16. juuni hommikul kogunes Nõmme Kalju meeskond, nagu neil ikka kombeks, Lillekülla tavapärasele treeningule. Ääreründaja Kaspar Paur aga puudus, sest sättis treeningule tõttamise asemel ülikonda selga ja lipsu ette. Treenerite loal ja pidulikul põhjusel.

Nimelt toimus TalTechi aulas tol hommikul magistriõppe lõpuaktus, kus sai diplomi kätte ka 27-aastane Paur. Magistriõpingud läbis ta päevases õppes ettenähtud nominaalajaga, kusjuures cum laude'st ei jäänud palju puudu. Selle kõige kõrvalt on Pauril käimas karjääri vast parim hooaeg.

Kes teeb, see jõuab? Kindlasti. Aga ilma kutsumusteta kahte asja – tippjalgpalli ja magistriõpinguid – kokku panna võimalik ei ole. Paur kinnitab, et temas pesitseb tugev kihk mõlemal alal kaugele jõuda ning nende ühendamine pole üldse nii keeruline, kui karta võiks. Too 16. juuni trenn oli kaks aastat väldanud õpingute jooksul alles teine, mis Pauril vahele jäi.

"Esimene oli sisseastumiskatsete päeval. Ning mõlemal juhul tegin need trennid individuaalselt järele," sõnab Paur. "Kõrgharidus on eesmärgiks olnud noorest peale. Kui juba õppida, siis nii palju, kui suuteline olen. Magister on kraad, mille soovisin enda jaoks Eestis mängides samuti ära teha. TalTechi eriala sobis mulle."

Paur sai magistrikraadi juhtimise ja turunduse erialal, täpsemaks õpingute valdkonnaks äriprotsesside juhtimine digitaalühiskonnas. Et bakalaureusekraadi omandas ta 2018. aastal Estonian Business Schoolis (EBS) ettevõtluse ja ärijuhtimise erialal, oli tegu loogilise jätkuga. Magistritöö kirjutas Paur kinnisvara hindamise automatiseerimisest.

Aga ikkagi. Vaata, kust otsast tahes, tundub tippjalgpalli ja magistriõpingute ühendamine päris ulmeline ülesanne. "Tegelikult ei ole. Kõik loengud olid ju õhtuti ja kahe aasta jooksul puudusingi trennist kaks korda – sisseastumiseksamite ja lõpuaktuse päeval. Keskkool ja bakalaureuseõpe olid ajaplaneerimise aspektist keerulisemad.

Jalgpalli aga õppimine mitte kuidagi ei seganud, vaid pigem andis juurde. Jalgpalluril on reeglina õhtul vaba aeg. Mõni veedab aega sõpradega, loeb raamatut või tegeleb mõne hobiga. Mina tudeerisin konspekte."

Tippjalgpall ja magistriõpingud täiendasid teineteist

Kalju oli Pauri kraadipüüdlustest teadlik, aga kuna treeninguid see ei seganud, siis klubis need ka jutuks ei tulnud. Kui ääreründaja peatreeneri Eddie Cardoso ja spordidirektori Argo Abeiteri jutule läks, et 16. juuni trennist puudumiseks luba küsida, oli vastus ainumõeldav: "Nad olid uhked ja õnnitlesid. Minu meelest on tähtis, et inimesed arendavad end jalgpalli kõrval ka teistes suundades."

Need kaks suunda osutusid ka teineteist täiendavateks, sest jalgpallitrennis puhkas vaim õpingutest ja vastupidi ka – konspektidesse süvenedes sai pea klaariks sellest, kui eelmisel päeval oli näiteks väga hea võimalus jäänud väravaks realiseerimata.

"Hobide eesmärk ongi ju, et kui ühes valdkonnas väga sügavalt sees olla, võivad analüüsitunnetus ja suur pilt ära kaduda. Hobid aitavad kaasa, et leida mõni teistsugune lähenemisviis. Enda näitel, siis tegin meeskonnaga trenni ja individuaalselt ka, aga sain tänu õpingutele suhelda ka jalgpalliväliste inimestega, mis oli väga positiivne."

Hetkel on Pauril käimas viimaste aastate parim hooaeg. Tabelis kindlat kolmandat kohta hoidva Kalju kasuks on ta löönud kuus väravat ja andnud viis resultatiivset söötu. Terves Premium liigas tekitas kummastust, et teda ei valitud kõrgliiga aprillikuu parimaks mängijaks. Ning kui Thomas Häberli süsteemis oleks ääreründajatel natukenegi suurem roll, saanuks Paur juunis vast ka koondisekutse.

