Inglismaa kõrgliiga on välja töötanud esialgse plaani, mis lubaks neil võimalikult kiiresti mängudega jätkata. Uusi reegleid koodnimega "Project Restart" ehk vabas tõlkes "Taasalustamise projekt" tutvustati hiljuti osanike koosolekul.

Kuna strateegia on ametlikult veel avalikustamata, tuleb selle osas leppida infoga, mis on seni lekkinud. Inglaste optimismi ühelt poolt mõistes tuleb teisalt tõdeda, et küsimärke jagub kirjeldatu osas siiski veel küllaga.

Väljaande The Times andmetel teeb mitme spordiala esindajatest koostatud komisjon koostööd valitsuse esindajatega, et profisport saaks võimalikult kiiresti tegevust jätkata. Plaaniga hoitakse jooksvalt kursis ka peaministrit Boris Johnsonit, kes peaks pärast viiruse läbipõdemist esmaspäeval tööle naasma.

Kava näeb ette kohtumiste pidamist "heakskiidetud" staadionitel. Nii mõnigi ala – pole konkreetselt märgitud, kas jutt käib just jalgpallist – plaanib seejuures korraldada mänge ainult üksikutes võistluspaikades, mis aitaks vältida viiruse levimist. Küll aga on varasemast teada, et Premier League’ile on end võimalike mängupaikadena välja pakkunud nii Wembley staadion kui ka Kesk-Inglismaal asuv koondise treeningkeskus St George’s Park.

Viimases on hulgaliselt Premier League’i kohtumiseks kõlblikke väljakuid ja leiduvad ka kõik muud vajalikud tingimused, kaasa arvatud võimalus meeskonnad ülejäänud ühiskonnast edukalt isoleerida. Tõsi, võrreldes klubide kodustaadionitega puudub St George's Parki väljakutel hetkel näiteks võimekus tipptasemel teleülekande teostamiseks, mis on antud olukorras hädavajalik. Samas aitaks ühine mängupaik kokku hoida kulusid korravalvuritele, meditsiiniabile ja testimisele. Kõiki neid aspekte tuleb silmas pidada riigis valitseva üldise olukorra kontekstis, sest jalgpalli mängimine näiteks arstiabi kättesaadavuse arvelt ei oleks mõeldav.

Kuidas hakata testima algpallureid, kui teste napib kogu riigis?

Inglismaa kõrgliiga pandi pausile 12. märtsi järel ehk erinevalt mitmest teisest riigist pole seal kordagi veel suletud uste taga mängitud. Liiga lõpuni on jäänud veel 92 kohtumist. Praeguse kava kohaselt lubataks igal mängule maksimaalselt 400 inimest, kelle hulka kuuluvad näiteks ka meedia esindajad. Eelduseks on muidugi, et kõik osalejad on enne andnud negatiivse koroonaproovi.

Samas on Suurbritannia suurim probleem praegu just testide nappus. Bundesliga, kus klubid juba väikestes rühmades treenivad, on rääkinud 9. mail naasmisest, kuid selle kuupäeva paikapidavus sõltub valitsuse otsusest, mis tuleb parimal juhul alles uuel nädalal. Samas on Saksamaal jõutud elanikkonna testimisega Suurbritanniast palju kaugemasse faasi ja surmajuhtumite arv on püsinud stabiilselt madalal. Samal ajal ületas surmade arv laupäeval Suurbritannias 20 000 piiri ning sellest rohkem elanikke on viiruse tagajärjel elu jätnud vaid neljas maailma riigis.

UK hospital coronavirus deaths pass 20,000 https://t.co/82TUcT4dzq pic.twitter.com/jv2qGbkhJI — BBC News (UK) (@BBCNews) April 25, 2020

Eelmisel nädalal peetud Premier League’i klubide kohtumisel pakuti mängudega jätkamise kuupäevana välja 8. juuni. Liigaga tuleks igal juhul ühele poole saada 27. juulil, sest augustis tahab UEFA ära pidada eurosarjade kohtumised. Uus hooaeg algaks Inglismaal praeguse plaani järgi 22. augustil.

