Zakaria Beglarišvili astus tänavuseks hooajaks sammu tagasi, kui liitus Premium liiga nimel mänginud FC Nõmme Unitediga. Esiliiga punktirekordit purustada aidanud 35-aastane pallivõlur rääkis intervjuus Soccernet.ee-le, kuidas kõik saab alguse tahtest ja armastusest jalgpalli vastu.

Beglarišvili kolis Eestisse 2010. aastal, kui ta liitus Tallinna FC Floraga. Kohe esimesel aastal krooniti ta Eesti meistriks ning teine trofee lisandus juba järgmisel hooajal. Kokku on Beglarišvilil kirjas viis meistritiitlit, millest ühe võitis ta hooajal 2021 Tallinna FCI Levadia ridades. Nüüd lisandus auhinnakappi FC Nõmme Unitediga võidetud Esiliiga tiitel.

Intervjuus Soccernet.ee-le rääkis Beglarišvili värskeimast saavutusest, viimaste aastate otsustest, vormist ning viskas ka õhku, mida võiks United järgmisel hooajal püüda.

Sa oled Esiliiga meister - on see uhke tunne?
Ikka! Ikka on meister olla hea tunne. Ükskõik, kas Premium liiga või Esiliiga, ikka oli midagi uut. Esimest korda mängisin seal ja muidugi on ikka hea tunne, et tulime meistriks.

Kui suurt rolli sa endal nägid sel hooajal ja meistriks tulemisel?
Ma arvan ikka, et meeskondlik võit on tähtsam. Ja ka see töö, mida tegime terve aasta jooksul koos staff'i ja teistega. Aga ikka tunneb iga mängija oma rolli ja ma usun, et selles võidus oli ka mul oma roll.

Milline olid sa kaptenina? Neid kordi ju ikka tuli ette.
Ma olen kogu aeg öelnud, et mul ei ole vahet, kas mul on kaptenipael või ei ole. Mul ei ole seda vaja. Mäletan, kui ma läksin Levadiasse, siis enne hooaega meeskonna koosolekul ütles [klubi president] Viktor Levada, et meil on kolm kaptenit ja siis on meil Zaka, kes on tamada. Ta teab, et tamada on Gruusias see, kes juhib nagu tervet üritust. Ja siis ma ütlesin, et jah, ma olen nõus - ma olen tamada. Kapten ma ei ole, aga kui on vaja juhtida, siis ma olen valmis.

Resultatiivsuse poolest oled sa liiga kõige kõvem mees - kokku 43 punkti!
Jaa, aga see ei ole midagi uut minu jaoks. (Muigab.) Kui ma vaatan tagasi, siis iga aasta, ükskõik, mis meeskonnas olen olnud, siis olen enam-vähem nii mänginud. See ei olnud minu jaoks kuidagi raske.

Samas tuleb see kõik motivatsioonist. Mäletan, kuidas aasta alguses räägiti, et Zaka läks Esiliigasse ja võib-olla pole tal motivatsiooni. Eelmine aasta räägiti, et miks Zaka läks Narva ... Ma arvan, et inimesed ei saa tegelikult aru, et sellist motivatsiooni, nagu mul on, ei ole Eestis väga palju. Inimesed ei saa sellest aru! Aga mul on ükskõik - ma tahan ainult võita ja selle pealt lõpuks tulevadki need väravad ja väravasöödud.

Kust see motivatsioon siis niimoodi tuleb?
Ma arvan, et esimene asi on armastus jalgpalli vastu.

Oleksin võinud juba sel aastal mängida Premium liigas, aga ma olen Eestis juba nii palju teinud. Ma olen nii palju võitnud. Ma tahtsin midagi uut. Narva minek oli sama. Ja nüüd Nõmme Unitedisse. Lõpuks näeme iga aasta, et ma teen midagi uut. See aasta ka - klubi jõudis esimest korda karika veerandfinaali.

Siis räägiti rekorditest, et võiks neid ka purustada. Samas mul endal on nii palju rekordeid, et ma sellele isegi ei mõtle! (Muigab.)

Viimases voorus võttis Nõmme United 5:0 võidu FC Elva üle ja purustas teenitud 92 punktiga Esiliiga punktirekordi. Sealjuures lõi United võimsad 127 väravat ehk Beglarišvili saagiks kogunes umbes kolmandik.

Narvas olid sa aasta aega ja läksite siis lahku. Tundus natuke, et tüliga.
Tegelikult ei olnud. Klubi president, tegevjuht ja teised, kes seal töötavad, on väga tipptasemel ja neile mul pole ühtegi etteheidet. Pigem oli see, et minu motivatsioon oli väga kõrge, aga osadel mängijatel ei olnud. Kohe, kui nägin seda, siis ütlesin, et ma olen selline mängija, kes tahab ainult võita, ja kui teised mõtlevad teistmoodi, siis ma lähen pigem ära. See oli see põhjus. Presidendi, tegevjuhi ja teistega seda polnud, nemad tahtsid ka võita.

Ei kahetse seda otsust?
Ei. Sada protsenti ei. Elu on selline.

Eelmisel aastal Narvas ma tahtsin väga jõuda esikolmikusse või maksimaalselt neljandale kohale. Aga alustasime halvasti, inimesed hakkasid peale 5-6 mängu rääkima, et Narva langeb välja. Olin üks neist, kes võttis vastutuse: ütlesin klubile, et hooaja lõpuks me ei pea muretsema - lõpetame neljandal-viiendal kohal. Olime tegelikult lähedal.

