Soccernet.ee taskuhäälingusaates "Pikk ette (ja ise järele)" 336. saates meenutasid Raul Ojassaar, Kristjan Jaak Kangur ja Markus Jürgenson möödunud nädalavahetusel Jõhvis peetud mängu, kus läksid vastamisi Eesti- ja Ida-Virumaa legendid. Rohkem kui 900 pealtvaataja ees lõi ainsa värava Jürgenson. 

"Meil on ikkagi stuudios mees, kes lõi ainsa värava kohtumises, kus oli kõige rohkem publikut Eestis sel nädalavahetusel," märkis Ojassaaar. 

"Tegelikult oli reedel, pealtvaatajaid oli 900 või natuke enam," täpsustas Jürgenson.

"Jõhvis toimus ja Eesti legendid vs Ida-Virumaa legendid, kellest pooled on kaevurid. Kui enne mängu neid tutvustati, siis paljude puhul öeldi, et nii ja nii mitu sada mängu Premium liigas, praegu töötab kaevurina," kirjeldas Ojassaar.

"Väga paljusid mängijaid ma ei teadnudki. Minule teadmata generatsiooni oli ka esindatud," tunnistas kohtumise ainsa värava autorJürgenson.

Kangur tõstis esile Ida-Virumaa töökultuuri. "Nali naljaks, aga Ida-Virumaal on selliseid asju pidevalt, et mees tuleb kaevandusest öövahetusest ja siis otse mängule. See ei ole lihtne töö, mida seal tehakse. Müts maha, tõsised töömehed ikkagi, nii platsis kui maa all," sõnas ta.

"Aitab vormis püsida kindlasti," pakkus Ojassaar muigega. 

"Ma ei ole nüüd päris kindel, et kui sa 24 tundi üleval oled olnud, kui palju see sind paremaks jalgpalluriks teeb, aga müts maha, tõsised mehed," arvas Kangur.

Legendide nimistu polnud sugugi lühike. "Tuntumatest meestest oli seal Andrejev (Nikita) ja vanem Kalimullin (Andrei) ja Gruznov (Maksim). Oli ka neid mehi, kelle vastu ma olen ka mänginud," meenutas Jürgenson.

"Eks Ida-Viru legendid oli igati aus nimetus," nõustus Ojassaar.

"Seal oli nii, et mõnegi puhul vaatad, et nimi küll, aga poiss mängib praegu. Dünastiad on seal ikka," viitas Kangur Andrei Kalimullinile ja Marko Kristalile, kelle pojad praegu tippvutti mängivad. 

"Jah, igas vanuseklassis oli vastaseid," kinnitas Jürgenson.

Ojassaare hinnangul on sellised mängud enamasti väravaterohked. "Tavaliselt sellised mängud on lahtised, palju väravaid ja pakutakse rahvale rõõmu," märkis ta.

Sel korral läks aga teisiti. "Vaata, nad võivad olla küll vanuse poolest teises kümnes, kui meie siin laua taga. Mul piisab ainult kahe nime ütlemisest: vanem Kalimullin ja Nikita Andrejev. Pole vahet, mis aasta, mis vanuses või mis kohas. Olgu ranna-, saalijalgpall või tavaline. Niisama mingit kaotust ikkagi vastu ei taheta võtta. Ütleme, et kui esimesed mõnikümmend minutit tegime pulli, siis teine poolaeg läks ikkagi spordivõistlusteks," kirjeldas Jürgenson.

Eesti legendid pidid mängule vastu astuma ühegi vahetusmeheta. "Meid oli 11. Osad ütlesid vahetult enne mängupäeva, et ei saa tulla ja osad ei öelnud midagi. Täpselt 11 saime kokku ja Vladimir Voskoboinikovil olid juba enne mängu mõlemad säärelihased ära tõmmatud. Püsti seisis, aga liikuda ei saanud," naeris Jürgenson.

"Parem targalt seista, kui rumalalt joosta," tõdes Kangur.

"Siis öeldi, et mäng on kaks korda 40 minutit. Päris palav ilm oli ka, umbes 25 kraadi," meenutas Jürgenson.

Seepeale uuris Ojassaar, kas triatloniks valmistuv Jürgenson vigastust ei kartnud. "Ega sa ei saa minna mängule, et ära saa nüüd vigastada. Loomulikult mõtlesin ma sellle läbi ja oma keha oskad piisavalt kontrollida, et mingisse kontakti ei lähe, mis ohtu valmistab," vastas Jürgenson.

Lõpuks tuli ta platsilt maha mitte ainult tervena, vaid ka ainsa värava autorina. "Tegelikult jäi mõni löömata ka. Jalgpall on ikka pull mäng. Ingliskeele väljend on match fitness, eesti keeles mänguvalmidus. See on ikka kiire kaduma. Kui ma jalgpalli veel mängisin, siis seda ei olnud, et pärast tavalist jalgpalllimängu on reiepealsed täiesti läbi. Olin eilse päeva sunnitud kodus veetma, saun sisse ja käisin jäävannis. Aga värav õnnestus lüüa ja 1:0 võit. Sain mängu ainukese kollase ka. Jürgenson platsil, siis tuleb ikka kollane ära võtta," rääkis Jürgenson muiates. 

Täispikk saade: