Otsite uut autot, mis oleks turvalisuse etalon? Palun, siin on teie Volvo võtmed. Viib alati sihtpunkti, ei vea kunagi alt. Aga kui te talle just turbot vahele ei tõsta, siis on sõit suurema osa ajast natuke ... igav.

• Kuningas oma palee ukse taga. Kas tõesti arvad, et karma ei saa sind kätte?
• Kuldse saapaga must hobune otsib puuduvat pusletükki Lõuna-Euroopast
• Väikese Peetri enesega leppimise teekonda veab Euroopa kuulsaim mohikaanlane

Klišee? Natuke küll. Jah, isegi turbomootoriga Volvo võib eemalt vaadates mõjuda raskepärase kastina, mis ei pane silma särama ega ole kunagi rivis esimene. Ning mis saab veel siis, kui Z-märgistusega turbo autolt sootuks maha kruttida - veel hallim välimus, veel igavam minek? Mitte ilmtingimata. Vähemalt Rootsi uus põlvkond põleb soovist tõestada, et asjad on nüüdsest teisiti. Et uuem mudel on särtsakam, mitmekülgsem, põnevam.

MM-idel oli Rootsi küll korduvalt säranud, aga EM-ile pääseti esmakordselt 1992. aastal alles seeläbi, et turniir enese korraldada võeti. Tegu polnud avansiga, tõestasid poolfinaali rühkinud Brolin, Dahlin ja teised toonased tähed. Kaks aastat hilisemal MM-il murti taas nelja hulka, siis oli selle põlvkonna võhm otsas.

Tuli küll uus ja uhkem eesotsas Henrik Larssoniga, seejärel saabus Zlatan Ibrahimovici ajastu. Aga suurvõistlustel Rootsi enam ei hiilanud. Sinna jõuti küll tihti, EM-idele alates 2000. aastast tänaseni suisa igal korral, aga kaheksa parema sekkagi vaid ühel juhul. Naabritel taanlastel on õnnestunud ühe kuldse sähvatusega ajalukku minna, Rootsi on aga kujunenud stabiilsuse võrdkujuks.

Mitte et see oleks muidugi halb roll. Kuid süües kasvab isu ja küllap tahaks Rootsigi kas või korraks tunda end erilisena, mitte sellena, kellele patsutatakse tunnustavalt õlale: "Tubli, tegid oma töö ära!" ... ning pööratakse seejärel pilk säravama esineja suunas.

Rootslaste enda täht Zlatan Ibrahimovic tuli koondisesse tagasi, selleks et sealt kohe langeda. Kindlasti on tema puudumine valus hoop ja mitte ainult märgilise tähenduse, vaid ka mänguliste omaduste tõttu. Kuid Zlatanita jäämine annab esiletõusuks võimaluse teistele ning nagu kolme aasta tagune MM näitas, leidub rootslastel mehi, kes on varmad seda ära kasutama.

Andersson usaldab raudvara

Kogemuste eest hoolitseb plejaad veterane, kellest kahtlemata ainulaadseim on Andreas Granqvist. Rootsi esiliigasse kuuluvas Helsingborgis mängimise kõrvalt servapidi juba ka spordidirektori ametit pidav 36-aastane Granqvist on vigastuste tõttu alates 2019. aasta sügisest ehk oma viimasest koondisemängust kaasa teinud vaid kuues jalgpallikohtumises. Ja neist vaid ühes 90 minuti jagu. Mida teeb selline mees finaalturniiril?

Peatreener Janne Andersson ei salgagi: pooleteise aasta pikkusest pausist hoolimata on Granqvist ikkagi meeskonnale niivõrd tähtis, et sõidab EM-ile kas või viimase varumehe rollis. "Kui meeskonnad oleksid olnud tavapäraselt 23-liikmelised, poleks ma teda võtnud," viitas Andersson reeglile, mis meeskondade pinki tavapärasest kolme võrra pikemaks kasvatas. "Aga 26-liikmelises koosseisus vajan kõiki, kes on võimelised minutigi mängima. Mullis elades on tähtis, et mul oleks piisavalt mehi, kes suudavad meeskonda mõjutada."