"Olen rohkem vaeva näinud detailidega ja kõige positiivsem on see, et resultatiivsus on järele tulnud," sõnab Paur, kelle 2021. aasta hooaja saldo oli neli väravat ja kaheksa väravasöötu. Ääreründaja on veendunud, et õpingud on teinud temast parema sportlase. "Õppimine nõuab distsipliini ja sihikindlust, nagu ka sport. Edasiliikumiseks on vajalikud samad iseloomujooned."

Magistritöö teemani – kinnisvara hindamise automatiseerimisest – jõudis Paur selles valdkonnas tegutsevate sõprade ja tuttavate kaudu. "Näen kõrvalt, et tööd on nii-nii palju, ent seda on võimalik efektiivsemaks muuta. Esialgu hindasin kinnisvarahindajate subjektiivsust, mis leidis kinnitust, millest omakorda järeldus, et valdkond vajab objektiivsemat lähenemist."

Õitsvat õunapuud pigem ei automatiseeri, aga käsitsi tööd saab tohutult vähendada

Kui aianurgas kevadeti kaunilt õitsvat õunapuud on automatiseerida keeruline, siis kas merevaadet juba saab algoritmi asetada? "Vaade on asi, kus subjektiivne hinnang on paratamatu. Mis ühe jaoks suurepärane, see teise jaoks lihtsalt väga hea. Aga automatiseerida on võimalik näiteks võrdlustehingute osa, et saada sealt õiglasem analüüs.

Lisaks tehakse praegu kogu hindamine käsitsi, kuigi kogu info konkreetse objekti kohta võiks ju automaatselt andmebaasidest üle tulla, et poleks vaja kõiki kaarte, jooniseid, kirjeldusi, arvutustabeleid ja pilte üle tõsta. See on ka kõige tavalisem tüüpvigade – registriosa vale numbri kopeerimine või ebakorrektsed olulised näitajad – tekkekoht, kus käsitsi tehes jääb midagi lihtsalt kahe silma vahele või läheb kogemata valesti.

Sellisel juhul näiteks võrdlustehingute vale valik või käsitsi andmete kopeerimisel võib tekkida viga, mis omakorda annab hindajale vale turuväärtuse valitud objekti kohta ja nõuab ka täiendavat ajakulu paranduste tegemiseks."

Valdkond iseenesest on Eesti majanduses ülioluline. Maa-amet on toonud välja asjaolu, et 2021. aastal sündis Eesti kinnisvaraturu rekord, kuna tehingute koguväärtus ulatus ligikaudu 6 miljardi euroni ning selle seas on vaid väike osa tehinguid selliseid, millega kinnisvarahindaja seotud ei olnud. "Tuli välja, Excel on siiani olnud tähtsaim tööriist, aga võiks arvata, et nii tähtsas valdkonnas on juba kasutusel edasijõudnumad tööriistad."

Jalgpallur peab platsil olema tulemusele orienteeritud ja praktiline inimene, kes valib erinevates olukordades optimaalseima lahenduse, mitte ei aja jonnakalt oma rida. Paur on rahul, et tal õnnestus samamoodi läheneda ka lõputööle. "Teema võiks olla valdkonnale väga kasulik. Ei kirjutanud seda päris mitte millestki," sõnab ta.

27-aastasel jalgpalluril karjääri lõpule mõelda pole vaja, sest nii Eestist kui ka laiast maailmast leiab üha enam näiteid, kus hoolika ja targa käitumisega pikendatakse karjääri 30ndate teise poolde. Ent kas lõputöö teema tähendab, et Paur seostab ka oma tulevikku kinnisvarasektoriga? Värske magister seda ei välista, aga usub, et lõpetatud eriala hoiab avatuna rohkelt uksi.

"Kinnisvara on kindlasti üks võimalus. Aga nagu teame, siis tänapäeva maailmas muutuvad asjad ruttu. Elame ja näeme. Selle eriala pealt on võimalik minna ükskõik millisesse valdkonda, kuna tehnoloogia areneb pidevalt ja digitaliseerimine muutub seeläbi üha olulisemaks. Kindlasti ka jalgpallis on selles osas arenguruumi ja potentsiaali," ütleb Paur.

Bakalaureuse- ja magistrikraadi omanikult on lõpetuseks loogiline uurida, et kas järgneb ka doktorantuur? "Doktorantuur on juba palju keerulisem ja akadeemilisem ehk sellele ma praegu ei mõtle ja naudin rohkem jalgpalli mängimist."