Suur motivaator on loomulikult raha. Näiteks Hollandis maksis Fox Sports klubidele telerahad välja ning pärast valitsuse otsust, et enne 1. septembrit ei tohi riigis spordivõistlusi korraldada, kuulutas Eredivisie hooaja tühistatuks. Ent Fox Sportsil on Hollandi liigaga pikaajaline, tervelt kümmet hooaega kattev leping, mis kehtib veel 2025. aasta suveni. Tänu sellele on tulevikus võimalik väljakäidud 22 miljoni euro osas vajadusel tagasiarvestusi teha.

Märksa lühemate telelepingutega brittidel see võimalus puudub, samuti on kõnealused summad sootuks teisest klassist. Järgmise kolme hooaja õiguste eest teeniks Premier League kogu maailma telekompaniidelt astronoomilised 10,5 miljardit eurot. Kui need rahad jäävad hooaja katkemise tõttu saamata, satuvad hoobilt suurde hätta paljud Inglismaa klubid.

Bundesliga kohta lekib vastuolulist infot

Sestap tehaksegi praegu koostööd advokaadibürooga DLA Piper, mis on varemgi liigat telelepingute osas nõustanud, ja üritatakse kokku panna erakorralist laenufondi, kust iga klubi saaks maksimaalselt kümme miljonit naela. Klubid üritavad samal ajal oma mängijatele auku pähe rääkida, et nood lepiksid palgakärpega. Seda on juba edukalt teinud Southampton, West Ham United, Sheffield United ja Watford, ka Arsenali mängijatest on enamik nõustunud palgast 12,5 protsenti loovutama.

Mängijatele seatavate tingimuste osas pole inglased asunud jalgratast leiutama, need meenutavad näiteks Itaalias ja Saksamaal palluritele kehtestatud kohustusi. Tõsi, Bundesliga kohta on viimastel päevadel hakanud levima viited dokumendile, kus kirjeldatu läheb absurdini. Tegu on siiski vaid tervishoiuametis välja töötatud kolmeleheküljelise (!) memoga, mille väljaanne Der Spiegel enda valdusesse sai.

Kui esimene variant kirjeldab realistlikke tegevusvariante, siis teine kuulub pigem fantastika valdkonda. Samas ongi tegu vaid töödokumendiga, milles loetletakse tihti kõikvõimalikke hüpoteetilis stsenaariume, ilma et nende realiseerumine oleks tõenäoline.

Tegelikkuses on raske võtta tõsiselt ideed, et mängijad peaksid kandma väljakul näomaske, mida nad ise ei tohi käega katsuda, kuid mille eestvajumisel peab kohtunik mängu peatama; lisaks tehtaks mängu iga 15 minuti tagant paus, et mängijad saaksid ette panna värske maski.

Bundesliga on juba kinnitanud, et "väljakul toimuvate ebavajalike kehaliste kontaktide" eest manitsev dokument on tööversioon ning näiteks maskide kandmise kohustus kavatsetakse – igati mõistetavalt – kehtestada vaid mängu teenindavale personalile. Kuid pudelist välja pääsenud džinni on raske sinna tagasi toppida.

Eelkirjeldatud totrusi kõrvale jättes jääb sakslaste plaan täielikult mõistlikkuse piiresse – meeskonnad peavad staadionile saabuma eraldi ja riietuma soovitavalt juba kodus või hotellis; enne mänge ei toimu käesurumist, pärast kohtumist sõidetakse pesema samuti koju, riideid vahetatakse vajadusel maksimaalselt kahe-kolmekesi ühes ruumis olles ja nii edasi.

Kuidas fänne kodudes kinni hoida?

Omaette küsimus on mõistagi, kuidas reeglite täitmisest tegelikkuses kinni pidada, ent suures plaanis on inglastel kavas minna sama teed. Kõige eelduseks on mõistagi üleriikliku olukorra vastamine valitsuse sõnastatud viieele tingimusele: tervishoiusüsteem ei tohi olla ülekoormatud, surmade arv peab olema püsivas langustrendis, nakatumiste arv peab langema "kontrollitavale tasemele", testide ja kaitsevahendite arv peab vastama mitte ainult hetkelistele, vaid ka prognoositavatele nõuetele, ning viiendaks tuleb minimeerida teise laine tekkimise võimalus.

