Häberli üliolulisest mängust Poolaga: võib-olla peame koostama individuaalsed kavad, et me suudaksime joosta (9)
Eesti meeste koondise peatreener Thomas Häberli vaatab järgmise aasta märtsi suunas, kus Sinisärgid mängivad EM-pileti nimel.
EM-valiksarja play-off'is ootab eestlasi poolfinaalis Poola, keda 2012. aastal A. Le Coq Arenal maavõistluses 1:0 võideti. 12 aastat hiljem madistatakse omavahel aga selle peale, kes mängib tuleval suvel Saksamaal toimuval suurturniiril. Kui Eesti peaks Poolat võitma, tuleb neile vastaseks Walesi ja Soome paari võitja.
"Meie eelmine mäng Poolaga oli maavõistlus, eesootav kohtumine on teistsugune. See saab olema lahing, kus on palju emotsioone ja kõrge intensiivsus. See on ka võtmesõna – peame tegema kõik, et mängijad oleksid märtsiks tipptasemel ja suudaksid võistelda kõik 90 ja lisatud minutid.
Aasta lõpus oli meie jaoks probleem see, et me ei suutnud mängude lõpuni intensiivsusega toime tulla. Meil on nüüd aega valmistada mängijad ette selleks, et nad oleksid täielikult valmis kogu oma kvaliteedi väljakule tooma," rääkis jalgpall.ee-le antud intervjuus Häberli.
Ettevalmistus peab juhendaja sõnul olema piisavalt hea, et mängijad suudaksid poolakatega sammu pidada. "Esmalt pean rääkima mängijatega. Võib-olla peame mõnele neist koostama individuaalsed kavad, et me suudaksime joosta, sest Poola vastu on meil vaja kesta lõpuni välja. Oluline on ka, et kõik oleksid terved ja mänguvalmis. On selge, et märtsis ei ole meil veel kõik mängijad tagasi ja need, kes mängivad kõrgel tasemel, peavad olema valmis ja heas vormis. Meie eesmärk on suunata mängijaid ja klubisid selle nimel tegutsema, et märtsikuu oleks hea ja saaksime korda saata midagi ajaloolist," arvas Häberli.
Koondiseaasta kulges Häberli sõnul justkui sõiduna Ameerika mägedel. "Aastat alustasime heade tulemustega. Kaotus Ungarile oli üle pika aja meie jaoks esimene. Alustasime märtsi kaotusega, aga tegime väljakul hea esituse. Nagu kõik teavad, siis kahel korral mängisime kodus väljamüüdud tribüünide ees. See on küllaltki ebatavaline ja väga positiivne asi.
Siis saabus kole september – saime kaks tulemust, mis tegid palju haiget. Tulime oktoobris tagasi, aga me ei olnud täielikult rahul. Novembris oleksime võinud teha kaks head mängu, aga teadsime samas, et paljud mängijad olid hooaja lõpuks väsinud ja nägime seda ka viimases mängus, kui pidime krampide tõttu vahetusi tegema. Selles mõttes lõpetasime hea emotsiooniga," rääkis šveitslane.
EM-valiksarja play-off'i A-tasandi poolfinaal Poola ja Eesti vahel toimub 21. märtsil ligi 60 tuhat pealtvaatajat mahutaval Narodowy staadionil Varssavis.
Mida see 2 tiiru "Männikul"annab?
Väga huvitav uuring täiesti teisest servast. Aga see kinnitab pallimängude tippspordi tänapäevast praktikat, et lihtsalt niisama enam ei joosta, sest see ei anna midagi. Vt ka intervjuud Karol Metsaga jne. Jookseb iga mees hooaegade vahelisel ajal ja see on ka kõik. Muul ajal rõhutakse treeningu intensiivsusele ja palliga tööle.
"Novembris oleksime võinud teha kaks head mängu, aga teadsime samas, et paljud mängijad olid hooaja lõpuks väsinud ja nägime seda ka viimases mängus, kui pidime krampide tõttu vahetusi tegema. Selles mõttes lõpetasime hea emotsiooniga."
Esiteks, algkoosseisus Rootsi vastu oli täpselt 2 meest, kelle jaoks oli tegu nn hooaja lõpuga - Peetson ning Poom. Neist välja ei vahetatud mitte kumbagi ning ainult Poomi puhul võis täheldada krampe. Vahetusest sekkus selliseid mehi 3 - Zenjov (56 min), Kuusk (62 min) ja A. M. Tamm (84 min). Suurel enamusel hetkesest koondisest sh Rootsi-vastasest algkoosseisust pole liigahooaeg veel poole maanigi jõudnud. Natuke konteksti süvenedes näib see vaid labase vabandusena, mis Häberlile kahjuks viimastel aastatel vägagi tavapäraseks on saanud.
Teiseks, palun leidke mulle Eesti jalgpalliskeenest inimene, kes tõsimeeli on valmis ütlema, et lõpetasime hea emotsiooniga. Eks ta tore ole LÕPUKS noori mängimas näha, aga see ei varjuta mitte kuskilt otsast fakti, et mängupilt oli läbi sügise kohutav. Jättes kõrvale maavõistluse Tai B koondisega ning keskendudes ainult lõppenud valiktsüklile, siis suutsime kokku väravaraamide vahele saata (kõigest) 12 lööki, millest isegi päris okeid 2 kulmineerusid väravaga. Kui jätta välja mängud azeritega, kus ootakski rohkem võimaluste teket, siis on vastav saldo 3 lööki (kõik märtsis Austria vastu võõrsil). Kaitsest on siin juba räägitud korduvalt. Seega rääkimine mingisugusest "hea emotsiooniga lõpetamisest", seejuures jättes mulje nagu kõik oleksid rahul, on ausalt öeldes piinlik.
Kohe üldse ei saa aru millele tuginedes hr Häberli oma kõike seda jura ajab. Loosi alguses olid tema väitel kõik vastased mängitavad. Aasta hiljem peale kaht 0-5-te oli jutt aga kardinaalselt muutunud - "vaadake kust me tuleme"... Kahjuks ongi meie jalkaliit üles ehitatud igavikulisele hämamisele, mille all kannatavad nii mängijad kui ka muidugi fännid. Eestlasele omaselt pole meil seal kitsas siseringis ütlejaid. Need vähesed kes on olemas (nt Kink) on autoritaarsuse säilimise huvides sealt siseringist kaugele kõrvale jäetud. Ka reporteritel ja ajakirjanikel, kes võiksid olla üldsuse ja jalkaliidu peamiseks vahendajaks jääb puudu julgusest küsida vähe teravamaid, aga sealjuures väga olulisi küsimusi.
Egas midagi, jään pikisilmi ootama peale pisivigastust koondise algkoosseisu tagasi meie laitmatut X-faktorit, kes meid Poola vastu individuaalse jooksukava najal võidusadamasse triivib.
