Häberli kommentaariumis kommentaare lugenud?

Mis võib olla - kohe kindlasti on vaja juurde panna, eriti mis puudutab meie meeste vastupidavust

Meie jookseme tihti tühja, seega 2x rohkem võhma vaja kui tippsatsidel

Jooksma pidime ju ammu juba hakkama, aga alles nüüd tehakse kavad

Meil selle jaoks isegi ju uhke spetsiaalne jõusaal tehtud.

Nüüd ennm mängu Poolaga hakkame jooksma?
Mida see 2 tiiru "Männikul"annab?

https://novaator.err.ee/1609177195/rasvunud-teismelise-elukvaliteeti-voib-tosta-juba-luhike-kehaline-pingutus
Väga huvitav uuring täiesti teisest servast. Aga see kinnitab pallimängude tippspordi tänapäevast praktikat, et lihtsalt niisama enam ei joosta, sest see ei anna midagi. Vt ka intervjuud Karol Metsaga jne. Jookseb iga mees hooaegade vahelisel ajal ja see on ka kõik. Muul ajal rõhutakse treeningu intensiivsusele ja palliga tööle.

Appikene see Häberli tuleks juba oma sisutühjade, alusetute ning täiesti läbimõtlematute kommentaaride baasil lahti lasta.

"Novembris oleksime võinud teha kaks head mängu, aga teadsime samas, et paljud mängijad olid hooaja lõpuks väsinud ja nägime seda ka viimases mängus, kui pidime krampide tõttu vahetusi tegema. Selles mõttes lõpetasime hea emotsiooniga."

Esiteks, algkoosseisus Rootsi vastu oli täpselt 2 meest, kelle jaoks oli tegu nn hooaja lõpuga - Peetson ning Poom. Neist välja ei vahetatud mitte kumbagi ning ainult Poomi puhul võis täheldada krampe. Vahetusest sekkus selliseid mehi 3 - Zenjov (56 min), Kuusk (62 min) ja A. M. Tamm (84 min). Suurel enamusel hetkesest koondisest sh Rootsi-vastasest algkoosseisust pole liigahooaeg veel poole maanigi jõudnud. Natuke konteksti süvenedes näib see vaid labase vabandusena, mis Häberlile kahjuks viimastel aastatel vägagi tavapäraseks on saanud.

Teiseks, palun leidke mulle Eesti jalgpalliskeenest inimene, kes tõsimeeli on valmis ütlema, et lõpetasime hea emotsiooniga. Eks ta tore ole LÕPUKS noori mängimas näha, aga see ei varjuta mitte kuskilt otsast fakti, et mängupilt oli läbi sügise kohutav. Jättes kõrvale maavõistluse Tai B koondisega ning keskendudes ainult lõppenud valiktsüklile, siis suutsime kokku väravaraamide vahele saata (kõigest) 12 lööki, millest isegi päris okeid 2 kulmineerusid väravaga. Kui jätta välja mängud azeritega, kus ootakski rohkem võimaluste teket, siis on vastav saldo 3 lööki (kõik märtsis Austria vastu võõrsil). Kaitsest on siin juba räägitud korduvalt. Seega rääkimine mingisugusest "hea emotsiooniga lõpetamisest", seejuures jättes mulje nagu kõik oleksid rahul, on ausalt öeldes piinlik.

Kohe üldse ei saa aru millele tuginedes hr Häberli oma kõike seda jura ajab. Loosi alguses olid tema väitel kõik vastased mängitavad. Aasta hiljem peale kaht 0-5-te oli jutt aga kardinaalselt muutunud - "vaadake kust me tuleme"... Kahjuks ongi meie jalkaliit üles ehitatud igavikulisele hämamisele, mille all kannatavad nii mängijad kui ka muidugi fännid. Eestlasele omaselt pole meil seal kitsas siseringis ütlejaid. Need vähesed kes on olemas (nt Kink) on autoritaarsuse säilimise huvides sealt siseringist kaugele kõrvale jäetud. Ka reporteritel ja ajakirjanikel, kes võiksid olla üldsuse ja jalkaliidu peamiseks vahendajaks jääb puudu julgusest küsida vähe teravamaid, aga sealjuures väga olulisi küsimusi.

Egas midagi, jään pikisilmi ootama peale pisivigastust koondise algkoosseisu tagasi meie laitmatut X-faktorit, kes meid Poola vastu individuaalse jooksukava najal võidusadamasse triivib.

Häberli võiks jalga puhata. Playoffi võiks juhendada kasvõi Rüütli või Reim, sest kaotada pole midagi. Häberli praeguse stiiliga on seal aga kaotus kindlustatud.