Lisaks kaasneb suletud uste taga mängimisega veel hulk ettenägematuid faktoreid, mida tuleb arvesse võtta. Kuidas reageerivad näiteks Liverpooli fännid sellele, kui lemmikklubi peaks lõpuks kauaoodatud tiitli kindlustama? Kuidas vältida suurte rahvahulkade kogunemist tänavale, mis loob ühelt poolt soodsa pinnase viiruse levikuks ning sunnib teisest küljest rakendama arvukaid politseijõude, kelle abi võiks samal ajal vaja minna märksa elutähtsamates olukordades?

#LFC #LIVMCI pic.twitter.com/60wztBjtGv — LFC Photo (@LFCphoto) November 10, 2019

Nii möllasid Liverpooli fännid mullu enne mängu Manchester Cityga. Kuidas tagada korda nüüd, kui aastakümneid ihaldatud liigatiitel on käeulatuses?

Inglismaa Jalgpalliliiga (EFL), mis koondab enda alla Championshipi, League One’i ja League Two ehk liigad tugevuselt teisest neljandani, märkis BBC vahendusel ettevaatlikult, et on küll põhimõtteliselt naasmise poolt, kuid lisas, et selleks vajab Inglismaa jalgpall kindlasti sobilikke testimismeetmeid. Praeguste plaanide järgi vajaks EFL kõigis liigades hooaja lõpuni viimiseks 56 päeva ehk ligi kahte kuud.

Mõistagi leidub ka skeptikuid, üks neist Hollandi Jalgpalli Liidu (KNVB) president Just Spee. Kuna KNVB oli sunnitud valitsuse määruse tõttu edasimängimisest loobuma ja otsustas pooleli jäänud hooajad tühistada – käik, mis on Hollandis juba ristitud häbiväärseks ja skandaalseks –, arvab Spee, et inglastel tuleb lõpuks käia sama rada.

Hollandi hoiatav näide

"Britid hoiavad lootusest viimase võimaluseni kinni, aga tõenäosus, et hooaeg õnnestub lõpuni mängida, on väga õhuke. Ma ei usu, et neil selleks piisavalt aega jääb," vahendas The Guardian Spee sõnu. "Näeme nädalast nädalasse, kuidas kõiki toimuma pidanud sündmusi lükatakse aina edasi."

Ei saa välistada, et Hollandis kaebab mõni klubi alaliidu kohtusse – näiteks karikafinalist Utrecht juba nii teha lubaski. Esiliigat suure eduga juhtinud, ent nüüd kõrgliigast ikkagi eemale jääva Cambuuri peatreener Henk de Jong nimetas juhtunut aga riigi spordiajaloo suurimaks häbiplekiks. Väärib märkimist, et Hollandi 34-st kahe kõrgema liiga klubist 16 hääletas tavapärase tõusmise-langemise poolt, 9 oli selle vastu ja veel 9 jättis otsuse langetamise KNVB hooleks.

Sama võib juhtuda Inglismaal, kus lisaks eurosarjakohtadele on veelgi rohkem mängus kõrgliigasse püsimajäämist arvestades. Selles arvestuses on mängus sajad miljonid naelad ning igasugune otsus jätaks kellegi rahulolematuks, mistõttu on soov mängud ära pidada igati mõistetav. Hooaja sundlõpetamise hääletus tooks tõenäoliselt kaasa täpselt samasugused lahkarvamused nagu Hollandiski.

Ning lõpuks, nagu Spee tabavalt märkis – sportlikus plaanis oleks Liverpooli meistriks kuulutamine igati loogiline, sest erinevalt väikeste punktivahedega Hollandi liigast on sadamalinna meeskond kauaoodatud tiitli reaalsuses juba ammu kindlustanud. 25-punktiline edu vajab vaid ametlikult liigavõiduks vormistamist. Kuid nagu ütles Spee: "Mõtleme korraks ka sellele, mida ülejäänud ühiskond praegu läbi elab. Kas meil oleks sellisel aastal üldse sobilik rääkida, et keegi on meister?"