"Nii algab Euroopa rahvaste h�vimine" - jah, see on eriti lubamatu arvestades fakti, et p�liseurooplased on teiste (teist v�rvi) rahvuste vastu sajandite jooksul v�ga s�bralikud olnud :P

Kuigi toimunu tundub olevat suhteliselt paratamatu, olen minagi kolumni p�him�ttega p�ri.

Mina isiklikult jagan sada protsenti Schwede arvamust. Inimesed v�ivad liikuda ja r�nnata maailmas, aga iga rahvas peab j��ma ikkagi algup�raseks. Ei saa ju v�tta t�siselt v�idet, et Viera on prantslane. Ta pole seal syndinud, tema ja ta vanemate kultuuriline taust on prantslastest erinev aga mis peamine ta pole ka etniliselt prantslane. Kuidas on v�imalik, et sajandite jooksul on prantslased ikka valged olnud aga nyyd �kki tekivad mustad prantslased, see on absurd. Mul ple midagi neegrite vastu las elavad, reisivad, r�ndavad ja kui tahavad elagu Euroopas, aga mitte kunagi ei tohiks neid lugeda Euroopa rahvaste hulka. Nii algab Euroopa rahvaste h�vimine. Prantslased ja Hollandlased on juba nii suurel allak�igu trepil, et tagasi p��rdumine saab olema valulik. Inglased on astunud samale libedale rajale, ka seal on rahvas segunenud hirmu�ratava kiirusega. Ja seda k�ike vaid jalgpalli alase edu tarvidusel. Hollandlastele ja inglastele, kes siiski "riskeerivad" kasutada ka oma mehi ple see taktika edu toond aga Prantsuse rahvaste paabel on l�iganud vilju kui palju. Nende maailma meistritiitlit ja euroopa meistritiitlit saab t�histada pea kogu Aafrika. Neil on m�ngijaid nii P�hja-Aafrikast kui Kesk Aafrikast. Maailma parimaid m�ngijaid Zidane ple samuti midagi muud, kui aafriklane. Kes on siis yldse prantslane France imedemeeskonnast. Barthez, ja Pires ja veel m�ned v�hemt�htsad meeskonna liikmed 90% meeskonnast on aga aafrika. Nii siis rahvusvaheline meeskond. Peab lootma, et p�line euroopluse kants Saksamaa ei satu sama eufooria k�tte, et j��ks elama veel kasv�i ykski Euroopa suurem osa.

MA kirjutan lihtsalt nii sama

�ige

to j�mp.....muide integratsioon on ka v��rs�na....eestikeelne vaste on talle l�imumine

M�ne mehe jaoks t�esti liiga "deep". Integratsioon toimub juba kommijate seas:)

liiga deep minujaoks...ei saanudki eurovisiooni ja jalgaplli seosest aru....kuidagi ei joudnud ots otsaga kokku....k�ll �ritas svede z�riid ja keelt ja muud selllist kasutada aga...

PS! �rge te kommenteerijad nii pikku komme kirjutage enam....ei viitsi lugeda neid keegi

Minu arvates ei tohiks riigikeele valdamie veel anda oigust kodakontsuseks. T'htis on kultuuriline kuuluvus. Kuigi keegi eelpool mainis, et prantslaste rahvus kujunes alles paarsada aastat tagasi, oli juba enne seda olemas europiidne ja k]igile vastuv]etav kultuur. T'nap'eva kiire immigratsioon 'hvardab aga selle aastatuhandete pikkuse kultuuri v'ljasuretada. {htne usk, elulaad ja sarnased traditsioonid on v]imas j]ud, mis on alati rahvast [hendanud. Ja kuigi pidev veresegamine on t]esti toimunud koguaeg, on see senini lasknud s'ilida ka euroopa kultuuril, mida mina armastan ja mille v'ljasuremine mulle ei meeldiks.

