Kolm ja pool aastat FCI Levadia ridades mänginud ja aeg-ajalt ka kaptenipaela kandnud Sloveenia poolkaitsja Til Mavretic avaldas, et lahkus klubist omal soovil, sest tahab ennast mujal proovile panna ja tulevikku kindlustada.

"Levadia jääb mulle suures plaanis väga positiivse kogemusena meelde. Ma arvan, et Levadia teeb kõik, et mängijad tunneksid ennast klubis hästi. Nautisin oma aega Levadias väga ja see jääb mulle kindlasti meelde," rääkis 28-aastane Mavretic intervjuus Soccernet.ee-le.

Mavretic mängis kolme ja poole aasta jooksul Levadia eest 111 kohtumist - Premium liigas 90, Evald Tipneri karikavõistlustel 9, Konverentsiliigas 10 ja Meistrite liigas 2. Varasema karjääri jooksul Sloveenias, Itaalias ja Slovakkias mänginud poolkaitsja polnud ühegi klubi eest nii palju mänge kirja saanud.

"See oli minu jaoks väga oluline," sõnas Mavretic, kes võitis 2024. aastal Levadiaga Eesti meistritiitli ja karika ning 2025. aastal superkarika. "Ma tulin Sloveenia klubist, mis oli rahalistes raskustes, seega Levadia pakkus mulle nii rahalist kui jalgpallilist stabiilsust," sõnas Mavretic, kes kuulus enne Levadiasse siirdumist Sežana Tabori ridadesse.

Mavretici jaoks ei möödunud Eestis veedetud aeg siiski muredevabalt. "Sain põhimõtteliselt igal hooajal vigastada. Kahel korral purunes põlv ja korra hüppeliiges," märkis ta. "Loomulikult see mõjutas mind kui mängijat. Kõik vigastused tulid ajal, kui mängisin hästi ja võitlesime tiitli nimel."

Eesti tipud oleksid Sloveenia kõrgliiga keskmikud

Kui Premium liigas sai Mavretic kirja 90 mängu, siis Prva Ligas ehk Sloveenia kõrgliigas on poolkaitsja käinud kolme erineva klubi eest väljakul 60 korda. "Liigatase läks iga aastaga aina paremaks, aga kui aus olla, siis minu kogemuse põhjal suudaks vaid neli Eesti klubi Sloveenia kõrgliigas mängida. Ma arvan, et nad oleksid kuskil tabeli keskel," pidas Mavretic silmas Florat, Levadiat, Kaljut ja Paidet.

Küsimusele, kes olid Eestis väga head mängijad, vastas Mavretic eelkõige Levadia poole vaadates: "Tahaksin välja tuua oma meeskonnakaaslased - Rasmus Peetson, Michael Schjönning-Larsen, Mihkel Ainsalu ja Joao Pedro. Minu arvates on neil kvaliteeti palju paremate liigade jaoks. Eelmisel hooajal meeldis mulle [Marten-Chris] Paalberg - väga hea ründaja, kiire ja hea rünnakute lõpetaja."

Kui talle meelde tuletada, et Kaljust Ljubljana Olimpijasse siirdunud Alex Matthias Tamm tegi Sloveenia kõrgliigas särava poolaasta, siis lausus Mavretic: "Jah, unustasin teda mainida. Ta meeldis mulle väga. Ta on mängija, kellel on värava ees tapjainstinkt. Ma arvan, et ta on väga hea mängija meeskonnas, kus teda suudetakse tsenderduste ja söötudega toita."

Enda mängudega jääb sloveen Levadia särgis suures plaanis rahule. "Ma arvan, et andsin endast parima. Võib-olla ei näidanud täielikult seda, milleks olen võimeline, sest mul oli palju tagasilööke vigastuste tõttu, kuid olen üsna rahul sellega, mida näitasin ja Levadiale andsin," sõnas ta.

Tema arvele jäi Premium liigas 90 mänguga viis väravat ja kuus väravasöötu, aga ka 19 kollast kaarti. "Mul oli kohtunikega palju probleeme," naeris Mavretic. "Minu arvates sain liiga palju pehmeid kollaseid kaarte. Ma arvan, et nad andsid vahel liiga kiiresti kaarte, aga aja jooksul hakkasime üksteisest rohkem aru saama. Ärge saage minust valesti aru - mõned kohtunikud on kindlasti tipptasemel."