"Vanakestest" loobumist on Rootsis ka üsna häälekalt nõutud, ent Anderssoni silmis on Granqvistil, samuti 36-aastasel Sebastian Larssonil ning 34-aastastel Mikael Lustigil, Gustav Svenssonil ja Marcus Bergil endiselt koondisele palju pakkuda. Seejuures ei saa öelda, et rootslaste ridades poleks noori tähti. 21-aastane Dejan Kulusevski säras lõppenud hooajal Juventuses, sama vana Alexander Isak paugutas Real Sociedadi eest 17 väravat ja neist aasta vanem Mattias Svanberg kerkis esile Bologna särgis.

Ehkki Ibrahimovicist jäädi ilma - ja saatuse irooniana saabus teda asendama kunagise ründelegendi Henrik Larssoni poeg Jordan, kes Venemaa kõrgliigas Moskva Spartakis end viimaks leidnud -, ei peitugi Rootsi suurimad murekohad ründeliinis. Kaitsjatest on kindlalt paigas Manchester Unitedi mehe Victor Lindelöfi algkoosseisukoht, aga kelle paneb Andersson tema partneriks? Põhikandidaati Filip Helanderit vaevab vigastus, mis muudab kaitseliini selgelt Rootsi haavatavaimaks kohaks.

Kui viimatises Rahvuste liigas ei suutnud rootslased nõelata ei Portugali ega Prantsusmaad ning kukkusid viimaks tagasi astme võrra allapoole, siis EM-alagrupis suudeti kodus isegi Hispaaniaga korra viiki mängida ja saadi üksainus kaotus. Kas see jääbki igavesti Rootsi saatuseks: olla tubli keskmik, aga mitte kunagi midagi enamat? Nii vanad kui ka noored põlevad soovist tõestada, et volvolikud ajad on möödas. Õnnestub see neil juba nüüd või tuleb jääda ootama, kuni põlvkonnavahetus lõplikult läbi saab?

Meeskonna staar - Emil Forsberg

Kui saad särgi numbriga 10, mida enne kandis teadagi kes, on sinu õlul ka suured lootused. Forsbergilt ei oota rootslased siiski mitte niivõrd väravate löömist kui nende loomist. Lõppenud hooajal sai ta Leipzigi eest Bundesligas kirja üheksa väravat ja seitse söötu ning koondises on Forsberg tänu oma mitmekülgsusele kujunenud üsnagi asendamatuks meheks - et Rootsi koondisel oleks hea päev, peab Forsberg vormis olema. Viimasel MM-il viis just tema värav rootslased veerandfinaali ehk nii kaugele, kuhu ei olnud jõutud veerand sajandit.

Kolmandat põlve jalgpallurina on Forsbergil suurim kriitik lähedalt võtta: tema naine Shanga mängis veel mõne aasta eest Leipzigi naiskonnas ning Forsberg on nende kooselu kirjeldanud järgmiselt: "Mind kui jalgpallurit muudab ärevaks vaid see, kui olen teinud halva mängu ja koduuksest sisse astun. Šerif võtab tuurid üles ja ta räägib alati valusat tõtt. Ning kui ta veel päriselt vihastab ... siis ei tasu tema teele jääda!"

Silm peale - Dejan Kulusevski

Rootsis sündinud, ehkki Balkani juurtega. Suurt kasvu. Jõuline, tehniline, kiire. Hiilanud Itaalia kõrgliigas. Kas meenutab kedagi?

Dejan Kulusevski ei ole siiski Zlatan Ibrahimovic. Esiteks katab ta väljakul teisi positsioone, ehkki võiks võimete poolest mängida ka ründajana. 21-aastast Kulusevskit on aga juba kasutatud nii ühel kui ka teisel äärel, ründava poolkaitsjana, kastist-kasti-tüüpi poolkaitsjana, mezzala ehk ründaja taga tegutseva ja sageli äärele nihkuva poolkaitsjana ... Mitmekülgsus võib vahel olla miinus, sest mängija trumbid kipuvad selle tõttu lahustuma, aga mitte Kulusevski puhul.

Tema edu alus, mis on viinud ta Atalanta ja Parma kaudu tänaseks Juventuse ridadesse, on siiski töökus. Ta on alati mängu jooksul kõige rohkem meetreid läbinud mängijate hulgas, aga naudib enda sõnul väga ka palliga tegutsemist. Kuidas teisiti saakski, kui su eeskujud on Eden Hazard ja Kevin de Bruyne? Ning otse loomulikult ka Zlatan Ibrahimovic.

