Jalgpallimaailma kõige ihaldatuma vennaskonna liikmeks on end saanud läbi aegade nimetada 445 meest. Täpselt nii palju mehi on 21 MM-i käigus kroonitud maailmameistriks. "Võin omast kogemusest kinnitada – see on elumuutev sündmus. Pärast MM-tiitlit pole mitte miski enam endine," sõnab 1998. aasta maailmameister Alain Boghossian.

Need sõnad lausus endine ja praegune Prantsusmaa koondislane Soccernet.ee-le antud intervjuus kolmapäeval, istudes Jõelähtmel asuva Estonian Golf & Country Clubi tugitoolis. Boghossianil oli seljas Prantsusmaa koondise võistlusvorm, aga mitte jalgpalli-, vaid golfimeeskonna oma. Ta kuulub Eestis mängitaval seenioride EM-il võistlevasse Prantsusmaa esindusse.

"Rada on ilus, aga mängida oli tuule tõttu väga keeruline. Enda esitusega ma rahul ei ole. Ent golfi suur probleem on, et polegi kunagi võimalik rahul olla, sest alati jääb sisse tunne, et saanuks paremini!" võtab Boghossian kokku oma esituse ja on seejärel lahkesti nõus jagama mälestusi 1998. aasta MM-ist, kui Prantsusmaa tema abil kodupubliku ees esimest korda maailmameistriks tuli.

"Too meeskond käib siiani omavahel tihedalt läbi. Iga aasta detsembris kohtume Pariisis. Mängijad, peatreener Aime Jacquet, teised treenerid ja abilised. Sööme õhtust ja meenutame vanu aegu. Me oleme sõpruskond. Näiteks tänavu juunis tähistasime Marokos Zinedine Zidane’i 50. sünnipäeva. Kuna Marokos on väga head golfiväljakud, siis lõpuks ometi avanes mul võimalus Zidane’i õpetada, sest golfis, erinevalt jalgpallist, olen ma temast selgelt parem!"

Boghossiani räägitud 1998. aasta MM-koondise ühised õhtusöögid said üle maailma kuulsaks eelmise aasta detsembris, kui Youri Djorkaeff tegi kokkusaamise järel selfi, kus lisaks temale peal veel Zinedine Zidane, Frank Lebeouf, Boghossian, Bixente Lizarazu ja Fabian Barthez. "See foto oli ekspromptne otsus, aga Instagramist levis see hetkega üle maailma," meenutab Boghossian.

View this post on Instagram

A post shared by Alain Boghossian | Officiel (@boghossianalain14)

Põhjus, miks too foto viraalseks muutus, peitub 1998. aasta 12. juulis. Kogu maailma pilgud suunatud Stade de France'ile Pariisis. Jalgpall MM-i finaalis oli võõrustaja Prantsusmaa vastaseks tiitlikaitsja ja suursoosik Brasiilia. Zinedine Zidane'i väravatest esimese poolaja 2:0 võitnud Prantsusmaa peatreeneri Aime Jacquet tegi eduseisu kaitsmiseks esimese vahetuse 57. minutil, kui saatis Christian Karembeu asemel platsile Alain Boghossiani.

"Kui meenutan hetke, mil peatreener Aime Jacquet ütles, et lähen platsile, tuleb mul praegugi kananahk ihule. See oli ootamatu, sest veerandfinaalis Itaaliaga ja poolfinaalis Horvaatiaga ma mängu ei saanud. Horvaatia vastu olin juba platsile minemas, aga Laurent Blanc sai vastase küünarnukiga äsamise eest punase kaardi ja peatreener pidi viimase vahetuse kasutama keskkaitsja Frank Leboeufi väljakule saatmiseks, sest meil oli vaja 2:1 eduseisu kaitsta.

Neljas esimeses mängus olin küll kõigis platsil olnud (põhikoosseisu kuulus Boghossian alagrupimängus Saudi-Araabiaga, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Taani vastu sekkus ta vahetusest, nagu ka 1/8-finaalis Paraguai vastu – O. J.), ent enne finaali sisimas leppinud, et minu MM on läbi. Aga siis ütles peatreener: sa lähed mängu. Okei, pole probleemi!

Kuigi, jah, sajad miljonid inimesed vaatasid ja maksis ainult võit. Meie meeskonna jaoks oli võit ainus võimalus. Jooksin nagu hull ja kui vaja, lõin vastastele kossi kah. Võidu nimel tuli anda kõik. Koos lisaminutitega olin platsil 38 minutit, mille jooksul pingutasin nii palju kui võimalik. Need 38 minutit muutsid mu elu."

Prantsusmaa alistas tol hetkel neljakordse maailmameistri aunimetust kandnud Brasiilia 3:0, sest lisaminutitel lõi Emmanuel Petit ka kolmanda värava. Tegemist on kõige ühepoolsema MM-finaaliga (kolmeväravalist marginaali nägi ka 1958 ja 1970, kui Brasiilia võitis vastavalt Rootsit 5:2 ja Itaaliat 4:1). Miks Prantsusmaa tol juulikuu õhtul brassidest nii selgelt üle oli?

