Tänavu komeedina Eesti vutitaevasse tõusnud ning Derby Countyga lepingu sõlminud Henrik Ojamaa loodab Inglismaal ka profilepinguni jõuda.

Lisaks profilepingu teenimisele loodab noormees ühel päeval väljakule pääseda ka Inglismaa Premiershipi klubi eest ning samuti esindada Eesti koondist.

Kui kaua oled tegelenud jalgpalliga?

Jalgpalli hakkasin mängima 5-aastaselt. Treenisin aasta TJK-s ja seejärel suundusin FC Florasse.

Millised on eesmärgid jalgpallurina?

Jalgpallurina olen endale üpriski kõrged eesmärgid seadnud. Treenin selle nimel, et murda Premiershipi meeskonda ning muidugi mängida ka koondises. Soov oleks nii Eesti U21 kui A-koondisesse murda nii vara kui võimalik, loodan et Eesti Jalgpalliliit hoiab mu tegemistel ja arengul silma peal.

Nagu aru sain, tegelesid ise koos vanematega omale Inglismaal klubi leidmisega. Palun kirjelda täpsemalt, kuidas see töö kais?

Oled paraku eksiarvamusel, see oli ikka klubi ise, kes mind soovis värvata, Derby noortesüsteemi liikmeks ei saa alates 9 aasta vanusestki ise astuda vaid selleks pead ka kõigepealt skautidele silma jääma ning seejärel nn trial'itel ennast tõestama. Mind märgati kõigepealt mängimas, siis kui käisime Flora 90ga turneel Inglismaal, sellele järgnes see, et nad hoidsid mu arengul pidevalt silma peal ning kutsusid mind pidevalt iga poole aasta tagant sinna treenima, kui hakkasin jõudma sellisesse ikka, et minuga lepingut sai sõlmida, saatsid nad oma skaudi vaatama minu mängu U17 valikturniiril ning kuna tema minu mänguga rahule jäi sain kutse trialile Derbysse. Ka seal suutsin ennast neile tõestada: tegin mitu treeningut, mängisin ühe mängu, läbisin arstliku ülevaatuse.

Miks just Derby County?

Derby kasuks otsustasin eelkõige seetõttu, et see pole ülirikas suurklubi, kes suudaks igal hooajal endale palju mängijaid kokku osta vaid üritab eelkõige oma klubi noortest järelkasvu kasvatada Samuti on neil ka ka üks parimad treeningkeskusi Inglismaal. Olen käinud ka teistes klubides, kes minust huvitatud on. kuid sealne õhkkond pole nii hea olnud. Derby suureks plussiks on ka põhimeeskonna ning akadeemia vaheline tihe koostöö. Tihti kaasatakse noori põhimeeskonna treeningutesse. jne

Kui pikaks ajaks esialgu jääd Inglismaale?

Juuli alguses sõlmisin oma praeguse tööandjaga 2 aastase lepingu aga kui kõik hästi läheb ja minu teeneid ka lepingu lõppedes vajatakse siis oleks väga tore pallida siin edasi.

Mis muljed on treeningud seni jätnud? Kas on raskem kui Eestis?

Seni oleme rõhku pannud rohkem füüsilise vormi parandamisele, kahtlemata olen viimased paar nädalat treeninud rohkem ja tõsisemalt kui kunagi varem ning testide põhjal on näha ka esimesi tulemusi. Treeningud on viis päeva nädalas 2 või isegi 3 korda päevas. Päeva lõpuks olen päris väsinud. Vähemalt üks päev nädalas on mängupäev.

Kuidas erinevad trennid Derbys võrreldes Floraga?

Väga suureks eeliseks on see, et mängijad saavad juba noorest peale pidevalt naturaalmurul mängida ning ei riku seega oma põlvi ning alaselga, mis hiljem kallilt kätte võib maksta. Kasuks tuleb ka sisehalli olemasolu. Samuti on trennid kaasakiskuvamad ning võitluslikud ja võetakse iga trenni nii tõsiselt nagu oleks tegemist liigamänguga. Väga tähtis on see, et Derby treeningute tempo on sama kõrge kui mängude oma, Eestis aga on treeningud aeglase tempoga ja mängudes seega raske kohaneda. Derbys on ka tunda, et kogu töö käib selle nimel, et kasvatada professionaalseid mängijad, Floras sageli sellist muljet ei jäänud.