Valus kaotus Differdange'ile jääb kripeldama

Paljud inimesed on öelnud, et Levadia meeskond 2024. aastal oli Eesti kõrgliiga ajaloo parim. Toona kindlustati meistritiitel neli vooru enne hooaja lõppu. Lõpuks edestati nii Kaljut kui Paidet 17 ning neljandaks jäänud Florat 19 punktiga. 

"Ma arvan, et olime juba 2023. aastal väga head, aga siis lagunesime natuke," meenutas Mavretic aastat, kui Levadia jäi Florale alla kahe punktiga. "Järgmisel aastal püsis suurem osa meeskonnast koos ja saime mõned kvaliteetsed mängijad juurde. Siis oli palju lihtsam mängida. Tundsime üksteist väga hästi ja meeskonnavaim oli tipptasemel."

2025. aastal olid kõigil Levadia suhtes kõrged ootused, sest eesmärk oli jõuda eurosarja põhiturniirile. Loos selleks oli üpris soodne. Konverentsiliiga teises eelringis kallutati tasavägine heitlus Thbilisi Iberiaga (Gruusia) lisaajal enda kasuks, aga kolmandas ringis anti edu Differdange'i (Luksemburg) vastu käest ja langeti lisaajal konkurentsist. "See on üks asi, mida ma kõige rohkem kahetsen," sõnas Mavretic pettunult.

"Ma arvan, et pärast esimest mängu Luksemburgi meeskonnaga arvasime, et oleme juba võitnud, ja teises mängus olime natuke kinnised. Ma arvan, et see oli tõesti suur võimalus põhiturniirile pääseda. Iberiaga oleks võinud minna emmale-kummale poole, nii et peame olema tänulikud, et sealt läbi läksime," lisas ta.

Levadia oli siis Premium liiga liider viiepunktilise eduga Flora ees, kuid lõpuks kaotati igipõlisele rivaalile kolme punktiga ja jäädi meistritiitlist ilma. Kas tiitel kaotati ühe ebaõnnestunud euromängu tõttu? "Ma ei tea, kas see oli põhjus, aga see kindlasti ei aidanud. Meil oli septembris halb periood, kus asjad ei läinud nii nagu oleksime tahtnud. Minu arvates domineerisime igas mängus, kuid meil lihtsalt ei olnud õnne," arvas Mavretic.

Levadia poolkaitsja Mihkel Ainsalu rääkis pärast hooaja lõppu, et esimesed halvad märgid olid juba veebruaris Hispaanias laagris olles. Mis seal juhtus? Mavretic ei kergitanud eriti saladuseloori. "Ma arvan, et asi oli pigem selles, et meil oli palju uusi mängijaid, nad pidid kiiresti kohanema ja kõik ei saanud meie eesmärkidest aru. See läks hooaja jooksul paremaks, aga meil oli raske asendada kvaliteetseid mängijaid, kes klubist lahkusid."

"Tahaksin nüüd teenida nii palju kui võimalik"

Tänaseks on ka Mavretic Levadiast lahkunud. "Minu leping lõppes. Nad tahtsid, et ma jääksin. Ma tahtsin ka jääda, aga tahtsin ka ennast mujal proovile panna. Seega arvan, et oli õige aeg lahkuda," kinnitas Mavretic, et see oli lõpuks tema otsus Levadiaga uut lepingut mitte sõlmida. Ta on kokkuleppele jõudnud hoopis ühe klubiga väljaspool Euroopat.

"Ma leidsin endale uue klubi, aga ma ei taha nime öelda enne, kui klubi selle ametlikuks teeb. Saan ainult öelda, et see on väljaspool Euroopat," lausus 28-aastane sloveen, kes mõtleb tuleviku kindlustamisele. "Tahaksin mõelda, et olen oma parimas eas, aga jalgpalluril on ka aegumiskuupäev," naeris ta. "Tahaksin nüüd teenida nii palju kui võimalik, et saaksin oma pere ja enda eest hoolitseda."

Mavretic lisas lõpetuseks, et talle meeldis väga Eestis elada ja jalgpalli mängida. "Riik on puhas ja inimesed väga sõbralikud. Tundsin nagu oleksin kodus. Kindlasti tulen varsti ühel päeval tagasi. Levadia jääb igavaseks minu südamesse ja ma olen nüüd nende suurim fänn."