Premium liiga kolmas parim väravakütt Karel Eerme on tänavuse hooaja üks kuumimaid nimesid. Kuigi oleks võinud arvata, et head hoogu näidnud kesktormaja siirdub välismaale, otsustas ta end veel kaheks aastaks oma kasvatajaklubi Harju Laagriga siduda.

Harju ridades tänavusel hooajal 28 mänguga 13 väravat löönud ja säravate esituste toel ka esimese harjukana A-koondise kutse teeninud Eerme hooaeg lõppes vigastuse tõttu oodatust varem, kui ta septembri lõpus varbavigastuse tõttu noa alla pidi minema.

Soccernet.ee-le rääkis tänavuse hooaja üks koduse kõrgliiga kuumimaid nimesid möödunud hooajast, vigastusest ja Karl Jakob Heinale A-koondise treeningul löödud väravatest. 

Karel, hooaeg on nüüd lõppenud, seega küsin kohe alguseks ära, et kuidas sul praegu läheb?
No ütleme nii, et üldiselt läheb praegu hästi, et olen saanud rohkem nii-öelda koolile keskenduda ja veidi rahulikumalt võtta. Hea meel on nüüd selle üle, et saime Premium liigasse püsima jääda ja suurim eesmärk on täidetud. See oli väga oluline samm meeskonnale ja annab motivatsiooni juurde, et edasi töötada.

Kus sa praegu õpid ja kuidas sellega läheb?
Õpin praegu Estonian Business Schoolis. Õpin impactful entrepreneurship'i erialal, eesti keeles on see mõjuettevõtlus. Praegu läheb kolmas aasta ja väga meeldib. See aitab anda üldpilti, kuidas firmad ja äri üldiselt käib. Näiteks kuidas startup'id töötavad.

Oled ise ka mõne startup'i teinud?
(Muigab.) Praegu ei ole veel teinud.

Tuleme korra selle vigastuse juurde tagasi. Septembris vigastasid sa varvast, aga oled sa sellega veel kimpus või saad juba vaikselt platsil trenni teha?
Vigastasin metatarsaalluud, see on see vasaku jala väikese varba pikem luu, mis kinnitub kanna külge. Mõtlesin, et mängin edasi, sest tundus, et ei olnud midagi hullu. Lootsin, et valutab natuke ja läheb üle, aga siis sain aru, et midagi on ikka valesti. Pärast mängu läksin kohe EMO-sse ja sain teada, et on ikkagi luumurd.

Kuidas taastumisprotsess läinud on?
No taastumine on läinud plaanipäraselt, et saan juba joosta ja ega palju ei ole enam jäänud, kuni saan platsil tagasi olla. Ma arvan, et läheb veel üks-kaks nädalat ja siis saan juba väljakul trenni teha.

Teeme korra väikese tagasipõike. Räägi, kuidas sa jalgpalli juurde jõudsid?
Jalka juurde jõudsin lasteaias, kui parim sõber jalgpallitrennis käis. Selle kaudu jõudsin sinna trenni ja sealt hakkas meeldima. Pole siiamaani isu ära kadunud ja mängin edasi. Alustasin Harjus ja siia olen ma jäänud ning klubi on mulle nagu teine kodu. Olen seda kõike kõrvalt näinud, kuidas meeskond ja kogu süsteem on ajaga arenenud.

Eks see annab endale ka motivatsiooni juurde, et paremaks saada. Kõik juhtus nii kiiresti, et ei saanudki eriti asjadele mõelda. Pidi korralikult edasi treenima ja proovima kohaneda.

Aga võtame ette tänavuse Premium liiga hooaja. Seitsmes koht, pole ju üldse paha?
Pigem saab jah rahule jääda. Meie eesmärk oligi püsima jääda ja see sai täidetud. Pigem suhteliselt mugavalt ka. Ei olnud sellist pinget, et viimases voorus selgub, kas jääme liigasse püsima või mitte.

Tekkis teil millalgi see tunne ka, et suudame kindlalt püsima jääda?
Ma ütleks, et see tekkis Paide mängul, kus me 3:0 võitsime. Siis hakkas juba rohkem selgust tulema. See septembri minek, kus me võitsime kolm mängu järjest, oli võib-olla kõige tähtsam. See näitas, et me suudame seda ja andis kõvasti rohkem kindlust.

Oskad sa mõned võtmetegijad ka välja tuua, kelle tõttu te oma parima tulemuse Premium liigas tegite?
Ma ei tahaks isegi eraldi mängijaid välja tuua. Pigem terve tiim, sest kõik teadsid oma rolli ja igaüks usaldas üksteist. Andsime kõik endast parima ja nii see tulemus tuli.