J�rgnev on puhtalt minu arvamine. Rahvus on eelk�ige elu stiil. M�ni venelane on n�iteks nii assimileerunud (perfektne eesti keel ja meel), et teda saab ainult eestlaseks nimetada. Samas kas meie j��hokim�ngija Toivo Suursoo on eestlane, kui ta ei oska praktiliselt s�nagi eesti keelt.
Samuti tekib k�simus, aga kui oled n�iteteks bask v�i kurd, keda sa esindad, kui sul ei ole FIFAsse kuuluvat kodumaad. Me ei n�e seal ei Baskimaad ega Kurdistani.
Ma v�in olla ju puhast verd eestlane, aga kui ma olen elanud kogu elu Inglismaal ja mu kodune keel on inglise keel, siis ma olen ju inglane.
Mulle ei meeldi eriti termin rahvuskoondis. Rahvuskoondis on baskidel. Teistel on riigi koondis. Ega kataloonlane ei pea end just hispaanlaseks. Samuti on samasugune k�simus paljude Aafrika ja Aasia riikide puhul.
Samas ma pooldan seda, et riigi koondise liige peab riigi keelt valdama, kuna jalgpall on v�istkondlik m�ng.

Schwede on jah, prantsuse identiteeti k�sitlenud erinevalt nende enda ametlikust poliitikast. Prantsusmal toimuv on n�ide, kuidas ehitatakse rahvustunne mitte etnilisusele, vaid pigem sulatatakse kokku ajalooline kultuur ja asumaade immigrantide p�rilus.

Selline on kompromiss, kuna prantsuse kultuur saab edasi elada vaid rahvusliku koosluse muutumisega kaasa minnes, muidu muutuks ta paljudes aspektides marginaalseks ja elitaarseks.

Jalgpalluri valikus, keda esindada rahvuskoondise tasandil, s�ltub palju ka sellest, mis ta v�imalused on. Paljud aafriklased on n�us oma p�ritolumaad esindama pigem v�imalusest ennast m��a. Kuigi, jah, Inglismaal saavad Wales, Shotimaa ja P�hja Iiri sageli vaid riismed. Prantsusmaa ja Holland koorivad samuti koore, neil pole m�ne talendi kaotus �nnetus, noori tuleb aina peale.

Schwede nimetab etniliste prantslaste taandumist oma maa jalgpallitipust kui �he Euroopas tooni andva rahva h��bumise algusena. Samas on euroopa rahvad, v�i pigem riikide aladel elanud elanikud, segunenud l�bi ajaloo. Hispaania mauride veri ei tee hispaanlasi veel mandunud rahvaks. Eestlased on ei tea kui paljude inimgruppide segu.

Kaldun arvama, et Schwede ei tunne muret mitte niiv�rd selle p�rast, et Prantsuse koondist esindavad mitte n�iteks 300 aasta eest seal riigis elanud inimeste j�reldulijad, vaid pigem on mure jalgpallurite tumedas nahas. Kas ta teeb vahet natsinaliseeritud koondislase ja n�iteks segunenud mustanahalise vahel?

N�us ja kahe k�ega poolt: erinevad keeled ning kombed rikastavad maailma ja vajavad kaitset. Keegi t�pselt ei tea, palju erinevaid etnilise gruppe maailmas on, hinnangud kipuvad sinna 4000-8000 kanti j��me. Neist omakorda rahvusi, see t�hendab kellel on viimase paari aastasaja (m�nel viimase paari aastak�mne) jooksul kujunenud poliitline v�ljund, on vaid murdosa. Rahvustunne v�ib olla mobiliseeriv, mingi grupi �hine koodav nimetaja eesm�rgi poole p�rgimisel, olgu selleks laiah�lmaliselt nimetatud �hiskonna �lesehitamine.

Paraku on rahvustunnet ka poliitiliselt/s�jaliselt kurjasti �ra kasutatud, kui "meie" k�sitamine toimub negatiivse "nende" konstrueerimise arvelt.

oleks ikke tore, kui oleks nii nagu oli....
....ojehh... selg on nii valusaks j��nud, kell kah palju...

schwede ei saa aru et natsionalismi aeg on �mber saamas ja rahvuslik identiteet visatakse 21 sajandi jooksul ajaloo pr�gikasti

aga kas sa ei leia, et rahvuskonflikte ja s�du oleks ilma rahvusteta v�hem? ja samas oleks ka ebav�rdsust v�hem

Minu arust on rahvusidentiteetide kadumine �ks kahetsusv��rsemaid asju siin ilmas. Ning ka mina n�en juurte kadumises ohtu kogu inimkultuurile. �ldine segunemine ja raha v�im maailmas ja spordis viivad l�ppkokkuv�ttes �hetoonilise moraalivaba ja p�him�teteta globaalse kultuurini/kultuurituseni. Oman�oliste ja tugevate Euroopa rahvuste p�simaj��misele on immigratsioon arengumaadest t�epoolest ohuks.

