Tallinna FC Flora peatreener Taavi Viik, kes oli Paide Linnameeskonna ja Eesti koondise poolkaitsja Patrik Kristali (16) esimene treener, meenutas Õhtulehe taskuhäälingusaates "Kolmas poolaeg" seda, kuidas Kristal esimest korda trenni tuli.

Toona Harju JK Laagris noortetreenerina tegutsenud Viik ütles, et viieaastane Kristal jõudis tema juurde tänu mängija isale, Eesti koondise eest 143 mängu pidanud Markole, kes helistas ja ütles, et tema 2008. aastal sündinud poiss tahab trenni tulla. Viigi sõnul liitus Patrik kas 2005. aastal või 2003. ja 2004. aastal sündinute poiste segagrupiga.

"Alguses ma ei teadnud, kas on hea nii noort poissi vanematega kokku lasta, aga Marko ütles, et las proovib. Mäletan, et tal olid esimeses trennis jalas hallid dressipüksid ja nägin kohe, et ta oli varem mänginud," rääkis Viik.

Lisaks Kristalile oli selles grupis veel mitu nimekat noort, näiteks Flora tipuründaja Tony Varjund. Nii Kristal, Varjund kui praegu Flora duublit esindav Sander Alamaa tulid Viigiga ühes, kui treener siirdus Tallinna Kalevi noortesüsteemi.

Viik ütles, et noortemeeskond, kus olid Kristal, Varjund, Alamaa ja teised, mängis alati 2005. aastal sündinute Eesti meistrivõistlustel, kuigi meeskonna liikmed olid sündinud 2006. aastal või hiljem. Treener sõnas, et tema meelest peaks noorteklassis olema võitude ja kaotuste suhe tasakaalus, sest muidu on meeskond vales vanuseklassis. Seetõttu pole Kristal ja teised tulnud kunagi noorteklassis Eesti meistriks, vaid mängisid vanuseklassi teises liigas.

Praeguse Flora peatreeneri sõnul läheb ta selles mõttes teiste noortetreenerite filosoofiaga vastuollu, et kui paljud mõõdavad oma töö edu tulemustes, siis tema väärustab enim mängijate arengut. Kuigi tulemus on Viigi sõnul tähtis, siis olulisem on, et mängijad võidaksid väljakul individuaaltasandil. "Väga palju rõhutasime võitmist ka trennis, aga mitte tulemuse mõttes, vaid mängija pidi olema oma sõbrast või vastasest parem," selgitas ta.

Ka tähtsates mängudes - näiteks turniiri poolfinaalis või finaalis - jäi Viik kindlaks põhimõttele, et kõik peavad saama mängida ning tulemus pole esmatähtis. Tema sõnul pidas ta sel teemal korduvalt vestlusi lastevanematega. "Lastele on seda filosoofiat lihtsam selgitada, aga vanematel kaob tihti turniiri käigus reaalsus ära. See aitas, et rääkisime algusest peale, et tulemus on tähtis, aga mitte esmatähtis, kuid ikkagi pidin vahel vanematele selgitama" rääkis treener.