Arvasid sa ise ka, et lööd tänavusel hooajal 13 väravat?
No kui aus olla, siis otseselt väravatele ma ei mõelnudki. Pigem võtsin mäng mängu haaval ja keskendusin lihtsalt sellele, et anda meeskonnale oma parim. Uskusin, et kui teen tööd ja hoian pea selge, siis tulemused tulevad. Lisaks uskusin ka jumalasse ja läbi tema sain aru, et kõik on võimalik. Küsimusele vastates, et kui hooaja alguses oleks keegi mulle öelnud, et löön 13 väravat, siis poleks ma seda uskunud. Ma ei ütleks ka, et see tegelikult üllatus oli. Pigem töövõit, sest tegin kõvasti tööd ja nägin vaeva.

2:2 viigimängus Paidega lõid sa mõlemad väravad. Esimene oli korralik maasikas, aga kas teine tabamus oli mõeldud söödu või löögina?
Kui aus olla, siis pigem oli see ikkagi mõeldud sööduna või tsenderdusena. Aga vedas meie kasuks, õnn oli meie poolel ja pall veeres väravasse.

Kas see oli pigem väravavahi käkk või sinu hea sooritus?
Ma arvan, et õnn oli lihtsalt meie pool ja vahepeal pall läheb ise väravasse. Õnneks tuli see meie kasuks.

Vaata Eerme tabamusi siit:

Aga kui sa nüüd kõikidele mängudele tagasi vaatad, siis milline neist sulle tänavusest hooajast kõige rohkem meelde jäi?
Kõige rohkem jäi meelde mäng Tammekaga, see, kus kübaratriki lõin. 4:1 võitsime selle mängu. See jäi kõige rohkem meelde, sest esimene kübar ikkagi Premium liigas. Poolajale läksime veel 0:1 kaotusseisus ja mõtlesime, et suudame selle mängu ümber pöörata. Kui lõpuks võitsime, siis emotsioon oli midagi enamat, kui kolme punkti puhul. See oli ka hetk, kus tundsime, et koos töötades suudame kõike teha. 

Kas esimese kübaratriki puhul pidid trenni midagi viima ka?
Sain hoopis mängupalli endale harjukate autogrammidega. Esimese palli andsin oma isale. Tal on selline väike nurk, kus minu asjad seisavad. Seal on minu särgid ja sallid ka veel. Ta on suur Harju fänn ja käib igal mängul kohal.

Sind valiti sel hooajal Soccernet.ee toimetuse poolt ka Premium liiga kümne enim arenenud mängija sekka. Tunned sa ise ka, et vigastuse kiuste oled sammu edasi teinud?
Seda tunnen küll. Tahtsin tõestada, et suudan seda hoogu jätkata ka pärast Esiliiga hooaega tase kõrgemal. Kindlasti on veel palju ees, aga koondisekutse on see, mis näitas, et olen õigel suunal. Tehtud töö hakkab vaikselt vilja kandma.

Loodetavasti näeme järgmisel hooajal Kristjan Kriisi ja Karel Eerme duot ka uuesti. Tundub, et teil on ründajatega vist päris hästi? 
Jah, ütleks küll, et ründajatega on hästi. Trennis me küll ründajatega arvet ei pea, et kes rohkem lööb, aga Kristjaniga oleme palju koos mänginud ja teame väga hästi, mida suudame. Meil on hea klapp ja teineteise mõistmine, kuid kõige tähtsam on see, et püsiksime terved ja saaksime koos mängida. 

Kas see ongi Harju edu saladus, et olete oma poistega (Karel Eerme, Kristjan Kriis, Andreas Kaevats ja Imre Kartau) koos üles kasvanud? 
Oleme koos üles kasvanud ja läbi teinud nii tõuse kui ka mõõnu. See annabki Harjule selle erilise identiteedi, et meeskond ei ole lihtsalt grupp mängijaid, vaid sõbrad, kes teavad üksteist lapsepõlvest. See on midagi, mida ei saa osta. Ma arvan, et see ongi meid kogu aeg aina edasi viinud.

Olete te juba järgmise hooaja plaane ka arutanud?
Praegu on nädal aega pausi ja siis on trennid kuni novembri lõpuni. Pärast seda on pikem paus ja siis uuest aastast hakkame tulevaseks hooajaks tugevat vundamenti laduma. Otseselt eesmärke ei ole veel läbi mõelnud, pigem olen taastunud ja toibunud, aga saame veel nendele mõelda.