Trans kogus hooajal 2024 võrdselt punkte viiendal kohal olnud Tartu JK Tammekaga, kuid omavaheliste mängude tulemused andsid narvakatele kuuenda koha.

Aga nüüd, ma eeldan, et lähed Premium liigasse tagasi?
Tänasel päeval ma olen Nõmme Unitedis. Mul on klubiga leping.

Eks kui hooaeg lõppeb, siis hakkavad inimesed uuesti rääkima. Tegelikult mulle meeldib - las nad räägivad! Iga aasta näitan, et minu eest räägivad numbrid.

Võtame näiteks karikamängu. Harju võitis enne meie mängu [1:0] Narva Transi, ka olid nad võitnud [3:0] Paidet. Kõigil oli nendega olnud ebamugav. Aga selles mängus ikka näitasin klassi. Seda, kui palju minus veel on. Inimesed võivad rääkida, aga tegelikult teavad minu lähedased, minu naine ja lapsed, et ma olen see Zaka, kes olin ka paar aastat tagasi. (Muigab.)

Ja seda Zakat saame veel tunda aastaid?
Kindlasti! Tervis on mul hea, vorm on hea. Sel aastal mängisin peaaegu 40 mängu. Proovin järgmine aasta samamoodi.

Igatsesid ka Premium liigat?
Muidugi. Samas, kui me võtame selle aasta, siis nii tugevat Esiliigat ma ei mäleta. Nii tugev! Kõigi jaoks on võit tähtis. Võtame Viimsi, Tartu Welco, Elva - nad kõik olid väga tugevad. Ja kui me vaatame tabelit, siis esinelikus on kõik iseseisvad klubid. Tavaliselt olid seal duublid - Flora U21, Levadia U21. Ehk see aasta oli Esiliiga ikka päris põnev ja tugev.

Aga tunned sa, et Unitedi mängijavalik, võimalused ja tingimused on Premium liiga jaoks piisavad?
Ma arvaks, et Premium liigas pigem ei ole piisav. Meil on ikka vaja mängijaid veel juurde. Aga see on nii ka teistel meeskondadel, kes Premium liigas mängivad - kõigil on vaja juurde panna. Meil on kindlasti plaan saada järgmiseks aastaks tugevaks, tulevad uued head mängijad, kes toovad uut energiat. Kindlasti on seda vaja.

Me olime küll Esiliigas terve aasta väga tugevad. Näitasime karikamängus Harju vastu, et selliste meeskondadega võiks mängida, aga see oli üks mäng. Premium liiga on maraton: sul on 36 vooruks vaja häid mängijaid ja suuremat koosseisu.

Kuidas sa kirjeldaksid teie leegionäre - Ricky Chandat, Benjamine Chisalat ja Dacota Owusut?
Nad on väga huvitavad, nooremad, väga head leegionärid. Eriti Chanda, kes mängis kaitses väga hästi terve hooaja. Mulle meeldib väga Chisala ka. Ta ei ole päris Egert Õunapuu või Kevin Mätas, aga ta on huvitav poiss. Mäletan, kuidas alates Viimsi mängust (27. septembril - L. J.) oli meil nii hea connection (tõlkes - side), et andsin talle kolm mängu järjest väravasöödu. Samas uuel hooajal ma näeks, et kui Õunapuul on vaja vahetust, siis saab Chisala mängida.

Aga peatreener Slawomir Cisakowskit? Eesti jalgpallis on ta ju täitsa uus nimi.
Jaa, tema jaoks oli see esimene aasta uues riigis. Algus ei olnud kõige lihtsam, aga igal inimesel on vaja natuke aega. Selle ta sai ja siis läks aina lihtsamaks. Ta saab aina paremini aru, milline on Eesti jalgpallikultuur, mis mängijad tal on ... Ma arvan, et lõpuks saime kätte selle, mida ta meilt tahtis.

Oli teil hooaja jooksul mingeid murekohti ka?
Natuke oli. Ma ei ütleks, et kõik oli nii lihtne nagu teistele võis tunduda. Olime vahepeal teisel kohal, vahepeal isegi kolmandad. Aga kõige paremini läks meil septembri lõpust, kus mängisime omavahel esiviisikuga ja võitsime kõik mängud. See oli see hetk, kus me tõusime ja teistel oli meie vastu raske.

Kas sulle endale ka see hooaeg midagi õpetas?
Iga aasta ma õpin midagi. See oli minu jaoks uus, sest Esiliigas polnud ma mänginud. Sain koos mängida väga paljude noorte mängijatega ja proovisin neid aidata. Nägin terve aasta jooksul, kuidas nad kogu aeg tahtsid, et ma aitaks neid või jagaks oma arvamust. Ja mitte ainult esindusmeeskonnas, vaid puutusin selle kõrval kokku veel paljude noortega. Õpetasin ja proovisin neid aidata.

Oled sa siis mingisugune treener?
Ma teen individuaaltrenne. Seda, mida ma ise oskan, proovin noortele mängijatele edasi anda. Pigem tehnika, platsinägemine, lõpetamine. Mingit oma treeninggruppi mul pole.

On sul uueks Premium liiga hooajaks juba mingeid mõtteid ka? Mida võiks kindlasti ära teha?
Kui me räägime sellest, et klubi polnud enne karika veerandfinaali jõudnud, siis äkki karikavõit! Miks mitte? Alati, kui mängin, siis tahan võita. Ükskõik, kes mida räägib või kuidas arvab. Kindlasti saame ka uusi rekordeid püüda.