Üheks plussiks on veel ka see, et ei ole 1 treener keset väljakut poistekambaga tegelemas vaid iga trenn on meil 3 treenerit ning 2 füsioterapeuti meid jälgimas. Treenerite ja füsioterapeutide, nagu tegelikult kogu Derby staffi suhtumine, on küll ühelt poolt äärmiselt professionaalne ja nõudlik, kuid samas ka äärmiselt positiivne, mängijaid toetav. Kui läheb hästi, siis ka kiidetakse, kui midagi päris hästi ei õnnestu, siis ikkagi toetatakse.

Kas Inglise jalgpall on väga palju erinev Eesti omast? Kuidas elu Inglismaal on, võrreldes Eestiga? Head/halvad küljed...

Inglise jalgpall erineb tublisti Eesti omast, mäng on jõulisem ning kiirem, iga mängu tempo on sama kõrge kui mitte kõrgem võrreldes näiteks eelmise aasta U17 valikgrupi mängudega. Samuti vilistavad ka kohtunikud mänge palju vabamalt, kollase kaardi vääriliseks peetavad situatsioonid Eestis ei pruugi Inglismaal vahel veadki olla. Kindlasti vajab kiirem ja inglaslik mängutempo harjumist, kuna olen harjunud ise palliga palju jooksma, siin peab kiirelt palli meeskonnakaaslastele söötma ning edasisi käike otsima.

Inglismaal on minu elu sisuks jalgpall, ei pea kõrvaliste asjadega tegelema, saan täielikult oma tööle keskenduda. Ainukeseks asjaks, millega pean veel harjuma, on vahemaa oma perekonna ning sõpradega. Õhtuti püüan lugeda nii palju kui jaksan. Võtsin kodunt paraja hulga raamatuid kaasa ja tean, et lähiajal panevad mu vanemad mulle uue saadetise teele. Mis mulle Inglismaal väga meeldib on see, et kõik inimesed alates klubi omanikest kuni noortetreeneriteni välja on alati väga positiivsed ja julgustavad. Mõnus on see, et väljaspool jalgpalli on kõik treenerid lõbusad ning loovad meeldiva ja positiivse õhkkonna mitte ei ole alati surmtõsised.

Kas midagi on Sulle mainitud Eesti või näiteks Poomi kohta?

Mardi kohta olen kuulnud kiidusõnu eelkõige klubi noortelt väravavahtidelt, kellele on ta siin suureks eeskujuks. Samuti liigub siin ka nali, kuidas Mart Poomi eest pidi jõusaali võtmed ära peitma, sest ta soovis seal pidevalt treenida. Eesti riigina siin nii hästi tuntud ei ole ja pean ise tegelema oma kodumaa tutvustamisega.

Oskad Sa öelda, kui palju inimesi käib orienteeruvalt Inglismaal noorteliiga mänge vaatamas?

Kuna toetajad ootavad klubile järelkasvu siis käiakse noorte mänge tihti uudistamas, tavalisel liigamängul on kohal paar-kolmsada huvilist, FA noortekarika mängudel, mis toimuvad Pride Parkil, on kohal paartuhat toetajat.

Kuidas treeneritega suhted on?

Nii põhi-kui ka noortemeeskonna treeneritega on suhted väga head, saan adekvaatset tagasisidet ning koostöö sujub väga hästi. Eranditult kõik on väga toredad ja nendega saab suhelda nagu sõpradega ning nalja visata, kuid samas on nad suured autoriteetid, keda kõik austavad.

Kuidas sa saad läbi oma tiimikaaslastega?

Kokku on meid meeskonnas 14 ja saan eranditult kõigiga hästi läbi. Vabal ajal oleme alati kõik koos: käime koos kinos, poodides jne. Treeningutel alati innustame teineteist ja kui keegi hätta jääb, siis abistatakse teda.

Mida Sa ise arvad, kas suudad Derby põhirivistusse lõpuks välja murda või millised on protsendid, et see õnnestub?

Protsentuaalselt on küll väga raske seda hinnata aga arvan et kui 2 aasta jooksul endast kõik annan, siis olen arenenud piisavalt heaks et profilepingut väärt oleksin. Otsustavaks on lepingu teine aasta, esimene aasta on eelkõige füüsilise põhja ladumine ning kogemuste omandamine.