Räägime natuke järgmise hooaja isiklikest eesmärkidest ka. Oled sa sellele jõudnud mõelda?
Ausalt öeldes ei ole neid eesmärke veel otseselt paika pannud. Alles eelmine aeg lõppes ja hetkel tahan lihtsalt vigastusest täielikult taastuda ja toibuda, et siis hästi ette valmistada ja mängijana veel stabiilsem ja otsustavam olla. Kui see õnnestub, siis tulevad tulemused ka meeskonnana.

Pikendasid novembri alguses Harjuga kahe aasta võrra lepingut. Rääkisid, et parim on alles ees, aga kust see otsus tuli?
See otsus tuli väga rahulikult. Hetkel tundus lihtsalt õige jätkata samas keskkonnas ja areneda edasi siin, sest Harju on hea koht, kus kasvada ja vastutust võtta. Samas jalgpallimaailmas on kõik võimalik, nii et keskendun praegu ju igapäevaselt sellele, et taastuda ja näha edasise töö vilju.

Oli sul mujalt ka pakkumisi?
Huvi oli, aga ma ei tahaks sellest liiga palju detaile avaldada. Kuid mul on hea meel, et minu tegemisi märgatakse. Praegusel hetkel tundus kõige mõistlikum samm jääda siia ja arengut Harjus jätkata.

Kalmar Liiv rääkis intervjuus Soccernet.ee-le, et teil on ambitsioon kunagi ka eurosarjas mängida. Mida sina sellest arvad, kas tundub reaalne?
Tuleb unistada! Ma arvan, et kõik on võimalik, kui jätkame samamoodi. Meil on klubi, kus tehakse iga aastaga samme edasi ja kui töö jätkub samas tempos, siis miks mitte kunagi ka eurosarjas mängida.

Räägi natuke oma esimesest A-koondise kutsest. Tuli see sulle üllatusena või ootasid sa seda tegelikult?
Pigem ütleksin, et üllatus. Muidugi unistasin sellest ja ei osanud oodata, et see just sel hetkel juhtub. Kui kutse tuli, siis olin ikka väga õnnelik. Alguses tuli e-kiri, et oled esialgses nimekirjas ja pärast juba, et õiges nimekirjas. See tunne on ikka midagi muud. Sain aru, et senine töö pole olnud asjata.

Kuidas oli Eesti suurte nimedega koos treenida?
Vägev! Tase oli ikka kõrge, aga kõik on siiski mängijad ja inimesed ning ma ei vaadanud neile kuidagi alt üles. Mind võeti hästi vastu ja kõik olid sõbralikud.

Mitu väravat trennis Bundesliga mehele Karl Jakob Heinale lõid?
Itaalias pärast ühte trenni tegime löögiharjutust ja siis ikka mõne lõin. Tegelikult pole see väravate arv üldse oluline. Olen lihtsalt tänulik, et sain sellise tasemega väravavahi vastu lööke harjutada. See on kogemus, millest on kindlasti palju õppida.

Milliseid mängijaid sa nii vaatasid, et täitsa ulme, mis tasemega mehed need on?
Täiesti ulmelisena ma kedagi küll ei vaadanud. Tase oli muidugi hea, aga tundsin, et suudan kohaneda. Harjusin ja pidin kiiresti kohanema, sest muud võimalust ei olnud.

Peatreener Jürgen Henniga klappis sul hästi?
Klapp oli tõesti hea ja saime ilusti rääkida. Mul on hea meel, et ta mind kutsus ja loodan, et saan tulevikus ka koondist aidata.

Sa oled esimene harjukas, kes A-koondise kutse teenis. Kas see omaette tekitas ka sulle mingi erilise tunde?
No ikka väga eriline hetk, tundsin uhkust nii enda kui ka klubi üle. Samas ma tean, et see on alles algus, sest kindlasti tuleb Harjust veel mängijaid, kes A-koondisesse jõuavad. See oli ilus näide, et töö ja pühendumus viivad lõpuks sihile.

Kui sa nüüd tulevikus oma debüüdi teed, siis mis laulu pärast koondise õhtusöögil laulad?
(Muigab.) Seda ma praegu ei oska öelda, pole sellele veel mõelnud. 

Aga räägi natuke sellest ka, et mis oleks su suurim unistus jalkamaailmas?
Unistus on mängida mõnes tugevamas Euroopa liigas ja esindada Eestit suurtes mängudes. Usun, et kui püsida järjepidevana ja hoida fookust ning usku, siis on kõik võimalik. Tegelikult olen aga Manchester Unitedi fänn ja äge oleks ühel päeval seal mängida.

***

Karel Eerme
Sündinud: 22.04.2004 (21)
Positsioon: ründaja
Pikkus: 189 cm
Senine karjäär: Harju JK Laagri
Premium liigas: 54/16
Esiliigas: 61/36
Eesti noortekoondistes: 10/1