Koondisest väljas - Zlatan Ibrahimovic

Juba 2014. aastal Stockholmis Eesti vastu löödud väravaga Rootsi koondise kõigi aegade suurimaks väravakütiks kerkinud Ibrahimovic teatas kaks aastat hiljem peetud EM-i ajal, et see suurturniir jääb tema viimaseks etteasteks koondise eest. Edasine karjäär näitas, et tegu võis olla väga targa otsusega, sest MLS-is hiilgamise järel on Ibrahimovic suutnud taas kanda kinnitada ka Euroopa tippliigas.

Ent ju tundis oktoobris 40. juubelit tähistav Ibrahimovic, et midagi kripeldab. Oli ju 2016. aasta EM lõppenud Rootsile juba alagrupiturniiri järel ja kõigis kolmes kohtumises algusest lõpuni kaasa teinud ründaja ise saanud kirja vaid ühe raamidesse läinud pealelöögi. Sündis otsus: veel üks kord!

Paraku, parafraseerides Ibrahimovici ennast: ka lõvid saavad vahel vigastada. Põlvetrauma ei lase tal siiski EM-ile tulla ... jah, mida tegema? Karjäärile punkti panema? Võib-olla ei ole me ikkagi veel Ibrahimovici viimast sõna kuulnud. Ka Rootsi koondises mitte.

Peatreener - Janne Andersson

Ebaõnnestunud 2016. aasta EM-i järel ametisse saanud Andersson tüüris rootslased 2018. aasta MM-il esmalt valitseva maailmameistri Saksamaa ees alagrupi võiduni ja seejärel ka veerandfinaali. Seejärel tõusti Rahvuste liigas A-divisjoni, edestades Türgit ja Venemaad. EM-valiksarja kaudu murti kuuendat korda järjest finaalturniirile. Pole paha, nagu klassikud ütleksid.

"Janne tulekust saadik oleme saanud väga selgeid juhiseid. Asjad olgu korras, nii platsil kui ka platsi kõrval," on kirjeldanud meeskonna kapten Andreas Granqvist. Üks Anderssoni kindlaid nõudmisi on näiteks järgmine: riietusruum jäetakse endast maha puhta ja koristatuna. Samasugust distsipliini ootab ta enda hoolealustelt ka platsil. "Tema meeskonna kaubamärk on töö, ränk töö," tõdes Granqvist. "Ta nõuab palju, aga kuna ta on ise nii pühendunud, saab ta mängijatelt ka palju vastu."

Kristjan Jaak Kangur: "Alagrupiga piirdumine tähendaks läbikukkumist, veerandfinaalist kaugemale jõudmine aga juba suurt üllatust. Rootslastel on kahtlemata klassi, puudub aga X-faktor. Võik peaks ütlema, et Z-faktor?  Üks mees pole muidugi meeskond, aga Zlatan Ibrahimovici puudumisel ei paista rootslaste ridades siiski teist mängijat, kes suudaks neid innustada üle oma varju hüppama. Soovid jäävad selgi korral täitumata. Veel."

Mängud alagrupis:

E, 14. juunil kell 22.00 vs Hispaania (Sevilla)
R, 18. juunil kell 17.00 vs Slovakkia (Peterburi)
K, 23. juunil kell 19.00 vs Poola (Peterburi)

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis:

Väravavahid: Karl-Johan Johnsson (Kobenhavn), Kristoffer Nordfeldt (Genclerbirligi), Robin Olsen (Everton).

Kaitsjad: Ludwig Augustinsson (Werder), Pierre Bengtsson (Vejle), Marcus Danielson (Dalian Yifang), Andreas Granqvist (Helsingborgs), Filip Helander (Rangers), Pontus Jansson (Brentford), Emil Krafth (Newcastle), Mikael Lustig (AIK), Victor Lindelöf (Manchester United).

Poolkaitsjad: Jens Cajuste (Midtjylland), Viktor Claesson (Krasnodar), Albin Ekdal (Sampdoria), Emil Forsberg (Leipzig), Dejan Kulusevski (Juventus), Sebastian Larsson (AIK), Kristoffer Olsson (Krasnodar), Ken Sema (Watford), Mattias Svanberg (Bologna), Gustav Svensson (Guangzhou City).

Ründajad: Marcus Berg (Krasnodar), Alexander Isak (Real Sociedad), Jordan Larsson (Spartak), Robin Quaison (Mainz).