgpalliliidu president ja 71-kordne internatsionaal) ning Gaioz Darsadze (endine Gruusia koondise peatreeneri kohusetäitja). Aastal 2023 kogutud andmete põhjal on valminud nii ülemaailmne raport kui ka nüüdseks Eesti-põhine rohkem kui 300-leheküljeline raport, kust saab näha Eesti andmeid muu maailmaga võrreldes.

FIFA käsitluse põhjal moodustab amatöörjalgpall lausa 99,8% kogu jalgpallist. Amatöörvuti alla kuulub tervikuna U12 vanuse ehk rohujuuretasandi jalgpall ning edasistes vanustes harrastusjalgpall.

A. Le Coq Arenal toimunud FIFA ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) üritusele ilmus peale FIFA ja EJL-i enda töötajate kohale ainult viis inimest: Mart Poom ja Martin Klasen Nõmme Unitedist, Martin Reim Viimsi JK-st, Karin Lipstuhl Pärnu Vaprusest, Jaanus Vislapuu Võru Heliosest.

Enamus toole jäid ruumis tühjaks ja enamus veepudeleid laudadel avamata ning suupisteid oli eesruumi lauale tellitud ilmselgelt liiga palju.

Esitlusest ja järgnenud arutelust koosnenud üritus kestis kokku neli tundi. Ürituse lõpuosas, kui Danilevicius uuris, mis mõtted keegi sealt kaasa võtab, ütles Poom: "Mul on kahju näha, et sellel koosolekul viibis nii vähe klubisid. Vabandan teie ees, et nägite esitlusega vaeva. Ma arvan, et see näitab, et me peame muutma oma suhtumist. Kui tahta olla edukas, siis peaksime kõik üksteise kritiseerimise asemel tundma vastutust, püüdma kaasa mõelda ja areneda üheskoos. Et meie jalgpalli keskkonnas areneks nii kvantiteet kui ka kvaliteet."

Ka EJL-i rahvajalgpalli juht Martti Pukk oli pärast ürituse lõppu Soccernet.ee-le väikest intervjuud andes kurb selle üle, et kohale tuli nii vähe inimesi: "Me kutsusime inimesi igaltpoolt - spordiorganisatsioonidest, välisministeeriumist, haridusministeeriumist, haridusametist. Osad andsid teada, et nad ei saa täna tulla. Neid inimesi, kellele oleksime tahtnud asja tutvustada ja kellega peaksime koostööd tegema - näiteks kohalik omavalitsus -, täna ei olnud. Ju siis Eesti jalgpall on praegusel hetkel selles seisus. Või siis on inimestel lihtsalt nii palju tegemist, et nad ei jõudnud täna siia. Ise tahaksin loota, et jalgpall läheb ikkagi inimestele korda ja huvi on suurem. Täna oli kahjuks niimoodi. Eks me peame leidma mingi teise viisi, kuidas selle informatsiooniga nendeni jõuda."

Finantsiliselt tähtis mängijate arvu kasvatada

Üks esimestest faktidest, mida Danilevicius esitlust tehes slaidide peal Eesti kohta näitas, oli see, et amatöörklubis mängimine läheb 2023. aasta seisuga Eestis mängijale maksma keskmiselt 800 USA dollarit aastas. Võrdluseks: kui vaadata SKP-d inimese kohta ja jagada kõik FIFA liikmesriigid selle majandusliku arengutaseme näitaja järgi nelja umbes 25-liikmelisse rühma, siis kõige arenenumates riikides maksab amatöörvuti mängimine keskmiselt 219 dollarit aastas. Teises rühmas, kuhu kuulub ka Eesti, on aga kulu maailmas keskmiselt 100 dollarit aastas ehk kaheksa korda väiksem kui meil.

Üks pealtnäha eeskujulik näitaja Eesti puhul puudutas väljakute hulka. Nimelt on siin üks täismõõtmetes plats keskmiselt iga 89 mängija kohta, samas kui Euroopas (UEFA liikmesriikide aladel) üldiselt peab ühele väljakule ära mahtuma keskmiselt 171 ning kõikides muudes maailmajagudes veel rohkem mängijaid. Reim märkis aga selle peale: "Ma arvan, et meie väljakud on sellistes kohtades, kus ei ole jalgpallureid." Nii viitas Viimsi tegevjuht väljakutepuudusele Tallinnas ja selle lähiümbruses.

Soccernet küsis Pukilt, millised nähtud numbrid tema Eesti puhul nii positiivse kui ka negatiivse poole pealt välja tooks. Ta alustas positiivsest: "Kui Eestis on praegusel hetkel kokku 472 kooli ja me [jalgpalliliiduga] oleme suutnud puudutada 350 kooli, siis selle üle võime küll uhked olla. "Jalgpall kooli!" oli võimas projekt, mida me kuus aastat (2014-2020 - toim.) tegime. Võib-olla tänu sellele jõudsid mõned nooremad mängijad välismaa akadeemiatesse ja Eesti koondisesse. Ise loodame küll, et see on natukene ka meie töö ning et tohutute kilomeetrite läbisõitmine ja tuhandete jalgpallide jagamine koolidesse on tulnud kasuks."

Negatiivse poole pealt tõi Pukk välja Eestis registreeritud jalgpallurite arvu. FIFA raportis oli selleks arvuks 14 900, Puki kinnitusel on see praeguseks tõusnud 15 500 peale. "Kui registreeritud mängijaid on alla kahe protsendi elanikkonnast, siis on selle numbri kasvatamine kindlasti koht, mille kallal peame rohkem tööd tegema ja pingutama. Sest seda numbrit tuleb näidata ka sponsoritele, samuti FIFA-le ja UEFA-le, ning suurem number aitaks saada paremini finantseeritud," selgitas rahvajalgpalli juht.

FIFA esindajad rõhutasid korduvalt, et ühegi numbri puhul pole eesmärgiks kritiseerida, vaid eesmärgiks on osutada arenguvõimalustele ning innustada inimesi mõtlema, kuidas arenguni jõuda.

Pukk usub, et FIFA suuremahuline raport on kasulik: "Seal on kindlasti selliseid numbreid, mille peale me ise muidu väga ei mõtleks. Sealt tuleb välja mingisuguseid mustreid - mille osas oleme päriselt õigel teel ja mille osas arvame võib-olla ekslikult, et oleme õigel teel. Midagi kasulikku saame selle analüüsi põhjal kindlasti teha."