Kui Eesti koondise peatreenerile Jelle Goesile pannakse teinekord pahaks koondise treeningute ajakirjandusele sulgemist, siis uute EM-valikmängude eel korraldati A. Le Coq Arenal ajakirjanikele koolitus, kus Goes avas pisut koondise telgitaguseid.

Esmalt selgitas peatreener põhimõtteid, mille järgi ta koondislasi valib: esiteks individuaalne meisterlikkus, teiseks mängutahe ja -kirg ning lõpuks taktikaline mõtlemine.

„Individuaalne meisterlikkus ja mängutahe ei sõltu teineteisest,” rõhutas Goes ja tõi näiteks Raio Piiroja – individuaalne meisterlikkus pole just täiuslik, ent maksimaalne mängutahe teeb temast tõeliselt hea mängija.

Seejärel harutas Goes lahti mängueelse ettevalmistuse. Esmalt analüüsitakse oma ja vastasmeeskonda – alati lähtuvalt kaitsest. Millise formatsiooniga mängivad vastased? Mitme ründajaga? Kas ääred tõusevad üles? Kui kõrgelt pressitakse?

Kas Dmitrijev on samal tasemel Decoga?

Siis võetakse ette üleminek kaitsest ründesse. Kas mõttekam on kasutada lühikesi sööte või pikki palle ette? Kas vastased jätavad keskväljal ruumi söötmiseks? Kui kõrgele tõuseb nende keskkaitseliin? Nii võtab peatreener läbi kõikvõimalikud mängusituatsioonid lähtuvalt konkreetsest vastasest. Kaitsest ründesse minek, pallikaotus ja selle tagasi võitmine, nurga- ja karistuslöögid jne.

Vastavalt sellele pannakse paika ka algkoosseis, vaagides iga mehe plusse ja miinuseid ja arvestades sellega, millise mängija vastu ta peab tegutsema. Vastasmeeskonna iga mehe kohta on Goesil olemas nimekiri talle iseloomulikest omadustest, plussidest ja miinustest. Niisiis oleneb mängija valik nii sellest, millised on tema enda ja tema tsoonis tegutsevate vastaste individuaalsed omadused kui ka meeskonna üldisest taktikast.

„Ma ei saa Piirojalt eeldada väravate löömist või Neemelolt vastaste eest ära jooksmist. Ma pean arvestama sellega, millised mängijad nad on,” selgitas Goes. „Kas Dmitrijev on samal tasemel Decoga?” esitas peatreener küsimuse. Üksmeelselt jõudsid ajakirjanikud järeldusele, et ega ei ole küll. „Aga kui Eesti mängib Portugaliga, siis te ju eeldate, et ta oleks,” tõi hollandlane muiates välja vastuolu.

Ainult paberil näitamisest pole kasu

Goes laskis ajakirjanikel panna paberile oma nägemus koondise algkoosseisust, sealjuures kasutada võis kõiki mängijaid, ka neid, kes praegu koondisesse kutsutud ei ole. Kokkuvõtlikult ei leidnud ta sealt suuri üllatusi – vaid Taijo Teniste puhul mainis Goes, et tegu on veel liiga kogenematu mängijaga, kes aga paari-kolme aasta pärast on kahtlemata juba piisavalt kõrgel tasemel, et A-koondisse kuuluda.

Muide, peab ütlema, et koosseisu valimine vajas päris tõsist mõttetööd, vaja oli ju arvestada nii mängijate isiklikke omadusi kui kokkumängu. Kui lisada sellele veel konkreetse vastase taktika teadmine ja koondist pea iga mängu eel vaevavad vigastused, siis ei olegi see enam nii lihtne, kui enamusele võib-olla teinekord tundub.

Arvukate skeemide abil selgitas peatreener seejärel erinevaid formatsioone, mida erinevate meeskondade vastu kasutada, ning tõi näiteid, millised võimalused on ühe või teise situatsiooni korral – kellele sööta, kes kuhu peab jooksma ja kes millist mängijat peab katma. „Loomulikult mängime me need olukorrad ka platsil läbi. Ainult paberil näitamisest pole kasu, mängijad peavad ise tunnetama, kuidas käituda,” sõnas Goes.

Iisraeli värav pikast vigadeahelast

Lõpetuseks näitas peatreener videolõike viimastest EM-valikmängudest Makedoonia ja Iisraeliga nii vastaste kui Eesti koondise võimalustega ning selgitas, milliseid vigu ja ka õigeid otsuseid mängijad platsil tegid ning näitas võimalusi, mida oleks võinud teha, et ohtlikke olukordi vältida või ise värava löömisele lähemal olla.

Näiteks 0:1 kaotusmängus Iisraeli vastu sündis vastaste värav Eesti koondise vigadeahelast. Andres Oper jälgis palli, mitte meest, Ragnar Klavan hakkas liiga hilja vaba mehe juurde jooksma, Raio Piiroja tuli liiga hilja palliga mängijale vastu, Dmitri Kruglov ei läinud oma mehele värava ette järgi ja Andrei Stepanov jättis samuti vaba mängija katmata.

Kokkuvõtvalt oli tegu informatiivse ja huvitava kahe tunniga, mis tegid koondise telgitagused veidigi selgemaks ja pakkusid intrigeerivat pilguheidet sellesse, mis toimub treeneri peas enne mängu, selle ajal ja pärast mängu lõppu. Kui palju kogu see mõttetöö tulemust toob, saame näha juba üsna pea palliplatsil.

Selle kuu lõpus ootavad koondist teatavasti ees kaks tähtsat EM-valikmängu. 24. märtsil kohtutakse aasta esimeses kodumängus suure naabri Venemaaga, neli päeva hiljem juba võõrsil Iisraeliga.