"Brasiilia eksis sellega, et kasutas enamikes mängudes sama koosseisu. Ilmselt olid nad väsinumad. Aime Jacquet roteeris rohkem. Ning muidugi aitas meid kodupubliku ees mängimine. Aga põhiline oli ikka värskus. Jacquet’d kritiseeriti MM-i eel Prantsusmaal tugevalt, aga meeskond püsis vankumatult ta selja taga. Tundsime, et just tema on meie jaoks õige treener. Ning tema eeltöö kõigi vastaste kohta oli suurepärane ja aitas meeskond väljakul."

Boghossiani sõnul meenutab ta MM-finaali iga päev. "Elu sunnib mind! Kohtan ju oma elu elades erinevaid inimesi, kes väga sageli seda matši meenutavad. Soovivad koos minuga pilti teha või paluvad matši meenutada või soovivad saavutuse õnne. Praegune näide on ju samuti ilmekas: tulen Eestisse golfi mängima ja kohe on ajakirjanik kohal ning uurib, kuidas asjad 24 aastat tagasi ikkagi olid?"

Prantsusmaa jalgpallikoondis alagrupivastasteks kahe ja poole kuu pärast Kataris algaval MM-il on Austraalia, Taani ja Tuneesia. Turniirile sõidetakse valitseva maailmameistrina, mis on Boghossianile tuttav tunne, sest ta kuulus ka 2002. aasta MM-koondisesse. Toona Prantsusmaa põrus. Avamängus kaotati 0:1 Senegalile ning ei pääsetud alagrupistki edasi.

Boghossian ei karda, et toonane valus kogemus võiks tänavu korduda, sest peatreeneriks on 1998. aasta MM-koondise kapten Didier Deschamps, kes oskab 2002 tehtud vigu vältida. "Näiteks hotellivalik oli 2002 väga halb. Elasime ööelust kubisevas rajoonis, hotellis olid diskoteek ja kasiino, mis segasid keskendumist. Deschamps polnud küll toona meeskonnas, aga teab muresid väga hästi. Kataris midagi sarnast ei kordu. Prantsusmaal on hea võimalus MM-tiitlit kaitsta, sest meeskond on tugev ja hästi juhendatud."

Golfi võlu peitub ainuisikulises vastutuses – loota saab ainult endale

Kui Deschamps, Blanc ja Zinedine Zidane püsivad tippjalgpalli juures treeneritena, siis Boghossian leidis paarikümne aasta eest uue armastuse. Karjääri parimad aastad veetis ta Itaalias, kus esindas vahemikus 1994-2002 esmalt Napolit, siis Genoa Sampdoriat ja lõpuks Parmat, kelle ridades tuli kaks korda (1999 ja 2002) Itaalia karikavõitjaks ning korra UEFA karikasarja võitjaks (1999). Pärast 2002. aasta MM-i siirdus aga Hispaania kõrgliigaklubisse Espanyol, kus mängis ühe hooaja.

2003. aasta suvel lõpetas ta rohkete vigastuste tõttu kõigest 32-aastasena karjääri. Aga too Hispaanias veedetud aasta juhatas sisse Boghossiani elutee järgmise spordipeatüki. "Golfiga tutvusin Hispaanias ja see hakkas mulle kohe meeldima. Mul on ju sees tippsportlase hing, mis ihaleb võistlusmomendi järele. Golfis on võimalik püsida võistlusvõimeline ka kõrgemas vanuses. Füüsiline vorm on tähtis, aga mitte nii oluline kui näiteks jalgpallis."

Et Boghossian võtab golfi marutõsiselt, kinnitab ainuüksi tema kohalolek Jõelähtmel. Prantsusmaa meeskonda pääsesid riigi kuus parimat seeniori (50+ vanuseklass), aga neid, kes sinna jõuda ihkasid, oli sadu. Prantsusmaa on ikkagi tugevate traditsioonidega golfiriik, kus leidub väga palju mängijaid, kes alustasid golfiga juba lapsena. Et 20 aastat golfi mänginud Boghossian võitis 2021. aastal Prantsusmaa seenioride meistrivõistlused – just see tiitel tagaski talle koha EM-koondises –, on erakordne saavutus.

"Jalgpallist on mul golfis suur kasu. Esiteks vaimses plaanis, sest olen ju harjunud eesmärgi nimel kõvasti tööd rügama ning sportlike sihtide nimel mugavustsoonist väljuma ja üle piiri minema. Aga sama tähtis on ka füüsiline pool. Endise tippsportlasena tunnetan oma keha väga hästi, oskan õpetusi vastu võtta ja vigu parandada. Niimoodi võidan rivaalidega võrreldes aega, sest omandan oskusi kiiremini."

"Võistlusärevusest rääkides, siis keskendumise mõttes jalgpallil ja golfil vahet pole, see on mul endiselt maksimaalne. Ning golfis on tulemus minu jaoks tähtis. Aga publikut, oleme ausad, siin ju pole. Jalgpalli MM-i vaatavad aga miljonid inimesed ja see tähendab paratamatult, et olukord on hoopis teistsugune.

Lisaks on jalgpall võistkondlik, aga golf individuaalne mäng. Isegi siin Jõelähtmel Prantsusmaa võistkonda esindades ei saa ma ju kellegi abile loota. Iga löögi eest vastutan ainult mina ise. Iga eksimus on ainult minu eksimus. Selles seisneb surve. Ja see surve pakub mulle naudingut!" räägib Boghossian.

Lemmikrada Boghossianil pole, vaid ta hindab just golfi pakutavat variatsiooni – iga rada on oma iseloomu ja eripäradega. Tähtis on, et rada oleks hästi hooldatud, mis võimaldab mängijatel kõiki oskuseid kasutada. Seega maailma ilmselt kuulsaimal golfirajal, iga-aastaselt Mastersit võõrustaval Augustal mängimine Boghossiani jaoks eesmärk omaette pole. Küll aga on tal sellega seoses rääkida õpetlik lugu.

"2007. aastal olime koos Laurent Blanciga (1998. aasta Prantsusmaa koondise kapten – O. J.) Mastersil pealtvaatajatena. Esimene võistluspäev lõppes ja ütlesin Laurent’ile, et läheme piilume range’i (harjutusväljak – O. J.), äkki näeme midagi põnevat. Ta vastas, et pole mõtet, sest seal pole kedagi. Käisin peale, et läheme käime korraks läbi ja veendume. Blanc jäi nõusse. Läksime.

Range ei olnud tühi. Üks mängija harjutas seal. See oli maailma esinumber Tiger Woods, kel oli esimesel päeval avalöökidega probleeme olnud. Ja nii ta harjutas neid. Esmalt lõi ühe pehme drive’i, et tehnikat sättida. Ja siis teise täie jõuga otsa. Siis jälle pehme ning selle järel täie jõuga. Niimoodi maailma esinumber seal üksinda töötas. Erakordne vaatepilt, olime lummatud.

Ning see kinnitab, et imesid sünnib tippspordis väga vähe. Tulemus sõltub ikkagi tehtud tööst ja nähtud vaevast."

Olgu öeldud, et esimese päeva järel liidrile nelja löögiga kaotanud Woodsi esitused tolle harjutuskorra järel küll paranesid, aga viies Masters jäi tal 2007. aastal võitmata. Ameeriklane kaotas Zach Johnsonile kahe löögiga ja jäi jagama teist kohta. Oma viienda Mastersi võitis Woods 2019, kui oli 43 aastat vana ja võidelnud nii eraeluliste probleemide kui tõsiste vigastustega.

* * *

Boghossian läbis meeskondliku EM-i löögimängu mõlemal päeval Estonian Golf & Country Clubi 18-rajalise Sea Course'i 76 löögiga ehk neli lööki üle par'i. Miinuspoolele suutsid 138 mängijast jääda üksikud, sest tingimused – tugev tuul ja külm ilm – olid keerulised. Meeskondlikult täitis Jõelähtmele medali järele tulnud Prantsusmaa esmase eesmärgi ja jõudis kaheksa parema sekka.

Seitsmes koht tähendab, et tänases veerandfinaalis kohtutakse Iirimaaga. Reedel mängitakse Jõelähtmel poolfinaalid ning medalivõitjad selguvad laupäeval. Välja mängitakse kõik kohad ehk veerandfinaalide kaotajad jätkavad matšidega kohtadele 5.-8. Analoogselt talitatakse ka vahemikus 9.-16. ja 17.-23.

Selles viimases jaotuses mängib ka Eesti meeskond (Gunnar Kobin, Taavi Truusa, Raivo Velsberg, Rasmus Kivila, Benno Maaring ja Toomas Tamme), kes oli löögimängu kokkuvõttes 21. ning kohtub täna 20. koha pälvinud Slovakkiaga. Mängu võitja jätkab mängimist kohtadele 17.-20.

* * *

Alain Boghossian

Sündinud: 27. oktoobril 1970
Positsioon: poolkaitsja
Klubikarjäär: Istres (1992-93), Marseille Olympique (1993-94), Napoli (1994-97), Genoa Sampdoria (1997-98), Parma (1998-2002), Espanyol (2002-03)
Koondisekarjäär: 26 A-maavõistlust, 2 väravat
Saavutused: maailmameister 1998, Itaalia karikavõitja 1999, 2002, UEFA karikavõitja 1999
Saavutused golfis: Prantsusmaa seenioride meister 2021