Natsionalismi ehk rahvuslust ei tohi segi ajada m�istega natsionaalsotsialism ja natsid, kes valitsesid Saksamaal ja h�vitasid juute. Rahvuslus iseenesest ei p�hjusta veel s�du, seda p�hjustab korumpeerunud ja populistlik riigiv�im, samuti ei l�peta �le�ldine segunemine ja rahvuste kadumine s�jalisi konflikte. Ideoloogilised ja usulised konfliktid j��vad ja need on ajaloos veelgi verisemad olnud kui rahvuste vahelised s�jad. Erinevad keeled,rassid ja kombed vaid rikastavad maailma, nende �heks massiks sulandumine teenib aga �lemaailmse suurkapitali huve ja ei too mingit paremat maailma. Pealegi ma ei usu, et erinevad rahvused l�plikult kaovad, m�ned lihtsalt surevad v�lja, m�ned segunevad aga samas tekivad ka uued. Nii on alati olnud ja on ka edaspidi.

Autorit respekteerides: Schwede on j��nud sirgeseljaliseks ning ta seisukohad "rahvusk�simuses" pole muutunud. Paraku on aga selline arusaam rahvustest kitsendatud.

"Riik = etniline (p�lis)rahvus" on vildakas arusaam. Siia poogib Schwerde k�lge veel mingi (n�iliselt moraalist k�rgema) identiteedi, seejuures tabamata, et identiteet, nimetagem seda eesti keeles samastumiseks, on mitmekihilisem.

Laused, nagu n�iteks "�hist prantsuse rahva vaimuga, mida on vorminud sajandid", kombivad �hukest j��d ning pean v��rt�lgendamiseks. Rahvuse alge, mis hakkas end kollektiivselt pidama prantslasteks, on vaevalt vanem kui 200 aastat. Siinjuures on oluline, et Prantsuse riik oli olemas enne rahvust (Schwede kasutab korduvalt ekslikult s�non��mina "rahvast").

S��rane rahvuse kujunemine on l�putu, riikide (st teatud territooriumi) rahvastikuline kooslus on pidevas muutumises. T�nap�eval on selline toiming aga hoopis kiirem ning intensiivsem. Kuidas sellist protsessi juhtida, oleneb juba igast riigist eraldi (sh kuidas riigid seadustavad oma esindajaid) ning on nende endi otsustada.

kui Teid h�irib rahvuste h��bumine/segunemine teiste rahvustega, kas �kki h�irib teid ka teiste rasside kolimine Euroopasse ?? Kas Te ei leia, et selline rahvuste taga nutmine tekitab ainult rohkem pingeid �hiskonna sees? Ja �kki peaks siis looma igale rahvusr�hmale eraldi maa-ala, kuskohast on v�ljumine keelatud? T�nap�eval sulavad rahvuste vahelised piirid v�ga kiiresti ja t�htsamaks muutub inimeste personaalne idenditeet mitte tema rahvuslik kuuluvus. H�rra Schwede, te olete ajas v�ga maha j��nud. Sellised rahvusideed kuuluvad 30-ndate juurde mitte enam t�nap�eva.

oli see jutt.nagu vaapo poeg podiseks midagi vaikselt nurgas.vaataks parem elu,nagu ta on.spordis eriti.inimesed liiguvad ja elavad erinevates maades.kuidas neil �nnestub oma eluteel spordis tulemusi n�idata,selle j�taks nende endi otsustada.ametnikud teevad reeglid,inimesed elavad.on ju lihtne.kui keegi suudab inimeste liikumise riikide vahel seisma panna,eks siis pole ka seda muu maa esindamist.mina ei n�e sellist arengut kyll kusagil.Niisiis,leppigem teatud asjadega.